[VSL] Võõrsõnade leksikon

alternaat <altern|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alternare vaheldama) • jur, pol rahvusvaheliste lepingute vormistamisel ja allakirjutamisel kehtiv põhimõte, mille kohaselt lepingu tekstis, mis jääb antud riigile, nimetatakse esimesena selle riigi nimi ning tema esindaja kirjutab lepingule alla esimesena

althing (isl alþingi) • aj keskaja Islandis iga-aastane üleriigiline rahvakoosolek; pol 1843. a-st Islandi parlamendi nimi (Althing)

ananüüm <anan|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ana- + kr onoma nimi) • kirj tagurpidinimi, tagant ettepoole loetud v kirjutatud nimi, nt Okas ~ Sako

angoora <angoora 16 s> (< pn Angora, Ankara linna end nimi) • zool mitu pms Anatoolia kiltmaalt pärit loomatõugu: angoora kass, angoora kits, angoora küülik; tekst nende loomade pehme pikakiuline karv (angoora vill) ja sellest kedratud lõng

anoomia2 <+ n`oomia 1 s> (< a- + ld nomen nimi) • med võimetus objekte nimetada v ära tunda

apellatsioon <apellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr appellation < ld appellatio pöördumine, nimetamine, edasikaebus)
1. jur pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole
2. veinitootmispiirkonna geograafiline määrang (istanduse, maakonna jne nimi)
apellatsioonivein • ametliku garantii ja geograafilise piiritlusega kvaliteetvein (märge selle kohta on etiketil)
apellatsioonkaebus • jur edasikaebus

argonaudid pl <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (kr sg Argonautēs < pn Argō, laeva nimi + kr nautēs meresõitja) • müt Vana-Kreeka müütilised kangelased, Kolchisest kuldvillakut tagasi toomas käinud laeva Argo meeskonna liikmed; piltl julged meresõitjad, seiklejad merel

binoom <bin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (pr binȏme < keskld binomium < binomius kahe nimega < bi- + ld nomen nimi) • mat kaksliige, kahe üksliikme v algebralise avaldise summa, nt a + b

bona opinio hominum tutior pecunia est [bona opiinio hominum tuutsior pekuunia est] (ld) • hea maine on kindlam kui raha; aus nimi on rohkem väärt kui raha

bütsantinism <bütsantin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr pn Byzantion, Istanbuli linna algne nimi) • aj lömitavalt alistuv suhtumine tähtsatesse isikutesse, eriti valitsejatesse (valitsev Bütsantsi õukonnakombestikus); piltl orjameelsus

bütsantinistika <bütsantin´istika 1 s> (< kr pn Byzantion, Istanbuli linna algne nimi) • aj Bütsantsi e Ida-Rooma ajaloo ja kultuuri uurimine

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

endonüüm <endon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< endo- + -onüüm) • lgv väljaspool meie keeleala seisvate objektide nimi asukohamaa keeles (nt Gauja, Sverige, Kurzeme). Vastand eksonüüm

en-tête [a(n)t·et] (pr) • trük päiskiri, kirja v kirjalehe algusse trükitud tekst, nimi v moto, ka vinjett (iga) peatüki alguses

floridiin <florid|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Floridin, firma nimi < pn Florida, USA osariik) • Fulleri muld, suure adsorbeerimisvõimega alumiiniumhüdrosilikaat; kasut õlide ja rasvade pleegitamisel, naftasaaduste puhastamisel jm

gallium <g`allium -i 19~2e s> (< pn Gallia, Prantsusmaa ladinakeelne nimi), tähis Ga • keem keemiline element, järjenr 31, aatomm 69,72, sulamistemperatuur 29,8 °C; pehme sitke sinakasvalge metall

goodwill [gudwill] (ingl) • hea tahe; maj ettevõtte hea nimi, firmaväärtus, maineväärtus

homonüümia <homon`üümia 1 s> (kr homōnymia < homo- + onoma nimi) • lgv sama kirjakuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus

