[VSL] Võõrsõnade leksikon

androgüün <+ g`üün güüni g`üüni 22e s> (< kr androgynos mõlemasuguline < anēr, gen andros mees + gynē naine) • meesnaine, naine, kelle teisesed sugutunnused on mehelikud. Vastand günander

baaba <baaba 16 s> (vn баба, poola baba < naine, eit) • kok silindrikujulises vormis küpsetatud magus sai

bakhant <bakh|`ant -andi -`anti 22e s> (ld bacchans) aj
1. bakhanaalist osavõtja (eriti naine); joobunud lõbutseja, vt ka menaadid
2. rändõpilane keskajal

bitch [bitš] (ingl emane koer) • kõnek üleolev, võimukas ja iseseisev naine

blondiin <blond|`iin -iini -`iini 22e s> (pr blondine) • heledajuukseline, üldse heleda jumega naine

bojaarinna <bojaarinna 16 s> • aj bojaari naine

cherchez la femme [šerš·e laf·am] (pr) • otsige naist, st põhjuseks on naine

daam <d`aam daami d`aami 22e s> (pr dame < ld domina emand) • hea käitumise ja maitsega intelligentne naine; ka naine üldse; varem aadlinaise tiitel (Inglismaal nüüdisajalgi). Vt ka dame

defeminatsioon <defeminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld femina naine) • med sugutunnuste kadu naisel

duenja <du´enja 16 s> (hisp dueña < ld domina emand) • Hispaanias perenaine, proua; seltsidaam, vanem naine noore naise kaaslasena

dux femina facti [duks feemina fakti] (ld) • asja algataja (oli) naine, toimunu põhjustajaks on naine

efeminatsioon <efeminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld effeminatio < femina naine) • med naisestumine, naiselikuks muutumine

efemineeruma <efemin`eeruma 27 v> (< ld effeminare naisetaoliseks tegema < femina naine) • med naisestuma, naiselikuks muutuma

epigüünne <+ g`üün|ne -se 2 adj> (< epi- + kr gynē naine) • bot emakast kõrgemal asetsev, sigimikupealne (õie kohta). Vastand hüpogüünne

femidoom <femid|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld femina naine + kondoom) • med naistekondoom

femina [feemina] (ld) • naine

femineerima <femin|`eerima -eerib 28 v> (< ld femina naine) • naistemõjuliseks v naiselikuks muutma, naiste juhtimisele v ülekaalule allutama

femineeruma <femin`eeruma 27 v> (< ld femina naine) • naistemõjuliseks v naiselikuks muutuma, naiste juhtimisele v ülekaalule alluma

feminiin <femin|`iin -iini -`iini 22e s> (ld femininus naissoost, nais- < femina naine), lüh f • lgv naissoost sõna. Vastand maskuliin

feminiinne <femin`iin|ne -se 2 adj> (ld femininus < femina naine) • nais-, naissoole omane, naiselik. Vt ka maskuliinne

feminisatsioon <feminisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld femina naine)
1. med sugutunnuste areng naisel
2. med naise sekundaarsete sugutunnuste arenemine mehel
3. zool emaslooma tunnuste arenemine kohitsetud (isas)loomal

feminism <femin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr féminisme < ld femina naine)
1. naisliikumine, naistele meestega võrdseid õigusi taotlev poliitiline, majanduslik ja kultuuriline liikumine
2. med naiselikkus ja teiseste sugutunnuste esinemine mehel. Vt ka maskulinism

femme fatale [fam fat·al] (pr) • saatuslik naine, vastupandamatu naine, kes mõjub meestele hukutavalt

frigiidne <frig`iid|ne -se 2 adj> (< ld frigidus külm; loid, tuim) • sugukülm (naine)

fuuria <f`uuria 1 s> (ld furia) • müt Rooma kättemaksujumalanna, hirmuäratav naisolend allmaailmast, fuuriaid on samastatud Kreeka erinnüstega; piltl õel, tige naine

grande dame [gra(n)d·am] (pr suursugune daam) • aadlipäritolu naine; aadlikke oma käitumise ja välimusega jäljendav naine

gün-, güne-, güneko- (< kr gynē, gen gynaikos naine) • nais-, naiste-

günetseum <günets|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< ld gynaeceum naistetoad < kr gynaikeion v uusld gynoecium < kr gynē naine + oikion maja) • bot emakkond, viljaleht v viljalehtede kogu, mis moodustavad ühe v mitu emakat

hetäär <het|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr hetaira sõbratar, armuke) • lõbutüdruk; aj Vana-Kreekas vabade elukommetega haritud vallaline naine, kes ahvatles mehi oma ilu ja kunstivõimetega

hierogaamia <+ g`aamia 1 s> (< hiero- + -gaamia) • müt, relig vanaaja kosmogoonias ja müt-s komplementaarsete algete (tavaliselt mees ja naine) ühtsuse kujutamise viis

