[VSL] Võõrsõnade leksikon

comédie larmoyante [komed·i larmuaj·a(n)t] (pr pisaraid tekitav draama) • teater XVIII s Euroopas viljeldud sentimentaalne, õnneliku lõpuga näidend

draama <draama 16 s> (< kr drama tegevus (laval)) • kirj, teater näidend, (kitsamas tähenduses) tõsise konfliktiga lavateos, mis võib sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi; dramaatika, draamakirjandus; piltl vapustav sündmus elus
draamateater • sõnalavastusteater

duodraama <+ draama 16 s> (< duo + draama) • teater kahe tegelasega näidend

fabula togata [faabula togaata] (ld toogaga näidend) • aj, teater Vana-Rooma komöödia, mis erinevalt fabula palliata’st käsitleb Rooma ainestikku ja mida esitati toogas

farss <f`arss farsi f`arssi 22e s> (pr farce < ld farcire täitma)
1. teater lühike jämekoomiline olustikuline näidend keskajal Prantsusmaal; jant, lühikomöödia v labasevõitu vodevill; piltl jant, labane nali
2. kok hakktäidis lihast, kalast v seentest

interluudium <interl`uudium -i 19~2e s> (keskld interludium < inter- + ld ludus mäng)
1. muus intermetso, muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) v lavaline vahemäng; oreli vahemäng (nt koraali salmide vahel)
2. teater, aj väike janditaoline näidend keskajal

karakter <kar`akter -i 2e s> (kr charaktēr märk, tähis) • iseloom; iseloomutüüp; kirj selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju, ka kirjandusteose tegelane üldse
karakterdraama • kirj, teater näidend, milles pinge tuleneb peategelase iseloomu ja ümbruse vastuolust
karakternäitleja • teater selgepiirilisi karaktereid esitav näitleja

komöödia <kom`öödia 1 s> (ld comoedia < kr kōmōidia < koomos + ōidē laul) • aj Vana-Kreekas veinijumal Dionysose auks toimunud karnevalidest välja kasvanud olustikuline ja poliitiline pilkemäng; teater uuemal ajal naljamäng, lõbusa konfliktilahendusega näidend; piltl naljakas v jantlik lugu

melodraama <+ draama 16 s> (< melo- + draama)
1. kirj, teater liialdatud tundeefektidega ja pingelise sündmustikuga näidend, milles on vastandatud õilsad kangelased ja nurjatud kelmid, kusjuures õnnelikus lõpplahenduses saavutab voorus tingimata võidu
2. varem draama v dramaatiline deklamatsioon muusika saatel, eriti deklamatsioon (laulu asemel) ooperi osana, vt ka melodeklamatsioon

miniatuur <miniat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (it miniatura < ld miniare mennikuga vm punasega värvima < minium kinaver, mennik)
1. kunst keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt v joonistus; pisiformaadis ja peenelt teostatud ehisraamis pilt, eriti näopilt (miniatuurmaal)
2. kirj pisijutustus, -näidend vm lühipala
3. muus vabavormiline instrumentaalne lühipala

monodraama <+ draama 16 s> (< mono- + draama) • teater ühe kõneleva tegelasega näidend; antiikajal võis lisanduda koor

moralitee <moralit`ee 26i s> (pr moralité < ld moralis kombe-) • aj, kirj XV ja XVI s eriti Prantsusmaal ja Inglismaal levinud moraliseeriva sisuga näidend, kus tegelastena esinesid isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed; moraliteede ainestik pärineb kirikukirjandusest

proverb <prov|`erb -erbi -`erbi 22e s> (pr proverbe < ld proverbium) • lgv vanasõna, kõnekäänd; aj, teater Prantsusmaal XVIII–XIX s väike näidend, mille aluseks oli vanasõna v kõnekäänd

saatür <s`aatür -i 2e s> (kr pn Satyros) • müt kitse pea ja sabaga inimesekujuline olend Kreeka müt-s; nurme- ja metsavaim, Dionysose kaaslane
saatürdraama • kirj Vana-Kreeka mütoloogilise süžeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid

satiir <sat|`iir -iiri -`iiri 22e s> (ld satira, satura salat, puuviljasalat) • terav pilge; isiku v ühiskonna pahede tauniv ja paljastav väljanaermine; kirj naeruvääristava ning pilkava sisuga teos, nt jutustus, näidend, följeton, valm

sotii <sot`ii 26 s> (pr sotie < sot rumal) • aj, teater narrimäng, ühevaatuseline satiiriline näidend XV–XVI s Prantsuse teatris

spektaakel <spekt`aak|el -li 2e s> (ld spectaculum) • kõnek vaatemäng; näidend; vaatamisväärne sündmus