[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

amblügoniit <amblügon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr amblygōnios nürinurkne < amblys nüri, tömp + gōnia nurk) • miner valge v heleroheline mineraal, tähtis liitiumimaak

apertuur <apert|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld apertura ava < aperire avama) • füüs valgust läbilaskev ava optikasüsteemis; tehn raadiotehnikas antenni efektiivne pindala
apertuurnurkfüüs optikasüsteemi läbiva kiirtekimbu äärmiste kiirte vaheline nurk

asimuut <asim|`uut -uudi -`uuti 22e s> (pr azimut < ar as-sumūt teed) • astr vaatluskoha astronoomilise meridiaani tasandi ja vaadeldavat taevakeha läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk (loetakse lõunapunkti suunast lääne poole)
magnetiline asimuutgeogr magnetilise meridiaani põhjapunkti suuna ja antud suuna vaheline nurk (loetakse päripäeva)
tõeline asimuutgeogr astronoomilise meridiaani tasandi ja antud punkti läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk (loetakse põhjapunkti suunast ida poole)

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aastaastr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompassnavigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laiusastr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkusastr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik astroühik

dekanteerima <dekant|`eerima -eerib 28 v> (pr décanter < keskld decanthare < de- + canthus kannu tila < kr kanthos silma nurk)
1. nõrutama, vedelikku sette pealt eemaldama
2. veini dekanteris hoidma veinile õhu andmise eesmärgil

deklinatsioon <deklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld declinatio kõrvalekaldumine, kallak; sõnavormide muutmine)
1. astr taevakeha nurkkaugus taevaekvaatorist
2. füüs nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna suuna vahel
3. lgv käänamine; käändkond, ühtviisi käänduvate sõnade rühm

diagonaal <diagon|`aal -aali -`aali 22e s> (ld diagonalis diagonaalne < kr diagōnios nurgast nurka minev < dia- + gōnia nurk) • mat sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ning sama külje otspunktid, v hulktahuka tippe, mis pole ühe ning sama tahu tipud; mer lattrauast põikside puulaevade parraste tugevdamiseks
diagonaalis lugeminekõnek pealiskaudselt lugemine

digressioon <digressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld digressio eraldamine, eraldumine) • kõrvalekalle; astr nurk pooluselähedast tähte läbiva vertikaali ja taevameridiaani vahel antud hetkel

dodekagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr dōdekagōnon < dōdeka kaksteist + gōnia nurk) • mat kaksteistnurk

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laiusgeogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkusgeogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkelgeogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid plgeogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

goniatiidid pl <goniat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr gōnia nurk) • paleont vanaaegkonna meredes elanud algeliste ammoniitide selts (Goniatitida)

goniomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr gōnia nurk + -meeter)
1. tehn nurgamõõtur, riist prisma, kristalli vms tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks
2. geod geodeesiainstrument horisontaalnurkade ja magnetilise asimuudi määramiseks

goniomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr gōnia nurk + -meetria) • mat trigonomeetria sissejuhatav osa, tegeleb nurkade mõõtmisega ning trigonomeetriliste funktsioonide määramise ja omadustega

goon <g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr gōnia nurk), tähis gmat kümnendsüsteemil rajanev tasanurgaühik, nn uus kraad, 1/100 täisnurgast

heksagonaalne <heksagon`aal|ne -se 2 adj> (kr hexagōnos < heksa- + gōnia nurk), seksagonaalne <seksagon`aal|ne -se 2 adj> (< ld sex kuus + kr gōnia nurk) • mat kuusnurkne

heksagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr hexagōnos kuusnurkne < heksa- + gōnia nurk) • mat kuusnurk

heptagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr heptagōnos seitsmenurkne < hepta- + gōnia nurk) • mat seitsenurk

inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)

isogonaalne <isogon`aal|ne -se 2 adj> (kr isogōnios < iso- + gōnia nurk) • mat võrdnurkne

isogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< iso- + kr gōnia nurk)
1. geogr samakäändejoon, mis ühendab kaardil võrdse magnetilise deklinatsiooniga punkte
2. meteor joon, mis kaardil ühendab ühesuguse tuulesuunaga punkte