hologüüniline <+ güünili|ne -se -st 12 adj> (< holo- + kr gynē naine) • biol emasloomal v naisel olev ja X-kromosoomi kaudu pärandatav (tunnuse v omaduse kohta). Vastand holandriline

hüpogüünne <+ g`üün|ne -se 2 adj> (< hüpo- + kr gynē naine) • bot emakast madalamal asetsev, ülemise sigimikuga (õie kohta). Vastand epigüünne

kokett <kok|`ett -eti -`etti 22e s> (pr fem coquette) • edvistaja, edvistleja (naine)

komplement <komplem|`ent -endi -`enti 22e s> (ld complementum) täiend, täiendus
1. füsiol teatavate kaitsekehade tegevust võimaldav valkude kompleks vereseerumis
2. lgv teisest sõnast (nt verbist) sisult ja vormilt sõltuv element, seotud laiend (nt naine ja ema lauses Naine kohtus emaga), vt ka valents (2)

kurtisaan <kurtis|`aan -aani -`aani 22e s> (pr courtisane < it cortigiana < corte õukond) • kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine, kõrgemast seisusest mehe armuke, poolilmadaam

leedi <leedi 16 s> (ingl lady) • lordi abikaasa; haritud peen naine

lesbi <lesbi 16 s> (< pn Lesbos, Kreeka saar) • homoseksuaalne naine

madonna <mad´onna 16 s> (it „mu emand“) • relig jumalaema nimetus, ka tema kuju v pilt; aj daami kõnetlussõna Itaalias; piltl ülimalt vooruslik naine

megäär <meg|`äär -ääri -`ääri 22e s> (< kr Megaira, üks kättemaksujumalannadest Vana-Kreeka müt-s) • tige, raevutsev naine

messaliina <messaliina 16 s> (< pn Messalina, Rooma keisri Claudiuse abikaasa) • aj kõlvatute elukommetega naine

misogüün <+ g`üün güüni g`üüni 22e s> (kr misogynēs < miso- + gynē naine) • psühh naistevihkaja, naistepõlgaja

misogüünia <+ g`üünia 1 s> (kr misogynia < miso- + gynē naine) • psühh naistepõlgamine, naistepõlgus

monogüünia <+ g`üünia 1 s> (< mono- + kr gynē naine) • ühenaisepidamine. Vt ka polügüünia

naiivitar <naiivitar -i 19 s> • naiivne, lihtsameelne v lihtsameelsust teesklev neiu v naine

nioobium <ni`oobium -i 19~2e s> (< pn Niobe, igavesti pisaraid valav naine Vana-Kreeka müt-s), tähis Nb • keem keemiline element, järjenr 41, aatomm 92,91; hästi töödeldav helehall metall

nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk

nümfomaan <+ m`aan maani m`aani 22e s> • psühh nümfomaania all kannatav naine

polügüünia <+ g`üünia 1 s> (< polü- + kr gynē naine, emane) • mitmenaisepidamine, ühe mehe abielu samaaegselt mitme naisega, vt ka monogüünia; zool isaslooma paaritumine mitme emasloomaga ühel ja samal sigimisperioodil

presjöös <presj|`öös -öösi -`öösi 22e s> (pr fem précieuse väärtuslik, peenutsev) • van liialdatult peenutsev v peps naine

primadonna <primad´onna 16 s> (it esimene naine) • muus ooperis v operetis naispeaosi esitav lauljatar; teater trupi parim (kuulsaim) näitlejatar

proterogüünia <+ g`üünia 1 s> , protogüünia <+ g`üünia 1 s> (< kr proteros esimene kahest + gynē naine) • biol eelemasus, emasorganite valmimine enne isasorganeid; väldib isetolmlemist, sest emakasuue valmib enne sama õie tolmukottide valmimist. Vastand protandria

renklood <renkl|`ood -oodi -`oodi 22e s> (pr reine-claude < reine kuninganna + pn Claude, François I naine) • aiand ploomisortide rühm; sellesse rühma kuuluv ploom

sati <sati 16 s> (ingl suttee < sanskr satī vooruslik naine) • aj hindu pärimusliku abielutruuduse vorm, mille puhul naine põletab enda abikaasa matusetuleriidal v hiljem; komme keelati 1829. a

sinjoora <sinjoora 16 s> (it signora) • proua, (abielu)naine, armuline proua (Itaalias)

skvoo <skv`oo 26 s> (ingl squaw < algonkini k-d) • indiaani naine

surrogaat <surrog|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld surrogare asendama) • (alaväärtuslik) aseaine, nt sahhariin on suhkru ja sigurid kohvi surrogaat
surrogaatema • kõnek asendusema; naine, kes kannab teise naise viljastatud munarakku ja loobub sellest arenenud lapsest pärast sünnitust

vikontess <vikont|`ess -essi -`essi 22e s> (pr vicomtesse) • vikonditiitliga naine; vikondi abikaasa v lesk