[VSL] Võõrsõnade leksikon

abnormne <+ n`orm|ne -se 2 adj> (ld abnormis reeglist kõrvale kalduv, tavatu < ab- + norm) • ebanormaalne, loomuvastane, normist kõrvalekalduv

abnormsus <+ n`ormsus -e 11~9 s> (< abnormne) • kõrvalekaldumus normist, väärmoodustis, erand

aforism <afor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr aphorismos) • mõttetera, lühike vaimukas viimistletud vormis lausung

aktsept <akts|`ept -epti -`epti 22e s> (< ld acceptus vastuvõetud) • maj nõustumus, nõusolek võtta endale rahalisi vm kohustusi; vastav nõusolekuavaldus (nt pealdisena, allkirjana vm)
aktseptkrediit • maj aktsepti vormis käskveksli tagatisel antav pangalaen

anomaalne <anom`aal|ne -se 2 adj> (kr anōmalos < an- + homalos tasane) • seaduspärasusest v normist kõrvalekalduv, ebanormaalne

anormaalne <+ norm`aal|ne -se 2 adj> (< a- + normaalne) • ebaloomulik, normist kõrvalekalduv

anormaalsus <+ norm`aalsus -e 11~9 s> (< anormaalne) • ebaloomulikkus, hälbimus normist, mittemõistuspärasus

baaba <baaba 16 s> (vn баба, poola baba < naine, eit) • kok silindrikujulises vormis küpsetatud magus sai

caccia [katša] (it jaht) • muus 2-häälne vokaalpala kaanoni vormis, viljeldi XIV–XVI s Itaalias

concertante [kontšert·ante] (it) muus
1. kontserti andev, soleeriv
2. kontserdi vormis heliteos solistile ja orkestrile

dekretaal <dekret|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld decretale < decretalis dekreediga kindlaks määratud) • relig paavsti läkituse vormis käskkiri

dialoog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr dialogos) • kahekõne, kahe v enama isiku kõne; kasut näitekirjanduses, raadiosaadetes jm, vanaajal ka filosoofilises käsitluses; sellises vormis kirjutatud kirjandusteos. Vt ka monoloog, triloog

dotseerima <dots|`eerima -eerib 28 v> (< ld docere õpetama)
1. õpetlikus toonis selgitama v arutlema; targutama
2. ettekande vormis õpetama, ülikoolis loenguid pidama

doublé [dubl·e] (pr) • kahekordne; muus XVII–XVIII s süitides ornamentaalse variatsiooni vormis korduv osa

epistel <ep`ist|el -li 2e s> (ld epistola, epistula < kr epistolē) • kiri, kirjanduslikus vormis läkitus; relig uues testamendis sisalduv apostli kiri; piltl noomituskõne

epistolaarne <epistol`aar|ne -se 2 adj> (ld epistolaris kirja-) • epistlisse kuuluv; kirjakujuline, kiri-
epistolaarne kirjandus • kirj teadlaste, kirjanike jt kirjade kogumikud; kirjade, läkituste v kirjavahetuse vormis kirjandusteosed (romaan, novell)

essee <ess`ee 26i s> (pr essai proov) • lühem üldarusaadav teadusliku v kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses

fantaasia <fant`aasia 1 s> (kr phantasia kujutlus) • kujutlusvõime; kujutlus; unistus; väljamõeldis, midagi ebatõenäolist; muus vabas vormis instrumentaalheliteos

fas1 [faas] (ld) • jumalik õigus, jumalikku päritolu normid; (püha) kohus

formalism <formal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr formalisme)
1. formaalsuse taotlemine
2. fil vormieelistus, arusaam esteetikas, mis näeb kunstiteose väärtust selle vormis, mitte sisus, esteetiline väärtus kuulutatakse sõltumatuks teistest (nt ideoloogilistest ja kõlbelistest) väärtustest
3. mat suund matemaatikas: uuritava teooria esitamine formaliseeritud süsteemina

high tech [hai tek] {lüh ingl sõnadest high technology kõrgtehnoloogia}
1. valdkonnad, kus rakendatakse kõrgtehnoloogiat – uusimaid uurimustulemusi, menetlusi ja materjale; ka vastavad tehnikaharud
2. arhit nii vormis kui ka materjalis hoone konstruktsiooni ja tehnoloogilisi komponente rõhutav suund alates 1970ndatest. Vt ka low tech

