[VSL] Võõrsõnade leksikon

aar <`aar aari `aari 22e s> (pr are < ld area maatükk), tähis a • pindala mõõtühik, 1 aar = 100 m²

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

amagaat <amag|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn E. H. Amagat, Prantsuse füüsik, 1841–1915) • füüs gaasi tiheduse mõõtühik; 1 amagaat = 1 mool1 22,4 dm³ kohta

amper <`amp|er -ri 2e s> (< pn A.-M. Ampère, Prantsuse füüsik, 1775–1836), tähis A • füüs elektrivoolu tugevuse mõõtühik, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik

ampersekund <+ sekund -i 2e s> (< amper + sekund), tähis A·s • el elektrihulga mõõtühik; 1 A·s = 1 kulon

ampertund <+ t`und tunni t`undi 22e s> (< amper), tähis A·h • el elektrihulga mõõtühik; 1 A·h = 3600 kulonit

apostilb <apost|`ilb -ilbi -`ilbi 22e s> (< kr apostilbō säran, hiilgan), tähis asb • füüs heleduse mittesüsteemne mõõtühik

bait <b`ait baidi b`aiti 22e s> (ingl byte, tehissõna), tähis byte, B • info kaheksast bitist koosnev infohulga ja salvestusmahu mõõtühik, andmetöötluses võrdne ühe kirjamärgiga

barn <b`arn barni b`arni 22e s> (ingl barn küün, ait), tähis b • füüs tuuma- ja elementaarosakeste protsesside efektiivse ristlõike mõõtühik; 1 barn = 10–28 m²

bekrell <bekr|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn A. H. Becquerel, Prantsuse füüsik, 1852–1908), tähis Bq • füüs kiirguse (radio)aktiivsuse mõõtühik SI-süsteemis (1 Bq = üks tuumalagunemine sek-s)

bell <b`ell belli b`elli 22e s> (< pn A. Bell, Šoti teadlane, 1847–1922), tähis B • füüs hääle valjuse ühik, üheliigiliste akustiliste ja elektriliste suuruste suhte mõõtühik; muutus 1 B vastab sellisele füüsikalise suuruse ja samanimelise lähtesuuruse suhtele, mille kümnendlogaritm on 1; praktikas on kasut detsibell (dB) = 0,1 B

biotsoon <+ ts`oon tsooni ts`ooni 22e s> (< bio- + tsoon) • geol üldise biostratigraafilise skaala väikseim mõõtühik

bitt <b`itt biti b`itti 22e s> (ingl bit < binary kaksik- + digit number), tähis b, bit • info vähim töödeldav infohulk, ühele kahendkohale vastava andmehulga mõõtühik

Bq • füüs mõõtühik, bekrelli tähis

darvin <d`arvin -i 2e s> (pn Ch. Darwin, Inglise looduseuurija, 1809–82) • biol evolutsiooniliste muutuste kiiruse mõõtühik, vastab mingi morfoloogilise tunnuse muutumisele 0,1% võrra 1000 a kestel

denjee <denj`ee 26i s> (pr denier < ld denarius denaar)
1. aj vana Prantsuse münt
2. tekst lõnga jämeduse mõõtühik, tähis den

DIN {lüh sks sõnadest Deutsche Industrie-Norm Saksa tööstusstandard} • fot van endisaegne filmi valgustundlikkuse mõõtühik. Vt ka DIN-formaat

dioptria <di`optria 1 s> (< kr dioptēs läbinägija, dioptos läbipaistev), tähis dpt • füüs läätsede (prilliklaaside, objektiivide) optilise tugevuse mõõtühik; koondava läätse optilist tugevust väljendatakse positiivse, hajutava läätse optilist tugevust negatiivse arvuga, nt +1,5 dpt, –2,5 dpt

dpi {lüh ingl sõnadest dots per inch punkti tolli kohta} • tehn kujutist tekitava (nt kuvari) v jäädvustava seadme (nt printeri) lahutusvõime mõõtühik

džaul <dž`aul džauli dž`auli 22e s> (< pn J. P. Joule, Inglise füüsik, 1818–89), tähis J • füüs töö ja energia mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

düün2 <d`üün düüni d`üüni 22e s> (< kr dynamis jõud), tähis dyn • füüs jõu mõõtühik CGS-süsteemis

einstein <`einst|`ein -eini -`eini 22e s> (< pn A. Einstein, Saksa füüsik, 1879–1955), tähis E • füüs fotokeemias kasutatav footonite hulga mõõtühik

elekter <el`ekt|er -ri 2e s> (< kr ēlektron merevaik) • füüs mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel; elektrilaengute liikumise ja vastastiktoimega seotud nähtuste üldnimetus
elekterkeevitus • keevitamine elektrivooluga kuumutamise abil
elekterküte • kütmine elektrienergia muundamisel saadud soojusega
elekterside • teabe elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru, vastav sidepidamisviis
elektervalgustus • valgustamine elektrivoolu abil
elektervedu • veoviis, mille puhul veoki elektriajam saab energiat välisest elektriallikast v akupatareist
elektriauto tehn • elektri jõul liikuv auto
elektrilaeng • mateeria elektromagnetiliste omaduste iseloomustaja; elektrilaengut kannavad aine aatomite koostisse kuuluvad prootonid ja elektronid; elektrilaengu mõõtühik on kulon

elektromotoorjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< elektro- + motoorne), lüh emj • füüs põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis; tekib mehaanilise, keemilise vm energia muundumisel elektrienergiaks ja võrdub potentsiaalide vahega avatud vooluringi otstel; mõõtühik on volt

elektrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrostaatikasse puutuv, elektrostaatikal põhinev
elektrostaatiline emissioon • füüs külmemissioon (ka autoemissioon, tunnelemissioon, väljaemissioon), elektronide eritumine elektrijuhist selle pinna kohal tekitatud tugeva elektrivälja toimel
elektrostaatiline generaator • tehn pms demonstratsioonivahendina kasutatav elektrimasin, mis elektrilaengute siirdamisega tekitab ülikõrge alalispinge
elektrostaatiline influents, elektrostaatiline induktsioon • füüs laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha läheduses, mida põhjustab elektronide ümberpaigutumine keha elektrivälja mõjul
elektrostaatiline laenguühik, tähis lü • füüs elektrilaengu mõõtühik CGSE-süsteemis
elektrostaatiline väli • füüs ajas muutumatu elektriväli

emaan <em`aan emaani em`aani 22e s> (< ld emanare välja voolama) • füüs van pms allikavee radioaktiivse toime märkimiseks tarvit olnud mõõtühik

entalpia <ent`alpia 1 s> (< kr enthalpō soojendan) • füüs soojussisaldus; entalpia mõõtühik on džaul

erg1 <`erg ergi `ergi 22e s> (< kr ergon tegu, töö) • füüs töö ja energia mõõtühik CGS-süsteemis

farad <farad -i 2e s> (< pn M. Faraday, Inglise füüsik, 1791–1867), tähis F • füüs elektrimahtuvuse mõõtühik

foon2 <f`oon fooni f`ooni 22e s> (< kr phōnē hääl, heli) • füüs helivaljuse mõõtühik, tähis phon; lgv foneemi avaldumine kõnes (hääleliselt)

fott <f`ott foti f`otti 22e s> (< kr phōs, gen phōtos valgus), tähis ph • füüs valgustustiheduse mõõtühik

frigor <frigor -i 2e s> (< ld frigus, gen frigoris külmus) • tehn ärajuhitava soojushulga mõõtühik, kasut külmutustehnikas (võrdub absoluutväärtuselt kilokaloriga)

gauss <g`auss gausi g`aussi 22e s> (< pn C. F. Gauss, Saksa matemaatik ja füüsik, 1777–1855), tähis Gs • füüs magnetilise induktsiooni mõõtühik CGS-süsteemis; 1 gauss = 10^–4 teslat

gilbert <gilbert -i 2e s> (< pn W. Gilbert, Inglise füüsik, 1544–1603), tähis Gb • füüs magneetimisergutuse mõõtühik CGS-süsteemis

grei <gr`ei 26 s> (< pn L. H. Gray, Inglise füüsik, 1905–65), tähis Gy • füüs ioniseeriva kiirguse energiadoosi ja kerma mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