homonüümne <homon`üüm|ne -se 2 adj> (< kr homōnymos samanimeline < homo- + onoma nimi) • lgv samakujuline ja/või -kõlaline, kuid eritähenduslik

hüdronüüm <hüdron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< hüdro- + -onüüm) • lgv vetenimi; veekogu nimi (mere-, järve-, jõenimi)

hüponüümia <hüpon`üümia 1 s> (< hüpo- + kr onoma nimi) • lgv tähenduste hierarhiline alistussuhe

identifikaator <identifik`aator -i 2e s> (< identifitseerima) • info programmiobjekti tähis v nimi; identifikaatoritena kasut sõnu, mis võivad sisaldada üksnes tähti ja numbreid (esimene sümbol peab olema täht)

identiteet <identit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld identitas < idem seesama)
1. psühh sotsiaalne endateadmus, osa inimese minakontseptsioonist
2. jur isikusamasus, isikuline identiteet
identiteedidifusioon • püsiva identiteeditunde puudumine
identiteedikriis • eneseteadvustamisraskused
identiteedivargus • jur isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) volituseta kasutamine või andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju

inskriptsioon <inskriptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inscriptio)
1. sisse- v pealekirjutus, sissekanne (nimistusse), liikmeks võtmine
2. raidkiri (kivile v metallile raiutud tekst)
3. farm (retseptil) kirjutamispaik, -aeg ja ravimi määraja nimi

jahvism (< pn Jahve, judaismi ainujumala nimi) → judaism

kannibal <kannibal -i 19 s> (pr cannibale < hisp caníbal < aravaki k-d, hõimu nimi) • inimesesööja; piltl julmur, toores ning verejanuline inimene

kolhitsiin <kolhits|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld colchicum sügislill < kr kolchikon < pn Kolchis, Lääne-Gruusia antiikaegne nimi) • farm sügislille seemneis sisalduv mürgine alkaloid, kasut podagra ravis

kosmonüüm <kosmon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kosmo- + -onüüm) • lgv kosmonimi, Maa-välise koha nimi

krüptonüüm <krüpton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< krüpto- + -onüüm) • peitenimi, mis on moodustatud autori õige nime algustähtedest v -silpidest; ka tiitellehe sõnadesse peidetud nimi. Vt ka akronüüm, pseudonüüm

kukersiit <kukers|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Kuckers, Kukruse mõisa saksakeelne nimi) • geol Eestis ja Venemaal pms Leningradi oblastis paikneva maardla põlevkivi

kukersool <kukers|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< pn Kuckers, Kukruse mõisa saksakeelne nimi) • keem põlevkiviõlist toodetud tume kattelakk

lipsi <lipsi 16 s> (< pn Lipsia, Leipzigi ladinakeelne nimi) • tants Leipzigis 1960ndatel tekkinud seltskonnatants ⁶/₄-taktimõõdus

matronüüm <matron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ld mater ema + -onüüm) • lgv ema v esiema nimest saadud nimi, nt inglise keeles Nelson ’Neli poeg’. Vt ka patronüüm

meronüümia <meron`üümia 1 s> (< mero- + kr onoma nimi) • lgv tähendustevahelised osa-terviku suhted. Vt ka holonüüm

musliin <musl|`iin -iini -`iini 22e s> (pr mousseline < it mussolina < it pn Mussolo, Iraagi linna Mosuli it-pärane nimi) • tekst labane peen pehme (trükimustriline) siid-, villane v puuvillriie

nomen est omen [noomen est oomen] (ld) • nimi on enne; nimel on (eel)tähendus (Plautus)

nomen nescio [noomen nestsio] (ld), lüh N. N. • nimi teadmata

nomen nominandum [noomen nomin·andum] (ld), lüh N. N. • nimi (tuleb) nimetada; lühend N. N. märgib tekstis (nt dokumendis v formularis) lünka, kuhu tuleb kirjutada vajalik nimi

nominaalne <nomin`aal|ne -se 2 adj> (pr nominal < ld nominalis nime-) • nimeline, nimi-; ainult nime poolest olemasolev, ebatõeline; lgv nimisõnaline

