[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstraktnoomen <+ n`oomen -i 2e s> (< abstraktne + noomen) • lgv abstraktset mõistet tähistav nimisõna

apellatiiv <apellat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld appellativus < apellare pöörduma, nimetama) • lgv üldnimi, nimisõna, mis nimetab eset, nähtust vms vastavalt selle kuulumisele mingisse liiki, klassi, nt loom, puu, inimene. Vastand prooprium

denominaal <denomin|`aal -aali -`aali 22e s> (< de- + ld nomen nimisõna) • lgv noomenituletis, käändsõnast tuletatud sõna, nt must › mustikas, tera › terav, vedel › vedelema

epitheton ornans [ep·iteton ornans] (ld < kr epitheton lisand, epiteet + ld ornans kaunistav) • kirj nimisõna kaunistav, sellele kujukust andev täiend, nt lasuurne meri

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategooria • lgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne kääne • lgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendamine • jur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

hendiadüoin <hendiadü|`oin -oini -`oini 22e s> (kr hen dia dyoin üks kahe kaudu), hendiadüs <hend´iadüs -e 11 s> (keskld hendiadys < kr) • kirj ühe mõiste v kujutluse väljendamine sidesõnaga „ja“ ühendatud kahe nimisõna kaudu

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvus • psühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiiv • lgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

konversioon <konversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld conversio)
1. ümberpööramine, muutmine, muundus, vahetus
2. loog otsustuse subjekti ja predikaadi vahetamine
3. lgv sõna(tüve) esinemine eri sõnaliikides ilma nähtavate teise sõnaliigi tunnusteta, nt inglise keeles water (nimisõna) ja water (tegusõna); tähestikuvahetus
4. maj väljakuulutatud riigilaenu tingimuste oluline muutmine
5. keem ainete muundamine keemilises reaktsioonis
6. relig ühest uskkonnast v kirikust teise siirdumine. Vt ka konverteerima

nominalisatsioon <nominalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nominalis nimeline < nomen nimi, nimisõna) • lgv verbi, fraasi v lause muutumine nimisõnaliseks, nt lapsed mängivad › laste mängimine

plurale tantum [pluraale tantum] (ld ainult mitmus), lüh plt • lgv mitmussõna; ainult v pms mitmuslikus vormis esinev nimisõna, nt tangid, käärid. Vastand singulare tantum

possessiivsufiks <+ sufiks -i 2e s> (< possessiivne + sufiks) • lgv liide, mis käändelõppude järel nimisõna külge liitununa tähistab kuuluvust, omamist (nt soome keeles auto-si = sinu auto); eesti keeles leidub pms regivärssides (näol-da-sa = oma näo poolest)

singulare tantum [singulaare tantum] (ld ainult ainsuslik), lüh sgt • lgv ainsussõna; nimisõna, mis esineb üksnes v pms ainsuses, nt hapnik, lumi. Vastand plurale tantum

substantiiv <substant|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld substantivus iseseisev < substare olemas olema) • lgv nimisõna, liik noomeneid, mis tähistavad olendeid, esemeid, nähtusi, üldmõisteid

vokaabel <vok`aab|el -li 2e s> (< ld vocabulum nimi, nimetus, nimisõna < vocare kutsuma) • lgv üksiksõna (eriti võõrkeelne)

vokabulaar <vokabul|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld vocabularium < ld vocabulum nimi, nimetus, nimisõna < vocare kutsuma) • van sõnastik; sõnavara