[VSL] Võõrsõnade leksikon

akonitiin <akonit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr akoniton käoking) • farm käokingade perekonna (Aconitum) taimedes sisalduv väga mürgine alkaloid

aniliin <anil|`iin -iini -`iini 22e s> (< port, pr anil indigo < ar an-nīl < sanskr nīlī), fenüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< fenüül + amiinid), aminobenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< amino- + benseen) • keem omapärase lõhna ja terava maitsega mürgine värvuseta vedelik, valmistatakse nitrobenseenist; kasut aniliinvärvide, ravimite (antifebriin, fenatsetiin jt), lõhkeainete jm valmistamiseks

arsaan <ars|`aan -aani -`aani 22e s> • keem arseeni ja vesiniku ühend, mürgine gaas

asobenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< aso- + benseen) • keem lihtsaim aromaatne asoühend, oranžpunane kristalne mürgine aine, kasut asovärvainete tootmisel

belladonna <bellad´onna 16 s> (uusld belladonna < it bella donna kaunitar) • bot karumustikas, mustade marjadega ravimtaim maavitsaliste sugukonnast (Atropa belladonna); on väga mürgine, sisaldab atropiini

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

DDT {lüh sõnast diklorodifenüültrikloroetaan} • keem universaalne tolmjas putukatõrjevahend; on inimestele ja loomadele mürgine

diklorometaan <+ met|`aan -aani -`aani 22e s> (< di- + kloor + metaan), metüleenkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem, med nõrga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik, saadakse metaani kloorimisel, kasut lahustina, tuimastina hambaravis jm

diktamnus <dikt`amnus -e 11~9 s> (kr diktamnon < pn Dikte, mägi Kreetal) • bot moosesepõõsas (Dictamnus), Lõuna-Euroopas ja Aasias levinud ligi meetri kõrgune mürgine rohttaim ruudiliste sugukonnast; eritab eeterlikke õlisid, mida võib taime kohal põlema süüdata

eksotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< ekso- + toksiin) • keem mõnede bakterite poolt keskkonda eritatav mürgine aine. Vastand endotoksiin

etüülvedelik <+ vedel|`ik -iku -`ikku 25 s> (< etüül) • keem orgaaniliste ühendite mürgine segu, bensiinile lisatuna vähendab selle detonatsiooni sisepõlemismootoris; paljudes riikides enam ei kasutata

euklaas <eukl|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< eu- + kr klasis murd, murdmine) • miner harva leiduv vääriskivina kasutatav värvitu, berülliumi sisaldav silikaatmineraal

feloonia <fel`oonia 1 s> (pr félonie) • aj läänitruuduse murdmine; reetmine

fosgeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr phōs valgus + -geen) • keem süsinikoksiidkloriid, mürgine gaas; kasut värvainete, kautšuki jm saamiseks; I maailmasõjas kasutati ründeainena

fraktsioneerima <fraktsion|`eerima -eerib 28 v> (pr fractionner tükeldama < ld fractio murdmine), fraktsioonima <fraktsi|`oonima -oonib 28 v> • tehn segusid füüsikaliste, keemiliste v mehaaniliste meetodite abil osadeks lahutama

fraktsioon <fraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fraction osa < ld fractio murdmine)
1. pol ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis; erimeelne rühmitus parteis
2. keem segust fraktsioneerimise teel eraldatud osa

fraktsiooniline <fraktsioonili|ne -se -st 12 adj> (< pr fraction osa < ld fractio murdmine)
1. eralduv, eri rühma moodustav
2. teatud terasuurusega (hrl liitsõnades), nt peenefraktsiooniline

fumigant <fumig|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits fumigans, gen fumigantis suitsev) • põllumajanduses suitsu, auru v gaasi kujul kasutatav mürgine taimekaitsevahend

