[VSL] Võõrsõnade leksikon

bitt <b`itt biti b`itti 22e s> (ingl bit < binary kaksik- + digit number), tähis b, bit • info vähim töödeldav infohulk, ühele kahendkohale vastava andmehulga mõõtühik

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus ⁴/₄-taktimõõtu tähistav märk

D
1. Rooma number 500
2. keem deuteeriumi tähis

digitaalne <digit`aal|ne -se 2 adj> (< ld digitalis sõrm-, sõrme- < digitus sõrm, varvas, vrd ingl digit number), digi-
1. anat sõrme-, sõrm-; varba-
2. numbriline, number-, digitaal-, numbritest koosnev v numbrilise kujuga opereeriv (nt arvuti, mõõteriist, kell)

digiteerima <digit|`eerima -eerib 28 v> (ingl digitize < digit number < ld digitus sõrm), digima <digima 27 v> • info andmeid numbrilisel kujul esitama, analoogsignaali digitaalsignaaliks muundama

eera <eera 16 s> (keskld aera < ld number, arv) • van ajajärk, ajaarvamine; aegkond, ajastu

I
1. Rooma number 1
2. keem joodi tähis

ideogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ideo- + -gramm) • lgv mõistemärk, tinglik kirjamärk, mis (vastandina kirjatähele) tähistab mitte mõne keele häälikut, vaid kogu mõistet (nt number, liiklusmärk)

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

ISBN {lüh ingl sõnadest international standard book number} • raamatu rahvusvaheline standardinumber, raamatut tähistav rahvusvaheline kood

ISSN {lüh ingl sõnadest international standard serial number} • jadaväljaande rahvusvaheline standardinumber, perioodika- v sariväljaannet tähistav rahvusvaheline kood

L
1. Rooma number 50
2. füüs mõõtühik lamberti tähis
3. {lüh ingl sõnast large} tekst suur (rõivasuuruse tähistamiseks)

M
1. {lüh ld sõnast mille tuhat} Rooma number 1000
2. mega- tähis
3. {lüh ingl sõnast medium} tekst keskmine (rõivasuuruse tähistamiseks)

No. {lüh it sõnast numero} • number

null <n`ull nulli n`ulli 22e num, s> (< ld nullus ei miski, ei ükski)
1. mat 0, number, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist
2. mat arv, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust
3. mat nullpunkt mõõteskaalal
4. info tühimärk

perfokaart <+ k`aart kaardi k`aarti 22e s> (< perfo-) • aj sälkkaart, standardse kujuga, enamasti kartongist kaart, millesse saab mulgustusena käsitsi v automaatselt kanda number- ja tähtandmeid; tänapäeval kasut vähe

perfolint <+ l`int lindi l`inti 22e s> (< perfo-) • aj standardse laiusega enamasti paberist lint, millesse saab mulgustusena kanda number- ja tähtandmeid

PIN {lüh ingl sõnadest personal identification number} • isikunumber, tunnusnumber, PIN-kood, turvakood digitaalseks isikusamasuse kontrollimiseks

sudoku <sudoku 1 s> (jpn < sū number + doku üksik, iseseisev), sūdoku (jpn) • loogikale tuginev Jaapani päritolu numbrimäng

šiffer <š`if|fer -ri 2e s> (pr chiffre arv, number < ar ṣifr null)
1. salakirjavõti
2. luku avamiseks vajalik numbri- v tähekombinatsioon
3. bibl kohaviit
šifferlukk • koodlukk

V
1. Rooma number 5
2. keem vanaadiumi tähis
3. füüs voldi tähis

X • Rooma number 10