[VSL] Võõrsõnade leksikon

ab usu [ab uusu] (ld), lüh a. u. • nagu kombeks; tavakohaselt

actum ut supra [aktum ut supra] (ld) • toimunud nii, nagu ülal mainitud; välja antud ülal mainitud ajal ja kohas (dokumendi kohta)

apostroof2 <apostr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr apostrophē kõrvalekaldumine) • kirj luuleline üte; ilukõneline pöördumine kellegi v millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks see juures; kellegi pidulik kõnetamine

arheoloogia <+ l`oogia 1 s> (< arheo- + -loogia) • muinasteadus, ajalooteaduse haru, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe (aineliste mälestiste, nagu töö- ja tarberiistade, ehete, relvade, elamute, linnuste, kalmete jne) põhjal

atmosfäärifüüsika <+ füüsika 1 s> (< atmosfäär) • füüs, meteor geofüüsika haru, mis uurib meteoroogilisi protsesse ja nähtusi, nagu vee aurumine maapinnalt, auru kondenseerumine, pilvede, udu ja sademete tekkimine jm

atmosfäärioptika <+ optika 1 s> (< atmosfäär + optika) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib valguse levimist Maa atmosfääris ja sellega kaasnevaid nähtusi, nagu valguse hajumine, neeldumine, peegeldumine, polariseerumine, refraktsioon ja difraktsioon

au naturel [onatür·el] (pr) • loomulikul kujul, nagu loodus on loonud; kok kuumutamata, lisanditeta

aura <aura 16 s> (ld aura tuuleõhk; sära)
1. parapsühholoogias: inimkeha ümbritsev oletatav eriline kiirgusvöönd v mõjuväli
2. med langetõvehoo eelnäht, mille puhul langetõbine tajub nagu tuulepuhangut
3. kunst kunstiteose v artefakti unikaalsust väljendav kvaliteet kunstikriitilises analüüsis

bakter <b`akter -i 2e s> (< kr baktērion kepike, sau) • biol pisik, hrl üherakuline ning eeltuumne organism, nähtav ainult mikroskoobi abil; rohkesti leidub baktereid õhus, vees, mullas jm, nad tekitavad mädanemis-, kõdunemis- ja käärimisprotsesse, rikastavad mullapinda lämmastikuga, nt asotobakterid, mügarbakterid; tekitavad ka mitmesuguseid nakkushaigusi, nagu tüüfus, koolera, tuberkuloos, katk jt

biotõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< bio-) • põll taimekahjustajate (ka umbrohtude) arvukuse piiramine neid hävitavate organismide, nagu röövtoiduliste putukate, parasiitputukate, parasiitseente, bakterite, viiruste, ka lindude ja imetajate abil

bluff <bl`uff blufi bl`uffi 22e s> (ingl) • kaardimängus võte mänguosaliste heidutamiseks: mängija, kellele on sattunud halvad kaardid, laseb paista, nagu oleksid tema käes võidukaardid; piltl kiitlemine olematute võimete v vahenditega, puru silma ajamine; aluseta kõmuteade

come prima [kome priima] (it) • muus nagu eespool v varem

come sopra [kome sopra] (it) • muus nagu ülal v eespool

comme chez nous [komšen·u] (pr) • nagu meil, nagu meie juures

comme il faut [komilf·o] (pr „nagu peab olema“) • eeskujulik, korralik

consuetudo quasi altera natura [konsvetuudo kvasi altera natuura] (ld) • harjumus on nagu teine loomus (Cicero)

datum ut supra (ld) • kuupäev nagu ülalpool

dictum, factum [diktum faktum] (ld) • öeldud, tehtud; tehtud, nagu lubatud

Ding an sich [ding an zihh] (sks) • fil asi iseeneses, asi sellisena, nagu see on tõelisuses

duaal <du`aal duaali du`aali 22e s> (ld dualis < duo kaks) • lgv kaksus, arvuvorm (lisaks ainsusele ja mitmusele), mis näitab, et esemeid v tegevuses olevaid isikuid on kaks; duaal on olemas nt saami, handi, mansi, vanakreeka, sloveeni keeles, puudub nüüdisaja indoeuroopa keeltes
duaalmajandus • maj kontsentriline rahvamajandus, majanduse käsitus, mis väidab, nagu koosneks see kahest osast – tuumast ja äärealast
duaalorganisatsioon • aj sugukondliku ühiskonna oletatav vanim struktuur, mida iseloomustas kahe eksogaamse sugukonna ühinemine

duodetsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld duodecim kaksteist) • mat kaheteistkümnendsüsteem, arvusüsteem, mille liitüksusteks on arvu 12 astmed, nagu tosin, gross jt

eoolia <e`oolia 1 s> (< pn Aioolia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus diatooniline helilaad, mis kõlab nagu tavaline minoor