harmal <h`armal -i 2e s> (kr harmala), peeganum <peeganum -i 19 s> (< kr pēganon ruut (taim)) • bot mürgine taim (Peganum), kasvab Vahemere mail, Aasias, Mehhikos; seemneid kasut värvide valmistamiseks ja farmakoloogias

hüdrasiin <hüdras|`iin -iini -`iini 22e s> (< hüdr- + asiinid) • keem ammoniaagist saadav mürgine suitsev vedelik; kasut keemilistes reaktsioonides taandajana

hüdroksüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< hüdroksüülrühm + amiinid) • keem ammoniaagi lõhnaga värvuseta mürgine kristalne aine

ipriit <ipr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ieper (Ypres), Belgia linn, mille lähedal 1917. a sakslased ainet esmakordselt kasutasid) • keem, sõj õlitaoline lõhnata ja värvuseta mürgine vedelik, ründemürk; tekitab raskesti paranevaid haavandeid ja organismi üldmürgistust, sinepigaas

isotiotsüanaat <+ tsüan|`aat -aadi -`aati 22e s> (< iso- + tio- + tsüanaat) • keem sinepiõli, väävlit sisaldav mürgine aine, mida leidub loomasöödas (rapsis, naeris)

kadaveriin <kadaver|`iin -iini -`iini 22e s> (< kadaaver) • keem 1,5-aminopentaan, koolnumürk, loomsete valkainete lagunemisel tekkiv mürgine aine. Vt ka putrestsiin

kakodüül <kakod|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< kako- + kr ozō lõhnan + -üül) • keem väga halvalõhnaline mürgine õhus süttiv vedelik

kannibalism <kannibal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kannibal) • inimesesöömine; zool loomade liigikaaslaste, nt vastsündinud v noorte poegade murdmine ja söömine; piltl julmus, verejanuline metsikus

kantaridiin <kantarid|`iin -iini -`iini 22e s> • keem, farm kantariidi e hispaania kärbse hemolümfis sisalduv mürgine aine, kasut erutava vahendina ja suguelundite vereringet kiirendava ravimina

karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma

kinoliin <kinol|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl quinoline < kiinakoor + ld oleum õli) • keem bensopüridiin, iseloomuliku lõhnaga värvuseta mürgine vedelik, saadakse kivisöetõrvast, kasut lahustina, ravimite ja värvainete lähteainena

kloorpikriin <+ pikr|`iin -iini -`iini 22e s> (< kloor + kr pikros mõru) • keem värvuseta teravalõhnaline mürgine vedelik; kasut pestitsiidina kahjuritõrjes

kloraat <klor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem kloorhappe sool, suure oksüdeerimisvõimega, vees ja mõningates orgaanilistes lahustites lahustuv mürgine värvuseta kristalne aine

kobra <kobra 16 s> (< port cobra madu) • zool Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Aasias elav väga mürgine madu (Naja) mürknastiklaste sugukonnast

kolhitsiin <kolhits|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld colchicum sügislill < kr kolchikon < pn Kolchis, Lääne-Gruusia antiikaegne nimi) • farm sügislille seemneis sisalduv mürgine alkaloid, kasut podagra ravis

koniin <kon|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kōneion surmaputk) • farm mürkputkes leiduv eriti mürgine alkaloid

kranioklaasia <kraniokl`aasia 1 s> (< kranio- + kr klasis murdmine) • med (vililase) koljumurd

ksüleen <ksül|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ksülo-), dimetüülbenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< di- + metüül + benseen) • keem mürgine värvuseta vedelik, mida saadakse nafta ja kivisöe töötlemisproduktidest; kasut lahustina, bensiinilisandina jm

mamba <mamba 16 s> (suulu, koosa imamba) • zool puudel elutsev väga mürgine Aafrika madu (Dendroaspis)

mariin <mar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr marine < ld marinus mere- < mare meri) • kunst meremaal, mere-, ranna- v sadamavaateid kujutav maal