infinitiivne <infinit`iiv|ne -se 2 adj> • lgv infinitiivi vormis olev, tegevusnimeline

internalisatsioon <internalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< internaliseerima) • psühh sotsiaalsete väärtuste ja normide omaksvõtt ning kujunemine isiksuse kõlbeliste, poliitiliste ja esteetiliste põhimõtete ja kategooriate süsteemiks; ka üksikväärtuse v -normi lülitumine sellesse süsteemi

konditsioneerima <konditsion|`eerima -eerib 28 v> (pr conditionner < ld condicio tingimus, olukord)
1. mingeid kindlaid tingimusi looma, normi viima
2. tehn ruumi suunatavat õhku puhastama, jahutama, soojendama, kuivatama, niisutama
3. põll teravilja enne jahvatamist niisutama ja soojendama, mistõttu paranevad jahu küpsetusomadused

litootes <litootes -e 9 s> (< kr litotēs lihtsus) kirj
1. eitusjaatus; stiilivõte, mis eituse vormis väljendab v varjundab jaatavat sisu, nt hea › pole paha, vt ka hüperbool (2)
2. kõnekujund, milles kirjeldatavaid nähtusi rõhutamise eesmärgil vähendatakse, nt üks jalatäis maad

maksiim <maks|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr maxime < keskld maxima sententia „väga suur mõte“) • tarkussõna, elutarkus v käitumisreegel, hrl aforismilaadses vormis

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

menuett <menu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr menuet < keskpr peen, õrn) • tants vana Prantsuse tants mõõdukas ¾-taktimõõdus; muus vastavas vormis muusikapala; ka süidi, sonaadi või sümfoonia osa

muffin <m`uffin -i 2e s> (ingl) • kok väike ümmarguses vormis küpsetatud koogike

normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus

normaal- • normaalne, normikohane, normiks olev
normaalelement • püsiva elektromotoorjõuga galvaanielement
normaalhind maj
1. harilik hind, mida mingi kauba eest kõikjal nõutakse
2. normihind, mis on tuletatud teatavatest normidest
normaalkool • ped pms algkooliõpetajaid ettevalmistav õppeasutus Prantsusmaal jm
normaallahus • keem lahus, mille kontsentratsioon on väljendatud grammekvivalentides ühe liitri kohta
normaalpuistu • mets mudelpuistu, optimaalse arengu ja tihedusega puistu
normaalrõhk • tehn, füüs üheatmosfääriline rõhk
normaaltasand • mat joone punkti läbiv tasand, mis on risti joone puutujaga selles punktis
normaaltingimused pl • füüs kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks
normaalvõnkumised pl • füüs normaalmoodid2, jäävate parameetritega lineaarse dünaamilise süsteemi lihtsaimad harmoonilised omavõnkumised

normatiiv <normat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< normatiivne) • määrav reegel v eeskiri; normiks olev suurus, määr v nõue
normatiivakt • jur õigusnorme sisaldav seadusandlik akt, mille on kehtestanud selleks volitatud organ

normima <n`ormima normib 28 v> • norme andma v määrama, normiks seadma

novellett2 <novell|`ett -eti -`etti 22e s> (< novellett1, pn Clara Novello, Inglise laulja, 1818–1908, Robert Schumanni loodud termin) • muus vabas vormis lüürilis-eepiline lühike muusikapala, hrl klaveripala

parafraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (< para- + fraas)
1. lgv ümbersõnastus
2. kirj teksti laiendav v selgitav esitus teiste sõnadega; proosateose värsistus v värssteose proosasõnastus; vaba tõlge, jäljendus
3. muus ooperi v rahvaviisi teemadel loodud vabas vormis heliteos

perifrastiline <perifr´astili|ne -se -st 12 adj> • kirj ümberütlev, teiste sõnadega väljenduv, perifraasi kaudu avalduv
perifrastiline verb • lgv pöördelises vormis verbi ühend käändelises vormis verbiga, nimisõnaga v abimäärsõnaga; sisult sarnane tuletisega, nt läheb mööda – möödub
perifrastiline verbivorm • lgv olema-verbi ühend mingi muu käändelise verbivormiga kui nud- ja tud-kesksõna v mingi muu suhteliselt sisuvaese verbi, nt saama, jääma, pidama jm ühend käändelise vormiga; juhul kui see ühend on regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogilise tunnusega, s.o tegumoe, kõneviisi-, aja- vms tähendust, nt Ta pidi Tartus elama