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

fiting <fiting -u 2 s> (ingl fitting) • tehn torude ühendusosa, nagu torupõlv, haru- v üleminekutükk, muhv jne

geiša <geiša 16 s> (< jpn gei kunst + sha isik), geisha [geiša] • Jaapani naisterahvas, kes on koolitatud Jaapani traditsioonilistes kunstides, nagu klassikaline tants, laul, pillimäng, ning pakub seltskondlikku meelelahutust osava suhtlejana

geštaltpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< sks Gestalt kuju + psühholoogia) • psühh kujupsühholoogia, psühholoogiakoolkond, mis lähtub seisukohast, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, kuju e vorm, mida ei saa nagu elavat organismigi kokku panna lihtsalt osi liites; levis a-tel 1912–50

gusli <gusli 16 s> (vn гусли) • muus vanavene sõrmkeelpill, mida mängitakse nagu kannelt, pilli põlvedel hoides

iidol <`iidol -i 2e s> (< kr eidōlon kuju, pilt) • relig puuslik, inim- v loomakuju, mida kultuslikult kummardatakse nagu jumalat; piltl austamise v jumaldamise objekt, ebajumal

in optima forma (ld), optima forma (ld) • parimal kujul; nagu kord ja kohus

joonia <j`oonia 1 s> (< joonlased)
1. muus diatooniline helilaad, mis kõlab nagu tavaline mažoor
2. arhit Vana-Kreeka klassikaline arhitektuuristiil; iseloomulik detail samba kapiteelil on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Vt ka dooria, korintose stiil

konvertoplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (ingl convertiplane < convertible aeroplane muudetav lennuk < ld convertere pöörama, muutma + -plaan) • lenn pöörlennuk, õhusõiduk, mille propelleri pöörlemistelg on muudetav; lendab lennukina, ent tõuseb õhku ja maandub nagu helikopter

koola <koola 16 s> (Aafrika k-d) • bot troopilises Aafrikas kasvavate ühe- v kahekojaliste igihaljaste lehtpuude perekond (Cola); mõnede liikide viljade seemned (nn koolapähklid) sisaldavad ergutavaid alkaloide, nagu kofeiini, teobromiini jt, mistõttu neid kasut toniseerivate ravimite ja jookide valmistamiseks

kultuurtreeger <+ tr`eeger -i 2e s> (sks Kulturträger kultuurikandja) • kultuurikandja, halvustav nimetus nende kohta, kes nagu oleksid vallutades kultuuri (1) levitanud

kvaasi- (< ld quasi just nagu) • peaaegu-, pool-; eba-

laissez faire [les·e feer] (pr laske teha) • maj algselt füsiokraatide majanduspoliitika põhimõtteid, et riigivõim peab majanduselul laskma kujuneda segamatult, nii nagu ta iseenesest areneb; tänapäeval: vabaturumajandus

litometeoorid pl <+ mete|`oor -oori -`oori 22e s> (< lito- + kr meteōros ülestõstetud, lendlev, taevane) • meteor tahked mineraalsed osakesed õhus, nagu sudu, lenduv tolm ja liiv

logogriif <logogr|`iif -iifi -`iifi 22e s> (< kr logos sõna + griphos kalavõrk, mõistatus)
1. lgv sõna- v tähtmõistatus, kus sõna omandab uue tähenduse tähe v tähtede lisamise, kõrvaldamise v ümberpaigutuse teel
2. kirj stiilivõte, mille puhul lauses v värsis reastatud sõnad jätavad mulje, nagu oleks ühestsamast sõnast järjest tähti ära jäetud, nt amore, more, ore, re...

lupus in fabula [lupus in faabula] (ld) • (nagu) hunt jutus, s.o kus hundist räägitakse, seal hunt on

magnesüün <magnes|`üün -üüni -`üüni 22e s> (< magnet + sünkrooniline) • el kontaktitu mikromasin pöördnihke elektriliseks sünkroonülekandeks (nagu selsüün, kuid väiksema võimsusega)

makroökonoomika <+ ökonoomika 1 s> (< makro- + ökonoomika) • maj suursüsteeme (maailmamajandus, rahvamajandus) uuriv majandusteaduse osa; tegeleb majanduse üldnähtustega, nagu inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv, ning analüüsib majanduse kui terviku toimimist. Vastand mikroökonoomika

neptunism <neptun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Neptunus, Rooma merejumal) • aj, geol XVIII ja XIX s vahetusel geoloogias levinud (hiljem ekslikuks osutunud) seisukoht, nagu oleksid kõik kivimid tekkinud vees settides. Vt ka plutonism

nokaut <nok|`aut -audi -`auti 22e s> (ingl knock-out väljalöömine) • sport võitlusaladel (nagu poks jt) löök, mis teeb vastase võitlusvõimetuks; kui ta kümneni loendatud ajavahemiku jooksul ei ole suuteline võistlust jätkama, saab lööja nn puhta võidu. Vt ka nokdaun