kanton <k`anton -i 2e s> (pr canton < it cantone < canto nurk, kant) • liidumaa Šveitsis; teatav haldusüksus paljudes riikides

kardaan <kard|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn G. Cardano, Itaalia matemaatik, 1501–76) • tehn mehhanism pöörlemise ülekandmiseks kahe nurgi asetseva võlli vahel, kusjuures võllidevaheline nurk võib muutuda

korner <k`orner -i 2e s> (ingl corner nurk)
1. maj mingi kauba või väärtpaberi kokkuost eesmärgiga saavutada positsioon hinnaga manipuleerimiseks
2. maj monopoolse turuosa omamine, mis võimaldab hinnaga manipuleerida
3. sport nurgalöök jalgpallis

kremaljeer <kremalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pr crémaillère keedu- v katlakonks) • arhit sakk, etteulatuv nurk välisseinas; sakmeline serv; tehn hammaslatt v -rööbas; hammaslattmehhanism

kvadratuur <kvadrat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld quadratura nelinurk; nelinurkseks tegemine)
1. kujundi pindala ruutühikuis (ruutmeetreis)
2. kujundiga pindvõrdse ruudu konstrueerimine
3. kujundi pindala arvutamine (ka määratud integraali arvutamine), vt ka kubatuur
4. astr aspekt, mille puhul Päikese ja planeedi vaheline nurk on Maalt vaadatuna 90°

loovimisnurk <+ n`urk nurga n`urka 22i s> (< loovima) • mer (laeva) vöörisuuna ja tuule suuna vaheline nurk

magnetiline <magnetili|ne -se -st 12 adj> • füüs magneti omadustega, magnetisse v magnetismisse puutuv; piltl külgetõmbav
magnetiline deklinatsioongeogr nurk magnetilise meridiaani ja geograafilise meridiaani vahel
magnetiline induktsioonfüüs magnetvoo tihedus
magnetiline inklinatsioongeogr nurk, mille moodustab vabalt rippuv magnetnõel rõhtpinnaga
magnetiline permeaablusfüüs magnetiline läbitavus, magnetilise induktsiooni ja magnetvälja tugevuse vahelist seost iseloomustav füüsikaline suurus
magnetiline spektroskoopiafüüs füüsika haru, mis käsitleb magnetilise läbitavuse sõltuvust vahelduva magnetvälja sagedusest ning magnetilist resonantsi

nonagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< ld nonus üheksas + kr gōnia nurk) • mat (korrapärane) üheksanurk

oktogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr oktagōnon < okto- + gōnia nurk) • mat kaheksanurk; arhit kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis (sageli haua- ja ristimiskabelid)

ortogonaalne <ortogon`aal|ne -se 2 adj> (keskld orthogonalis < kr orthogōnion täisnurk < orto- + gōnia nurk) • täisnurkne, püst-, rist-

parallaks <parall|`aks -aksi -`aksi 22e s> (kr parallaxis muutus, hälve) • füüs kahest vaatluspunktist objektile suunatud sirgjoonte (vaatekiirte) vaheline nurk
taevakeha aastaparallaksastr parallaks, mille baasiks on Maa orbiidi raadius. Vt ka parsek

peiling <peiling -u 2 s> (holl) • peilimise abil leitud kurss, mille määrab vastava meridiaani ja vaatlussuuna vaheline nurk. Vt ka peilrivi

pentagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr pentagōnos viisnurkne < penta- + gōnia nurk) • mat viisnurk

rakurss <rak|`urss -ursi -`urssi 22e s> (vn раκурс < pr raccourcir lühendama)
1. kunst maalikunstis esemete lühenemine perspektiivis
2. ka fot, film nurk, mille all objekti pildistatakse, filmitakse v vaadatakse

tetragoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr tetragōnon < tetra- + gōnia nurk) • mat nelinurk

trieeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< tri- + -eeder) • mat kolmetahuline nurk, kolme üht punkti läbiva tasapinnaga piiratud ruumiosa

trisectio anguli [tris·ektsio anguli] (ld nurga kolmeks jagamine) • mat Vana-Kreekast pärit ülesanne jagada vabalt antud nurk sirkli ja joonlaua abil kolmeks võrdseks osaks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur