[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
abstraktne <abstr`akt|ne -se 2 adj> (keskld abstractus < ld abstrahere eemale tõmbama) • fil mõtteline; meeltega tajumatu; ebakonkreetne, vastand konkreetne
abstraktne arv • mat nimeta arv
abstraktne kääne vt grammatiline kääne
antitsipatsioon <antitsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld anticipatio) • ennetamine; etteaimamine; nähtuse v toimingu enneaegne asetleidmine; mingi sündmuse mõtteline ennetamine; muus ennak, järgneva akordi ühe v mitme heli esinemine eelnevas akordis akordivälisena
ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaator • füüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaator • astr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega
intelligiibel <intellig`iib|el -li 2e adj> (ld intellegibilis arusaadav) • fil mõtteline, ainult mõistuse (intellekti) abil tunnetatav, ülemeeleline, vastand sensiibel
konstrukt <konstr|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (ingl construct) • fil mõtteline konstruktsioon kui abivahend keerukate nähtuste selgitamisel; lgv konstruktsiooni konkreetne realiseering tekstis v kõnes
kontuur <kont|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr contour) • äärjoon, piirjoon; füüs elektrivoolu kinnine mõtteline tee; ka sellele vastav elektriahel
kontuurjoonis • kunst piirjoonte visandjoonis
kontuurkaart • geogr mitmesugustel kartograafilistel töödel aluseks olev kaart, kus on kujutatud vaid objektide olulisemad piirjooned, nt mandrite ja riikide piirid, suuremad jõed jne
meetrum <m`eetrum -i 2e s> (ld metrum < kr metron mõõt)
1. kirj värsimõõt, mõtteline võrdpikkade mõõtvältuste järgnevus
2. muus taktimõõt, takti rõhutatud ja rõhutamata osade jaotus
trass1 <tr`ass trassi tr`assi 22e s> (pr tracé < trace jälg)
1. tee, kanali, torustiku, sideliini vm pika rajatise kulgemist tähistav joon v maariba
2. sõj valgus- v suitsujuga, mis jääb õhku trasseerivate kuulide v mürskudega tulistamisel
3. lenn mõtteline maariba, mille kohal kulgeb regulaarne lennuliin