metanool <metan|`ool -ooli 22e s> (< metaan), metüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< metüül + alkohol) • keem puupiiritus, väga mürgine etanooli lõhnaga värvusetu vedelik

moreen <mor|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr moraine) • geol jääliustike kantud v mandrijää sulamisel selle sulavete kuhjatud purdmaterjal (rähksavi, kruus ja liiv segatult muude kivimitega)

mureen <mur|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld murena < kr myraina) • zool mureenlaste sugukonda (Muraenidae) kuuluv angerjaline; elab lähistroopika- ja troopikameredes; võib olla mürgine

mört <m`ört mördi m`örti 22e s> (sks Mörtel < ld mortarium uhmer, mördinõu, mört) • eh müürisegu, müüritöödel kasutatav sideaine (tsemendi, lubja, kipsi, savi), liiva ja vee segu

mükotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< müko- + toksiin) farm
1. hallitusseente tekitatud mürgine aine
2. seentes sisalduv mürk (nt valges kärbseseenes amanitiin, punases kärbseseenes muskariin jne)

neuriin <neur|`iin -iini -`iini 22e s> (< neur-) • biol, keem mürgine orgaaniline alus, mis tekib valkude lagunemisel

neurotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< neuro- + toksiin) • keem, farm närvimürk, (mikroobi, taime v looma toodetav) närvisüsteemile mürgine aine

neurotoksiline <+ toksili|ne -se -st 12 adj> (< neuro- + toksiline) • farm närvisüsteemile mürgine

nitrit <nitrit -i 2e s> (< nitro-) • keem lämmastikushappe sool, vees lahustuv, kuumutamisel lagunev mürgine kristalne aine

nitrobenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< nitro- + benseen) • keem benseeni nitreerimisel saadav aine; nitrobenseene on kolme liiki: mononitrobenseen on mürgine vedelik, dinitrobenseen ja trinitrobenseen on lõhkeained

nitroglütseriin <+ glütser|`iin -iini -`iini 22e s> (< nitro- + glütseriin)
1. keem glütserooli nitreerimisel saadav õlitaoline mürgine vedelik, väga kergesti plahvatav tugevajõuline lõhkeaine
2. farm kiiretoimeline veresooni laiendav raviaine

oopium <`oopium -i 19~2e s> (ld opium magunamahl < kr opion) • farm unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl, tumepruun uimastava lõhnaga mürgine mass; sisaldab rohkesti alkaloide (üle 25); oopiumi ja selle alkaloide kasut valuvaigistite ja narkootikumidena; vananenud nimetused laudanum, mekoonium

plii <pl`ii 26 s> (keskalamsks bli), tähis Pb • keem keemiline element, järjenr 82, aatomm 207,19; mürgine pehme hall raskmetall; vananenud nimetus seatina

poloonium <pol`oonium -i 19~2e s> (< keskld pn Polonia Poola), tähis Po • keem haruldane, erakordselt mürgine radioaktiivne keemiline element, järjenr 84, pehme hõbevalge metall, leidub pms uraanimaakides, saadakse pms kunstlikult (tuumareaktoris)

propenaal <propen|`aal -aali -`aali 22e s> (< propeen), akroleiin <akrole|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld acer terav + oleum õli) • keem kergsüttiv teravalõhnaline mürgine värvuseta vedelik; kasut nt desinfitseerimisvahendina (formaliiniga segatult)

propüül <prop|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< pro- + kr piōn paks, rasvane + -üül) • keem ühevalentne orgaaniline radikaal, sisaldub propüleenis; kasut kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimisel
propüülalkohol • keem iseloomuliku lõhnaga mürgine värvuseta vedelik; tarvit nt lahustina

putrestsiin <putrests|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld putrescere mädanema) • keem 1,5-aminobutaan, koolnumürk, loomsete valkainete lagunemisel tekkiv mürgine aine. Vt ka kadaveriin