henri <henri 16 s> (< pn J. Henry, Ameerika füüsik, 1797–1878), tähis H • el induktiivsuse ja vastastikuse induktiivsuse mõõtühik

herts <h`erts hertsi h`ertsi 22e s> (< pn H. R. Hertz, Saksa füüsik, 1857–94), tähis Hz • füüs võnkesageduse mõõtühik (1 võnge sekundis)

induktiivsus <indukt`iivsus -e 11~9 s> (< induktiivne) • el induktsioonitegur, elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav suurus, mõõtühik henri

janski <j`anski 1e s> (< pn K. G. Jansky, Ameerika füüsik, 1905–1950), tähis Jy • astr kosmosest teleskoobiga vastuvõetava signaali tugevuse mõõtühik

kalor <kalor -i 2e s> (< ld calor soojus, kuumus), tähis cal • ebatäpselt: kilokalorile vastav energiahulk, mille organism saab toidust; füüs mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, soojushulk 1 cal (rahvusvaheline kalor) on samaväärne tööga 4,1868 J; varem määratleti kalorit soojushulgana, mis on vajalik 1 g vee soojendamiseks 1 °C võrra (vastavalt 4,1855 J)

kandela <kandela 1 s> (< ld candela vahaküünal), tähis cd • füüs valgustugevuse mõõtühik, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik

karaat <kar|`aat -aadi -`aati 22e s> (it carato < ar qīrāṭ < kr dem keration, massiühik < keras sarv), tähis ct • vääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g; sulami väärismetallisisalduse mõõtühik, ¹/₂₄ kogumassist, nt 18-karaadine kuld sisaldab 18 osa kulda ja 6 osa lisandit

karnits <karnits -a 2 s> (poola garniec) • vana puisteainete ja vedelike mõõtühik, oli kasut Venemaal, Poolas ja Austrias; 1 karnits = 3,28 liitrit

kilogramm-meeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kilogramm + -meeter), tähis kgf·m • füüs täpsemalt jõukilogramm-meeter, töö ja energia mõõtühik

kraad <kr`aad kraadi kr`aadi 22e s> (< ld gradus samm, aste) • aste, järk, pügal; füüs temperatuuri mõõtühik, nt Kelvini kraad, tähis K; Celsiuse kraad, tähis °C; mat nurga ja kaare mõõtühik, tähis °; alkohoolse joogi kanguse, vee kareduse vms mõõtühik
kirjakraad • trük trükikirja suurus punktides (tüpograafiline mõõdustik)
teaduslik kraad • teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus

kulon1 <kulon -i 2e s> (< pn Ch. A. de Coulomb, Prantsuse füüsik, 1736–1806), tähis C • füüs elektrilaengu mõõtühik

kvart <kv`art kvardi kv`arti 22e s> (< ld quartus neljas, quarta pars neljandik)
1. puisteainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, nt Inglise kvart ¹/₄ gallonit, = 1,14 l
2. muus diatoonilise heliastmiku 4. aste, ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 4 diatoonilise heliastmiku astet e 5 pooltooni
3. sport üks vehklemisasendeid
4. trük → kvartformaat

kürii <kür`ii 26 s> (< pn M. ja P. Curie, Prantsuse füüsikutest abielupaar), tähis Ci • füüs radioaktiivsuse mittesüsteemne mõõtühik

L
1. Rooma number 50
2. füüs mõõtühik lamberti tähis
3. {lüh ingl sõnast large} tekst suur (rõivasuuruse tähistamiseks)

lambert <lambert -i 2e s> (< pn J. H. Lambert, Šveitsi teadlane, 1728–77), tähis L • füüs heleduse mittesüsteemne mõõtühik

last <l`ast lasti l`asti 22e s> (sks Last raskus, koorem, ingl last)
1. veos, laadung; tõste- v transpordivahendiga teisaldatav objekt
2. meritsi veetav kaup
3. Inglise massiühik, 1 last = 1,98 t
4. kaubalaevade mahutavuse mõõtühik, 1 last = 40–50 kuupjalga