nominalisatsioon <nominalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nominalis nimeline < nomen nimi, nimisõna) • lgv verbi, fraasi v lause muutumine nimisõnaliseks, nt lapsed mängivad › laste mängimine

nomogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< kr nomos nimi + -gramm), nomograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr nomos nimi + -graaf) • mat skaaladega arvjoonis ülesannete lahendamiseks arvutusi tegemata

noomen <n`oomen -i 2e s> (ld nomen nimi) • lgv käändsõna, käänatav (nimi-, omadus-, arv-, ase-) sõna
noomenifraas • fraas, mille peasõnaks on noomen

normtiitel <+ t`iit|el -li 2e s> (< norm + tiitel) • trük poognaviit, autori nimi v raamatu (lühendatud) pealkiri iga trükipoogna 1. leheküljel teksti all

onomasioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr onomasia nimi, nimetus + -loogia) • lgv lähenemisviis leksikaalses semantikas, uurib mõistete nimetamist keeles. Vt ka semasioloogia

onomatolaalia <onomatol`aalia 1 s> (< kr onoma, gen onomatos nimi + lalia lobisemine; jutt) • med haiguslik sõnade kordamine

onomatopöa <onomatop`öa 26 s> (kr onomatopoiia < onoma nimi + poiein tegema, looma) • lgv häälte, helide jäljendamine sõna moodustamisel, nt peoleo, plaksatama

-onüüm <+ on|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (kr -ōnymos -nimeline < onoma nimi) • nimi, nimetus, sõna, mõiste

ostrakism <ostrak|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr ostrakismos < ostrakon savinõu kild, ka hääletussedelina) • aj killukohus, poliitiliselt kahtlaste kodanike pagendamine Vana-Kreekas salajase rahvahääletuse põhjal, kusjuures pagendatava nimi kirjutati savinõu killule

paabel <p`aabel -i 2e s> (< pn Paabel, Babüloni linna nimi piiblis) • segadus, segadik, korratus
keeltepaabel • keeltesegadus, keelte segamini kasutamine

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

paronüümia <paron`üümia 1 s> (< par- + kr onoma nimi) • lgv sõnakujude sarnasus

patronüüm <patron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr patēr isa + -onüüm), patronüümikon <patronüümikon -i 19 s> (kr patrōnymikon < patēr isa + onoma nimi) • lgv isa v esiisa nimest saadud nimi; eri keeltes võib see olla moodustatud kas liite abil (nt vene keeles) v järglast märkiva sõna abil (nt islandi keeles); isanimi käibib kas koos perekonnanimega (nt vene ja valgevene keeles) v on muutunud perekonnanimeks (nt Skandinaavia son- ja sen-lõpulised nimed ja gruusia švili-lõpulised nimed). Vt ka matronüüm

patronüümia <patron`üümia 1 s> (< patronüüm) • aj sugulasperede rühm, kellel olid majanduslikud ja ühiskondlikud sidemed ning ühine ühest esiisast lähtunud nimi

priimus2 <priimus -e 9 s> (< pn Primus, valmistajafirma nimi < ld primus esimene) • petrooleumi- v bensiiniküttega keeduaparaat

prokonsul2 <+ k`onsul -i 2e s> (uusld Proconsul < pro- + pn Consul, mitme XIX s tsirkusešimpansi nimi) • paleont miotseenis elanud inimahv (Proconsul africanus), keda peetakse šimpansi eellaseks

prooprium <pr`ooprium -i 19~2e s> (uusld (nomen) proprium < ld proprius oma, omaenda) • lgv (päris)nimi, mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus, nt Pärnu, Georg Orwell. Vastand apellatiiv

pseudonüüm <pseudon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr pseudōnymos valesti nimetatud) • varjunimi, (kirjaniku, kunstniku) vabalt valitud mitteametlik nimi

quia nominor leo [kvia noominor le˛o] (ld) • sellepärast, et mu nimi on lõvi (Phaedrus); st tugevamal on õigus