püretriin <püretr|`iin -iini -`iini 22e s> (< püreeter) • keem püreetrite õisikutes sisalduv putukatele mürgine aine, mida on kasutatud putukamürgi valmistamisel

püridiin <pürid|`iin -iini -`iini 22e s> (< pür-) • keem kivisöetõrvast saadav orgaaniline ühend, teravalõhnaline mürgine värvuseta vedelik; kasut piirituse denatureerimiseks, ravimite ja pestitsiidide tootmisel

radoon <rad|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld radiare kiirgama), tähis Rn • keem radioaktiivne keemiline element, mürgine värvuseta väärisgaas, järjenr 8, aatomm 222,0176; vananenud nimed emanatsioon, nitoon, aktinoon, toroon

sariin <sar|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Sarin, tehissõna) • keem, sõj väga mürgine värvuseta vedelik, kesknärvisüsteemi kahjustav keemiline ründeaine

silaan <sil|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld silex ränikivi) • keem ränivesinik, räni ja vesiniku ühend, õhus süttiv mürgine gaas

skolopender <skolop`end|er -ri 2e s> (kr skolopendra) • zool loom sadajalgsete alamklassist, hrl 5–15 cm pikk mürgine soojamaine ööloom (Scolopendra)
hiidskolopender • üle 25 cm pikk ka inimesele ohtlik skolopendriline

skorpion <sk`orpion -i 19~2e s> (kr skorpios) • zool soojamaine mürgine loom (Scorpio) ämblikulaadsete klassist skorpioniliste sugukonnast; troopikaskorpioni piste on inimesele surmav

solaniin <solan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld solanum maavits) • farm kartulis jt maavitsaliste sugukonna (Solonaceae) taimedes sisalduv mürgine glükosiidne alkaloid

strühniin <strühn|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld strychnos strühniinipuu < kr juustumari) • farm strühniinipuu seemneis sisalduv väga mürgine alkaloid; kesknärvisüsteemi stimuleeriv ja krampe põhjustav aine; meditsiinis enam ei kasutata

stüreen <stür|`een -eeni -`eeni 22e s> , stürool <stür|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr styrax stüüraks + ld oleum õli) • keem vees lahustumatu värvusetu mürgine vedelik, mida kasut pms polüstüreeni sünteesimiseks

sublimaat <sublim|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld sublimatus ülestõstetud)
1. keem elavhõbedikloriid, vees lahustuv värvusetu väga mürgine kristalne aine, kasut desinfitseerimiseks jm
2. sublimatsiooni saadus

tabuun2 <tab|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Tabun, tehissõna) • keem, sõj ründemürk, väga mürgine värvuseta v nõrgalt pruunikas vedelik, mis kahjustab kesknärvisüsteemi

terratso <terr´atso 16 s> (it terrazzo terrass < terra maa) • Veneetsia päritolu põrandakate, dekoratiivbetoon; koosneb mördist ja värvilisest kivipurust

tetraetüülplii <+ pl`ii 26 s> (< tetra- + etüül + plii) • keem väga mürgine kergesti lenduv värvuseta vedelik; on lisatud bensiinile oktaaniarvu suurendamiseks, kuid keskkonnaohtlikkuse tõttu arenenud riikides enam ei kasutata

toksiin <toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld toxicum < kr toxikon (pharmakon) noolemürk) • farm mikroobse, taimse v loomse päritoluga mürgine aine

toksiline <toksili|ne -se -st 12 adj> (< ld toxicum < kr toxikon (pharmakon) noolemürk) • mürgine

tsüaan <tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem süsiniku ja lämmastiku ühend, terava lõhnaga väga mürgine värvusetu gaas

venenoosne <venen`oos|ne -se 2 adj> (ld venenosus < venenum mürk) • mürgine

venenum [veneenum] (ld) • farm mürk, mürgine ravim

virulentne <virul`ent|ne -se 2 adj> (ld virulentus mürgine < virus mürk) • med nakatamis- v tõvestamisvõimeline