luks <l`uks luksi l`uksi 22e s> (< ld lux valgus), tähis lx • füüs valgustatuse mõõtühik; = 1 luumen 1 m² kohta

lukssekund <+ sekund -i 2e s> , tähis lx·s • füüs särituse mõõtühik; vastab pinnavalgustusele 1 luks 1 sekundi jooksul. Vt ka ekspositsioon (4)

magneton <magneton -i 19 s> (< magnet) • füüs aatomi- ja tuumafüüsikas kasutatav magnetmomendi mõõtühik

maksvell <m`aksv|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn J. C. Maxwell, Šoti füüsik, 1831–79), tähis Mx • füüs magnetvoo mõõtühik CGS-süsteemis

mešš <m`ešš meši m`ešši 22e s> (ingl mesh võrgusilm) • tehn sõela (traat)võrgu tiheduse mõõtühik: avade arv 1 tolli kohta

minut <minut -i 2e s> (< ld minutus üsna väike, pisike)
1. aja mõõtühik, ¹/₆₀ tunnist, tähis min (ajavahemiku korral, nt 5 min);, tähis v^m (hetke märkimisel, nt 2^h30^m, st kell 2.30)
2. mat kaare v nurga mõõtühik, ¹/₆₀ kraadist, tähis ´

moodul <m`oodul -i 2e s> (ld dem modulus mõõt, rütm < modus mõõt, mõõdupärasus)
1. arhit arhitektooniline mõõtühik ehituse üksikosade proportsioonide reguleerimiseks; klassikalises arhitektuuris on mooduliks pool samba läbimõõdust baasi juures mõõdetult
2. täppisteadustes mitmesuguseid koefitsiente, suurustevahelisi suhteid v leppeühikuid tähistav termin
3. tehn seadme v aparaadi terviklik, omaette ülesandega osa, nt kuumoodul, kosmoselaevaga ühendatud, kuid sellest eraldatav osa Kuul maandumiseks ja kosmoselaeva tagasipöördumiseks
4. füsiol kehaosa, mille pikkust kasut mõõtühikuna inimesel teiste kehaosade mõõtmiseks
5. info loogiliselt eristatav programmi osa

mool1 <m`ool mooli m`ooli 22e s> (< molekul), tähis mol • keem, füüs aine hulga mõõtühik: ainehulk, mis sisaldab niisama palju struktuuriüksusi (aatomeid, molekule v ioone), kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis ¹²C; kuulub põhiühikuna rahvusvahelisse ühikusüsteemi (SI)

naturaalühik <+ ühik -u 2 s> (< naturaalne) • otseselt loendatava v mõõdetava tunnuse mõõtühik (nt kilogramm, meeter, tükk jne) vastandina rahaühikule

neeper <n`eep|er -ri 2e s> (< pn J. Napier (Neper), Šoti matemaatik, 1550–1617), tähis Np • füüs elektriliste ja akustiliste suuruste (pingete, võimsuste, helirõhkude, heliintensiivsuste) suhte logaritmiline mõõtühik

njuuton <nj`uuton -i 2e s> (< pn I. Newton, Inglise füüsik, 1643–1727), tähis N • füüs jõu mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

njuutonmeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< njuuton + -meeter), tähis Nm füüs
1. jõumomendi mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)
2. töö, energia ja soojushulga mõõtühik, sama mis džaul

oom <`oom oomi `oomi 22e s> (< pn G. S. Ohm, Saksa füüsik, 1789–1854), tähis Ω • füüs elektritakistuse mõõtühik

pall <p`all palli p`alli 22e s> (vn балл < pr balle < germ k-d)
1. meteor, geol tuulekiiruste skaala ja maavärina tugevuse skaala mõõtühik
2. maj tihedasti kokkusurutud pakk ühesugust materjali; mõningate kaupade hulgimüügiühik
3. numbriliselt väljendatav hindamisühik, ka mõnel spordialal (nt võimlemises)

parsek <parsek -i 2e s> (< parallaks + sekund), tähis pc • astr Päikesesüsteemi-väliste objektide kauguse mõõtühik, võrdub kaugusega, mille aastaparallaks on üks kaaresekund, s.o 3,084·10¹³ km, 1 parsek = 3,26 valgusaastat

