[VSL] Võõrsõnade leksikon

bifilaarne <bifil`aar|ne -se 2 adj> (< bi- + ld filum niit) • el kaheniidiline, bifilaar-

bobiin <bob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr bobine) • tehn alus v pool, millele keritakse köis, traat, niit jne

diktüoneema <diktüoneema 16 s> (< kr diktyon võrk + nēma niit, lõng) • paleont vanaaegkonna algupoolel meredes elutsenud graptoliitide perekond

fail <f`ail faili f`aili 22e s> (ingl file kaust, köitmik < ld filum niit) • info arvutis ühtse tervikuna salvestatav ja töödeldav andmekogum
faili atribuut • info faili kasutusviisi (nt mõeldud ainult lugemiseks, nõuab varundamist jne) näitav kinnistatud tunnus

filaaria <fil`aaria 1 s> (< ld filum niit) • zool niituss (Filaria), loomaperekond ümarusside klassist; eri liigid võivad põhjustada inimesel ja loomadel mitmesuguseid haigusi (nt elevantsustõbe)

filamendid pl <filam|`ent -endi -`enti 22e s> (uusld sg filamentum < ld filum niit) • anat niidindid, submikroskoopilised kiukesed lihaskiududes ja närvikiudude telgniidis; zool paljude paelusside munakesta niitjad lisandid

fildekoss <fildek|`oss -ossi -`ossi 22e s> (pr fil d’Écosse Šoti niit) • tekst korrutatud siidjaläikeline sile pikakiulisest puuvillast lõng; kasut trikotaažitööstuses

fildepärs <fildep|`ärs -ärsi -`ärsi 22e s> (< pr fil de Perse Pärsia niit) • tekst fildekossi kõrgem sort

filee <fil`ee 26i s> (pr filet < fil niit)
1. tekst võrkpits (kasut kardinateks, laudlinadeks jm)
2. kok pehmeim osa kodu- v metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu ja selle all, lindude rinnatükk, kala seljaliha; roog eespool loetletud lihaosadest

filigraan <filigr|`aan -aani -`aani 22e s> (it filigrana < ld filum niit + granum viljatera) • ornamentideks painutatud ja kokkujoodetud (vääris)metalltraadist ehe v kunstitoode; tuntud vanaajast saadik mitmel pool rahvakunstis
filigraanitehnika • filigraanehete tegemise tehnika
filigraanklaas • filigraani meenutava värvilise sissesulatatud dekooriga klaas
filigraanpaber • peen ehispaber läbipaistva õrna võrk- v joonmustriga

filjeer <filj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr filière < fil kiud, niit) tehn
1. peente avadega seadis, mis vormib polümeeri kiududeks
2. traaditõmbamistööpingi detail

filoviirus <+ v`iirus -e 11~9 s> (< ld filum niit + viirus) • biol, med spiraalne üheahelaline pikergune RNA-viirus (Filoviridae), nt Ebola viirus, Marburgi viirus

koort <k`oort koordi k`oorti 22e s> (ingl cord, pr corde nöör, pael, köis < ld chorda pillikeel) • tekst tugev väheveniv puuvillast v tehiskiust niit, millest valmistatud riiet v nööri kasut nt autorehvides, kiilrihmades jm

ligatuur <ligat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld ligatura side, köidik < ligare siduma)
1. tehn lisametall, lisasulam metalli v sulami omaduste muutmiseks, nt väärismetalli kõvaduse suurendamiseks
2. med sooneköide, niit veresoone kinnisidumiseks
3. lgv liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk, nt pr œ
4. muus side- või pidekaar kahe (v enama) noodi vahel

limoniit <limon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr leimōn niit, luht) • geol pruunrauamaak, koosneb raudoksiididest ja -hüdroksiididest; Eestis leidub soorauana ja rauaookrina

mitoos <mit|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mitos niit), anafaas <anaf|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< ana- + faas1) • biol raku jagunemise peamine viis, kusjuures kromosoomid kahestuvad ning jagunevad tütarrakkude vahel

nematoodid pl <nemat|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr nēma, gen nēmatos niit) • zool ümarussid (Nematoda), liigirikas klass selgrootuid

nematotsiid <nematots|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr nēma, gen nēmatos niit + -tsiid) • keem ümarusse nematoode hävitav mürkkemikaal v raviaine

nematotsüst <+ ts`üst tsüsti ts`üsti 22e s> (< kr nēma, gen nēmatos niit + tsüst) • zool kõrverakk, ainuõõssete kaitse- ja saagipüüdmisrakk, kust ärritusel paiskub välja pikk niidike ja mürgist vedelikku

protoneema <protoneema 16 s> (< proto- + kr nēma niit) • bot eelniit, sambla eostest arenev niitjas rakis, millest hiljem kasvab sammaltaim

staminoodium <stamin`oodium -i 19~2e s> (< ld stamen niit, tolmukas + kr eidos kuju) • bot kõlutolmukas, steriilne tolmukas, milles tolmuterade arenemine on kängu jäänud v seda ei toimu üldse

stent <st`ent stendi st`enti 22e s> (ingl) • med veresoonde v muusse õõneselundisse paigaldatav ahenenud kohta laiali hoidev toruke, vt ka šunt; veresoonde v muusse õõneselundisse asetatav varras, niit v kateeter, mis toetab elundit kirurgilise protseduuri ajal

treponeem <trepon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr trepō käänan, keeran + nēma lõng, niit) • biol spiroheetide perekonda (Treponema) kuuluv bakter; treponeemid põhjustavad treponematoose