objektivism <objektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteooria suund, mis lähtub sellest, et maailma on võimalik tunnetada sellisena, nagu ta on; eetikas seisukoht, mille järgi on olemas objektiivsed eetilised väärtused; esteetikas seisukoht, et objektidel on esteetiline väärtus sõltumata sellest, kas keegi seda tunnistab v mitte; piltl näilik objektiivsus. Vastand subjektivism

pahhüdermid pl <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr pachys paks + derma nahk) • zool paksunahalised (loomad, nagu elevandid, ninasarvikud, sead jt)

polügeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< polü- + geen) • biol mitme geeniga seotud, mitme geeni poolt vahendatav (tavaliselt kvantitatiivsed näitajad nagu pikkus)

quale opus est, tale est praemium [kvaale opus est taale est preemium] (ld) • nagu töö, nõnda tasu

qualis rex, talis grex [kvaalis reks taalis greks] (ld) • nagu kuningas, nii (ka) rahvas (sõna-sõnalt: kari)

quasi una fantasia [kwaazi uuna fantaziia] (it) • muus peaaegu nagu fantaasia

rbe {lüh sõnadest röntgeni bioloogiline ekvivalent} • füüs tuumakiirguse doos, mis tekitab organismis samasuguse bioloogilise mõju nagu röntgeni- või gammakiirguse doos tugevusega üks röntgen

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

satjagraha <satj´agraha 1 s> (sanskr satyāgraha tões püsimine)
1. fil pärimusliku joogafilosoofia üks enesetäiustamise osa; püüd näha asju nii, nagu nad on, ja sellega kooskõlas käituda
2. pol vägivallatu vastupanuliikumine Indias XX s alguses

sint, ut sunt, aut non sint [sint ut sunt aut noon sint] (ld) • olgu (nii), nagu (nad) on, või ärgu olgu üldse

SRAM {lüh ingl sõnadest static RAM} • info staatiline muutmälu, mis ei vaja pidevat värskendamist (nagu RAM), kuid andmed hävivad toite väljalülitamisel

subsumptsioon <subsumptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< sub- + ld sumptio võtmine; eeldus) • loog mõistete alluvus, milles mõisted on samas vahekorras nagu liik ja sugu

zorilla <zor´illa 16 s> (< hisp dem zorrillo < zorra rebane) • zool peaaegu kogu Aafrika mandrit asustav kärplane (Ictonyx striatus), kes sama mppdi nagu skunk pritsib ohu korral anaalnäärmeist tugeva lehaga nõret

talioon <tali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld talio, gen talionis kättetasumine) • aj iidne õigusemõistmise põhimõte: süüdlasele tekitati karistusena samasugune kahju nagu see, mille tekitamises ta oli süüdi (n-ö silm silma, hammas hamba vastu)

talmud <talmud -i 2e s> (hbr tal'mūd õpetus < lā'mad õpetama) • relig judaismi olulisima tekstikogu tanahi järel tähtsuselt teine judaistlike tekstide kogu, mille kaks peamist osa on mišna (II s) ja gemara (III–VI s); kasut ka samas tähenduses nagu gemara

tel maître, tel valet [tel meetr tel val·e] (pr) • nagu peremees, nõnda sulane

tempo <tempo 16 s> (it < ld tempus aeg, ajavahemik) • kiirus, kiirusaste, liikumiskiirus; muus heliteose esitamise kiirus, mida alates XVII s-st märgitakse itaaliakeelsete terminitega, nagu andante, allegro jne

toora <toora 16 s> (< hbr tora seadus, õpetus) • relig judaismi kanoonilise kirjavara ja usuõpetuse lähtealus, viie Moosese raamatu koondnimetus; kasut ka samas tähenduses nagu tanah. Vt ka pentateuh

ut infra (ld), lüh u. i. • nagu allpool (mainitud v kirjutatud)

utrakvist <utrakv|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld sub utraque specie (armulauast osasaamine) mõlemal viisil) • aj hussiitide mõõdukama voolu pooldaja; utrakvistid kaitsesid Tšehhi rikaste linlaste ja suurmaaomanike huve, nõudsid nn odavat kirikut ning armulaual ilmikuile nagu vaimulikelegi peale leiva karikast veini andmist

ut supra (ld), lüh u. s. • nagu ülal (oli mainitud)

vedanta <ved´anta 16 s> (sanskr vedānta vedade lõpp) • relig India pärimusliku filosoofia tähtsaim süsteem (daršana); hõlmab õpetusi, mis käsitlevad maailma puhta vaimsuse seisukohast, nii nagu see on sõnastatud vedade kirjanduse hilisajajärku kuuluvates upanišaadides ning nendega seotud suutrates

veeblingud pl <veebling -u 2 s> (sks Webleinen, holl weeflijnen) • mer vantidele kinnitatud põiktrossid, puit- v metallastmed, mis võimaldavad kasutada vante masti ronimisel nagu redeleid