paskal <p`askal -i 2e s> (< pn B. Pascal, Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, 1623–62), tähis Pa • füüs rõhu ja mehaanilise pinge mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

pond <p`ond pondi p`ondi 22e s> (< ld pondus kaal, raskus), tähis p • aj endine jõu mõõtühik, 1 pond = 9,807·10^-3 N; oli kasut pms Austraalias, Saksamaal ja Hollandis

puaas <pu`aas puaasi pu`aasi 22e s> (pr poise < pn J. Poiseuille, Prantsuse arst ja füüsik 1799–1869), tähis P • füüs vedelike dünaamilise viskoossuse mõõtühik CGS-süsteemis

punkt <p`unkt punkti p`unkti 22e s> (ld punctum)
1. väike ümmargune nähtav objekt, täpp
2. täpikujuline graafiline märk; lgv kirjavahemärk; mat matemaatiline märk; mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid; muus pikendusmärk noodi järel
3. teatav (väiksem) koht, paik, ala, ruum
4. mõõtühik; ka sport hindamissüsteemi ühik võistlustel, katsetel vms; trük tüpograafilise mõõdusüsteemi pikkusühik (u 0,35 mm)
5. dokumendi vm teksti jaotis; väike sisuliselt terviklik lõik v osa
6. asi, asjaolu, aspekt
7. mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vmt teatav koht, aste, staadium

raad <r`aad raadi r`aadi 22e s> (ingl rad < radiation absorbed dose neeldunud kiiritusdoos), tähis rad • füüs energiadoosi mittesüsteemne mõõtühik

raderford <raderf|`ord -ordi -`ordi 22e s> (< pn E. Rutherford, Inglise füüsik, 1871–1937), tähis rd • füüs radioaktiivpreparaadi aktiivsuse mõõtühik

reaktiivvõimsus <+ v`õimsus -e 11~9 s> (< reaktiivne) • füüs, el suurus, mis iseloomustab vahelduvvooluahela elementide vahelist võnkuvat energiavahetust, kui elektrienergiat ei muundata muud liiki energiaks; reaktiivvõimsuse mõõtühik on varr

registertonn <+ t`onn tonni t`onni 22e s> (< register + tonn) • mer laeva mahutavuse mõõtühik, 1 registertonn = 2,83 m³

riis <r`iis riisi r`iisi 22e s> (sks Ries < ar) • paberkauba (nt trükipaberi) mõõtühik, eri mail eri suuruses, nt uusriis = 1000 lehte

rpm {lüh ingl sõnadest revolutions per minute pööret minutis} • tehn pöörlemissageduse mõõtühik, pööret minutis

rps {lüh ingl sõnadest revolutions per second pööret sekundis} • tehn pöörlemissageduse mõõtühik, pööret sekundis

röntgen <r`öntgen -i 2e s> (< pn W. C. Röntgen, Saksa füüsik, 1845–1923)
1. füüs mittesüsteemne röntgeni- ja gammakiirguse mõõtühik, tähis R
2. kõnek röntgeniaparaat; röntgenikiirtega läbivalgustamine v pildistamine

sekund <sekund -i 2e s> (< keskld pars minuta secunda teine väike v vähendatud osa, minutijaotuse järel)
1. ajaühik, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik, 1 sekund = ¹/₆₀ minutit, tähis s
2. mat nurga v kaare mõõtühik, = ¹/₃₆₀₀ kraadi, tähis ̎
3. muus diatoonilise heliastmiku 2. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 2 diatoonilise heliastmiku astet

setvert <s`etv|`ert -erdi -`erti 22e s> (vn четверть veerand) • endisaegne Vene mõõtühik, nt puisteainete mahuühikuna 8 setverikku, vedelike mahuühikuna ¹/₄ pange (3,075 l), pikkusühikuna 4 verssokit (u 18 cm)

siimens <siimens -i 2e s> (< pn W. von Siemens, Saksa leiutaja, 1816–92), tähis S • füüs elektrijuhtivuse mõõtühik