plurale tantum [pluraale tantum] (ld ainult mitmus), lüh plt • lgv mitmussõna; ainult v pms mitmuslikus vormis esinev nimisõna, nt tangid, käärid. Vastand singulare tantum

praeter legem [preeter leegem] (ld) • jur seaduse kõrval (normid, mis ei ole antud seaduse vormis, ent täiendavad seda etteantud piirides). Vt ka intra legem, contra legem

preluudium <prel`uudium -i 19~2e s> (< keskld praeludium sissejuhatus < pre- + ld ludus mäng), prelüüd <prel|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (pr prélude < keskld) • muus muusikateose eelmäng, sissejuhatav heliteos; väike, tihti ühtsel motiivil rajanev vabas vormis instrumentaalheliteos

rehvima <r`ehvima rehvib 28 v> (sks reffen) • mer purje pindala vähendama purjelina kokkusidumise v -kerimisega, et kohandada purje sõiduks tavalisest tugevamas tuules v tormis

retooriline <retoorili|ne -se -st 12 adj> (< retoorika) • ilukõneline, suuresõnaline
retooriline hüüatus • hüüdlause vormis tunde- v suhtumisväljendus
retooriline küsimus • küsilause vormis hüüatuslik eituse, kinnituse, imestuse vms väljendus, ei eelda vastust
retooriline pöördumine vt apostroof2

romanss <rom|`anss -ansi -`anssi 22e s> (hisp, pr romance < keskld romanice romaani keeles)
1. kirj algupäraselt romaani rahvaste lüroeepiline laul; uuemal ajal armastuslaul
2. muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul või vabas vormis lüüriline instrumentaalpala
3. piltl armulugu

sanktsioon <sanktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld sanctio karistusmäärus; lisatingimus)
1. (kõrgema instantsi) nõusolek, heakskiit
2. jur õigusnormi osa, mis sätestab selle normi rikkumisest tulenevad juriidilised tagajärjed; rahvusvahelises õiguses (majanduslik, sõjaline) sunniabinõu rahvusvahelisi lepinguid rikkunud riikide vastu

sportlaslik <sp`ortlasl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< sportlane) • (sportlasele iseloomulikult) kehaliselt heas vormis, jõuline, rühikas

suutra <s`uutra 1 s> (sanskr sūtra), sutta <sutta 16 s> (paali) • kirj India pärimusliku kirjavara vorm, meelespidamist hõlbustavas aforistlikus vormis õpetuslause, ka sellistest lausetest koosnev terviktekst

sümfoonia <sümf`oonia 1 s> (< kr symphōnia kooskõla) • muus sümfooniaorkestrile (vahel ka koorile ja solistidele) loodud, hrl 3–4 osast koosnev sonaaditsükli vormis kirjutatud heliteos

terriin <terr|`iin -iini -`iini 22e s> (< pr terrine savinõu < ld terra maa, savi) • kok keraamilises vormis veevannis küpsetatud piduroog peenestatud maksast, vääriskalast v lihast, millele on lisatud mune, koort ning maitselisanditena šampinjone vms; terriinisegu küpsetatakse taina v peekonilõikudega vooderdatud vormis

urf <`urf urfi `urfi 22e s> (ar tava, komme), adat <ad`at adati ad`atti 22e s> (ar pärimus) • islamimaade tavaõigus, mille normid toimivad rööpselt šariaadiga, tuginevad pms suulisele pärimusele ja võivad piirkonniti üksteisest erineda

vedanga <ved´anga 16 s> (sanskr vedāṅga veda liikmed) • V–II s eKr loodud suutrate vormis kirjavara, mis selgitab vedade pärimuse tähtsust ja praktilist rakendust (rituaali, foneetikat, etümoloogiat, astronoomiat jm)

veganism <vegan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • range vegetarism, mis välistab loomsete toodete tarbimise mis tahes vormis (ka nt siid- ja villaste rõivaste kandmise)

veksel <v`eks|el -li 2e s> (sks Wechsel) • maj võlakiri, seaduspärases vormis koostatud ühepoolne tingimusteta kirjalik kohustus maksta veksli seaduslikule valdajale vekslil märgitud rahasumma kas maksetähtpäeval v veksli ettenäitamisel otse v mõne kolmanda isiku kaudu
vekslikrediit • maj krediit, mille tagatiseks on veksel (lühilaenu vorm)
veksliportfell • maj ühe isiku käes olevate vekslite hulk