rastafarianism <rastafarian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Ras Tafari, Etioopia keisri Haile Selassie kroonimiseelne nimi) • relig Lääne-Indias (eriti Jamaical) levinud fanaatiline usuliikumine, mis peab mustanahalisi valitud inimesteks ja austab Etioopia keisrit Haile Selassied kui jumalust; rastafarianismi järgijaid nimet rastafarideks e rastadeks

renomee <renom`ee 26i s> (pr renommée) • reputatsioon, (hea) maine, hea v aus nimi

reputatsioon <reputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reputatio hindamine, järelemõtlemine) • hea (v halb) kuulsus, maine, aus nimi; lugupeetavus. Vt ka renomee

santoriinmuld <+ m`uld mulla m`ulda 22i s> (< pn Santorin, Thera saare endisaegne nimi) • geol Kreekas leiduv vulkaanilise päritoluga ränihappe- ja savirikas muld; kasut sideaineis

skaipima <sk`aipima skaibib 28 v> (< pn Skype, tarkvaraplatvormi nimi) • internetitelefoni Skype kasutama, sel teel kellegagi vestlema

süeniit <süen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr Syēnē, Egiptuse linna Assuani vana nimi) • geol pms päevakividest koosnev, graniidile lähedane tardkivim; kasut ehitusmaterjalina

sünonüüm <sünon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr synōnymos samanimeline < sün- + onoma nimi) • lgv teisendsõna, häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt samane v lähedane sõna, nt ilus, kena, kaunis. Vastand antonüüm

tautonüüm <tauton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr tauto- sama- + -onüüm) • lgv kaheosaline nimi, mille mõlemad osad on samad (nt Baden-Baden)

teatiin <teat|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld pn Teate, Theate, Itaalia Chieti linna ladinakeelne nimi) • relig 1524. a rajatud mungaordu liige

tetragramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (tetra- + -gramm) • relig neli heebrea konsonanti (JHWH), millega on piiblis kirjutatud Jumala nimi Jahve

tiitel <t`iit|el -li 2e s> (ld titulus)
1. seisust, teaduskraadi vms tähistav nimetus, aunimetus, kasut nime ees
2. trük trükise vms pealkiri, autori nimi ja ilmumisandmed tiitellehel
seljatiitel • trük raamatu seljale paigutatud teose pealkiri
tiitelleht • trük raamatu alguses olev hrl eeslehele järgnev leht, millele on paigutatud autori nimi, teose pealkiri, ilmumiskoht jm ilmumisandmed

toponüüm <topon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< topo- + -onüüm) • lgv kohanimi, geograafilise kohaga seotud nimi

toponüümia <topon`üümia 1 s> (< topo- + kr onoma nimi) • lgv mingi keele v piirkonna kohanimed

toponüümika <toponüümika 1 s> (< topo- + kr onoma nimi), toponomastika <toponom´astika 1 s> (< topo- + onomastika) • lgv kohanimeteadus. Vt ka toponüümia

travertiin <travert|`iin -iini -`iini 22e s> (it travertino < tivertino van Tiburi < ld Tiburtinus < pn Tibur, Itaalia Tivoli linna ladinakeelne nimi) • geol allikalubi, nõrglubi, allikavee kaltsiumkarbonaadist moodustunud urbne kivim; kasut pms happeliste muldade lupjamiseks

urbonüüm <urbon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ld urbs linn + -onüüm) • lgv linnasisese objekti (kiriku, silla, tänava, väljaku jne) nimi

vekkima <v`ekkima vekib 28 v> (sks einwecken < Weck & Co, firma nimi < J. C. Weck, Saksa ettevõtja, 1841–1914) • kok kuumutamise teel konservima

vokaabel <vok`aab|el -li 2e s> (< ld vocabulum nimi, nimetus, nimisõna < vocare kutsuma) • lgv üksiksõna (eriti võõrkeelne)

vokabulaar <vokabul|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld vocabularium < ld vocabulum nimi, nimetus, nimisõna < vocare kutsuma) • van sõnastik; sõnavara