siivert <siivert -i 2e s> (< pn R. M. Sievert, Rootsi füüsik, 1896–1966), tähis Sv • füüs, biol kiirituse biodoosi mõõtühik

steer <st`eer steeri st`eeri 22e s> (pr stère < kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • (puude) mahu mõõtühik (1 m³)

steradiaan <steradi|`aan -aani -`aani 22e s> (< stereo- + radiaan), tähis sr • mat ruuminurga mõõtühik; rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) tuletatud ühik

stilb <st`ilb stilbi st`ilbi 22e s> (< kr stilbos läikiv, särav), tähis sb • füüs heleduse mittesüsteemne mõõtühik

stooks <st`ooks stooksi st`ooksi 22e s> (< pn G. G. Stokes, Iiri füüsik, 1819–1903), ka stouks <st`ouks stouksi st`ouksi 22e s> , tähis St • füüs kinemaatilise viskoossuse mõõtühik

teks <t`eks teksi t`eksi 22e s> (< tekstiil) • tekst kiu ja lõnga v niidi mittesüsteemne mõõtühik, massi ja pikkuse suhe: 1 teks = 1 g/km; iseloomustab kiu v lõnga jämedust

temperatuur <temperat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld temperatura paras segu < temperare segama), tähis t° • füüs füüsikaline põhisuurus, keha, aine v keskkonna soojusaste, mida mõõdetakse termomeetriga; mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI) on kelvin

tesla <tesla 16 s> (< pn N. Tesla, Ameerika füüsik, 1856–1943), tähis T • füüs magnetilise induktsiooni mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

toon <t`oon tooni t`ooni 22e s> (ld tonus < kr tonos pinge, rõhk, helikõrgus)
1. füüs kindla kõrgusega heli
2. muus kindla kõrgusega heli, mis tekib heliallika harmoonilise võnkumise tagajärjel; heli koostisosa, helide kõrguse vahe mõõtühik
3. lgv kõne- v häälevarjund, mis paljudes keeltes eristab ühesugustest häälikutest koosnevate sõnade tähendust
4. kunst värvivarjund
5. piltl maneer, käitumisviis, hea komme
puhastoon • muus ülemtoonideta heli

torr <t`orr torri t`orri 22e s> (< pn E. Torricelli, Itaalia füüsik, 1608–47), tähis Torr • füüs mittesüsteemne rõhu mõõtühik, millimeeter elavhõbedasammast

troland <troland -i 2e s> (< pn L. T. Troland, Ameerika füsioloog, 1889–1932), tähis Td • füsiol silma võrkkesta tingliku valgustustiheduse mõõtühik

W
1. keem volframi tähis
2. füüs mõõtühik vati 2 tähis
3. {lüh ingl sõnast West} geogr lääs, vest

varr <v`arr varri v`arri 22e s> , tähis var {lüh sõnadest voltamper, reaktiivne} • füüs vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)
varrmeeter • reaktiivvõimsuse mõõtmise riist

vatt2 <v`att vati v`atti 22e s> (< pn J. Watt, Šoti füüsik, 1736–1819), tähis W • füüs võimsuse mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI); 1 W = 1 J/s (džauli sekundis)

vattsekund <+ sekund -i 2e s> (vatt2 + sekund), tähis W·s • füüs töö ja energia mõõtühik, 1 W·s = 1 džaul

vatt-tund <+ t`und tunni t`undi 22e s> (< vatt2), tähis W·h, Wh • füüs töö ja energia mõõtühik, 1 W·h = 3600 džauli

veeber <v`eeb|er -ri 2e s> (< pn W. Weber, Saksa füüsik, 1804–91), tähis Wb • füüs magnetvoo mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

volt <v`olt voldi v`olti 22e s> (< pn A. Volta, Itaalia füüsik, 1745–1827), tähis V • füüs pinge, potentsiaali ja elektromotoorjõu mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

voltamper <+ `amp|er -ri 2e s> (< volt + amper), tähis V·A, VA • füüs vahelduvvoolu näivvõimsuse mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

örsted <`örsted -i 2e s> (pn H. C. Ørsted, Taani füüsik, 1777–1851), tähis Oe • füüs magnetvälja tugevuse mõõtühik CGS-süsteemis