[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

adstraat <adstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ad- + ld sternere, perf partits stratus laotama) • lgv kontakteeruvate naaberkeelte vastastikune mõju; adstraatkeel. Vt ka substraat, superstraat
adstraatkeel • lgv teatud piirkonna keelega kõrvuti kasutatav ja seda mõjutav naaberkeel

aerotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< aero- + tropism) • bot õhu mõju taime v selle osade kasvusuunale

agens <agens -i 2e s> (keskld liikumapanev jõud < ld agere tegema, tegutsema, ajama) • keem toimeaine; mõjur, mõju avaldav tegur

agrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + bioloogia) • põll agronoomia ja bioloogia piiriteadus, käsitleb põllumajanduskultuuride ja -loomade elu ning keskkonna mõju sellele

akustoelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< akustika + elektroonika) • el elektroonika haru, mis põhineb tahkeis aineis, pms monokristallides levivate akustiliste lainete ja elektronide voo vastastikuse mõju rakendamisel

ale [eil] (ingl) • mõru maitsega hele õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest

allelokeemia <+ k`eemia 1 s> (< kr allēlōn üksteise, üksteist, vastastikku + keemia) • biol, keem eri liikidesse kuuluvate organismide vastastikune keemiline mõju

altaan <alt|`aan -aani -`aani 22e s> (it altana < alto kõrge) • arhit sambaile v allehitisele toetuv lahtine rõdu, platvorm v suvine eluruum

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

antropoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + ökoloogia), humaanökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld humanus inimese- + ökoloogia) • ökol inimese kohanemist ning mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele uuriv ökoloogia haru

apofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< apo- + -füüt) • bot pärismaine taimeliik, mille levikule on soodsat mõju avaldanud inimtegevus

autoregulatsioon <+ regulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + regulatsioon) • iseregulatsioon, mille puhul juhtiv mõju pärineb süsteemist enesest

beetel <b`eet|el -li 2e s> (port betel < malajalami vettila) • ergutava toimega mõru närimisaine, valmistatakse värskeist beetlipipra lehtedest ja beetlipähkleist, tarvit laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Aasias, Malaisias ning Melaneesias. Vt ka beetli-areekapalm

bekarr <bek|`arr -arri -`arri 22e s> , bekaar <bek|`aar -aari -`aari 22e s> (pr bécarre < it b quadro kandiline b) • muus noodikirja märk ♮, tühistab nootides kõrgendus- v madaldusmärkide mõju

biomagnetism <+ magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bio- + magnetism) • füüs organismides ilmnevad magnetilised nähtused, mis tekivad seoses bioelektriliste vooludega; ka magnetvälja mõju organismidele

blokeerima <blok|`eerima -eerib 28 v> , blokkima <bl`okkima blokib 28 v>
1. blokaadi teostama, sulgema
2. sport sulustama
3. med elundit v elundite süsteemi tuimastama v talitlust ajutiselt katkestama
4. tehn kõrvaldama masinate ja aparaatide segavat mõju raadiokuulamisele

bolševiseerima <bolševis|`eerima -eerib 28 v> • bolševike mõju suurendama, bolševike parteisse värbama

bungarus <bungarus -e 11 s> (uusld < India k-d), ka paama <paama 16 s> • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv madu (Bungarus fasciatus)

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

dekoratiivne <dekorat`iiv|ne -se 2 adj> (pr décoratif) • kaunistav, kaunistamiseks kasutatav, ilu-, ehis-; piltl näitamiseks mõeldud, välist mõju taotlev

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)

efekt <ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (ld effectus täideviimine, tagajärg)
1. (üllatav) mõju v mulje
2. tagajärg, toime
3. teater tugeva mulje tekitamise vahend
4. füüs nähtus (nt Faraday efekt)

ekspansioon <ekspansi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld expansio laienemine < expandere laotama)
1. laiumine, laiutamine
2. pol mõju, võimu v riigipiiride laiendamine teistele maa-aladele
3. biol liigi leviala kiire suurenemine
4. maj riigi majanduse kiire areng

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstant • füüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslained • füüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodul • füüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

elektreet <elektr|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ingl electret < elekter + magnet) • füüs, keem dielektrik, mis elektrivälja mõju lakkamisel jääb polariseerituks, s.o säilitab ühel küljel positiivse ja teisel negatiivse elektrilaengu

empoor <emp|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Empore < empor üles) • arhit väär, rõdu kirikus; külglöövipealne korrus vararomaani basiilikates

epifenomen <+ fenomen -i 19 s> (< epi- + fenomen) • fil lisanähtus, kõrvalnähtus, mis kaasneb teiste nähtustega, kuid ei avalda neile mingit mõju

epikuurlane <epik`uurla|ne -se -st 12~10? s> • fil epikureismi pooldaja; piltl elunautija, inimene, kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid

eskulaap <eskul|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< ld pn Aesculapius < kr pn Asklepios, Vana-Kreeka ravijumal) • piltl arst (naljatlevas v pilkavas tähenduses)
eskulaabikepp • Asklepiose tunnus, kepp, mille ümber on keerdunud madu; hiljem arstiteaduse sümbol

etoökoloogia <+ l`oogia 1 s> • etoloogia ja ökoloogia piiriteadus, uurib elukeskkonna mõju loomade käitumisele

exacerbatio [eksatserbaatsio] (ld ärritamine < eks- + acerbus kibe, mõru) • med haiguse v haiguse sümptomite süvenemine v levimine

-fiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr philos sõber, armastav, armastatud) • (inimese kohta:) -armastaja, -harrastaja, -huviline; biol -lembene, kellegi v millegi mõju eelistav; keem kergesti antud ainega reageeriv. Vastand -foob

filmoloogia <+ l`oogia 1 s> (pr filmologie < film + -loogia) • film filmiteadus, filme (2) ja nende mõju uuriv teadusharu

fluidum <fl`uidum -i 2e s> (< ld fluidus voolav)
1. voolav aine, vedelik
2. füüs, aj kuni XVIII s elekter, magnetism ja soojus kui erilised kaaluta vedelikud
3. psühh spiritistide tõlgenduses „psüühiline vool“, mis lähtuvat inimkehast
4. piltl võlu, mõju

fotoperiodism <+ period|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< foto- + periood) • biol päeva ja öö kestuse mõju taimede ja loomade arenemisele

fusioon <fusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fusion < ld fusio valamine)
1. ühtesulamine, liitumine
2. lgv selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt
3. maj kahe v enama ettevõtte koondumine, mille alaliigiks on ühinemine, lisaks veel valitseva mõju omandamine teise ettevõtte üle

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

geeniekspressioon <+ ekspressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< geen + ekspressioon) • biol geenis kodeeritud informatsiooni realiseerumine, selle mõju välimusele

geopoliitika <+ poliitika 1 s> (< geo- + poliitika) • pol poliitika suund, mis uurib geograafilise keskkonna mõju ühiskonna arenemisele

glükosiid <glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< glükoos) • keem orgaaniline liitühend, milles vähemalt üks komponent on mingi monosahhariidijääk ja milles komponendid seostuvad glükosiidsideme abil; enamasti mõru maitsega vees lahustuv aine, paljud on mürgised

grupp <gr`upp grupi gr`uppi 22e s> (pr groupe < it gruppo) • rühm; psühh, sotsiol mingil viisil organiseerunud, suhteliselt püsiva koosseisuga inimühendus, mille liikmetel on ühised huvid, väärtushinnangud ja käitumisnormid
grupidünaamika • psühh sotsiaalpsühholoogia valdkondi; uuritakse väikeste rühmade psühholoogilisi protsesse: rühma teket ja arengufaase, liidri ja rollisuhete kujunemist jm
grupiefekt • zool liigikaaslaste läheduse ja nendega suhtlemise soodus mõju isendile: hõlbustab elu ja vähendab ohtu
grupiteadvus • psühh rühma liikmeid ühendav väärtuste, normide ja arusaamade kogum, mis kujuneb rühma ühise kogemuse mõjul

habituatsioon <habituatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl habituation < ld habituare harjutama < habitus omadus, olemisviis) • psühh kohanemine, harjumine ärritusega sedavõrd, et selle mõju enam ei tajuta

hedonism <hedon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr hēdonē mõnu, nauding) • fil algul kürenaikute filosoofilise koolkonna (IV s eKr) arendatud eetikaõpetus, pidas elu eesmärgiks ja kõrgeimaks hüveks naudingut (ja valu vältimist), vt ka epikuurlus. Vastand asketism

heliobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< helio- + bioloogia) • biol teadusharu, mis uurib Päikese aktiivsuse mõju taimedele ja loomadele

herpetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< herpēs, gen herpētos, teatud madu + -loogia) • zool roomajaid käsitlev zooloogia haru

hipoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< hipo- + teraapia) • psühh psühhoteraapia haru, mis kasutab hobustega tegelemist ja selle rahustavat mõju inimese psüühikahäirete ravis

hüdrogeokeemia <+ k`eemia 1 s> • geol, keem hüdrogeoloogia ja geokeemia piiriteadus, uurib põhjavee keemilist koostist ja selle kujunemist ning kivimite ja põhjavee vastastikust mõju

impressiivne <impress`iiv|ne -se 2 adj> (ingl impressive < ld imprimere, perf partits impressus sisse vajutama, muljet jätma) • muljet tekitav, mõju avaldav
impressiivne agrammatism • med kõnepuue, osaline v täielik võimetus mõista grammatiliste väljendusvahendite tähendust
impressiivne kõne • kõnetaju, kuuldu v loetu mõistmine; eelneb ekspressiivsele kõnele e kõneloomele (lapse kõne kujunemises)

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

influents <influ|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr, ingl influence < keskld influentia sissevool < ld influere sisse voolama) • mõju, toime
elektrostaatiline influents • el laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha lähedal
influentsgeneraator • el elektrimasin kõrge alalispinge tekitamiseks elektrilaengute siirdamise teel

interaktsioon <+ aktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl interaction, sks Interaktion < inter- + ld actio tegevus)
1. vastastikmõju
2. füüs füüsikaliste objektide vastastikune mõju, mille tagajärjel muutub nende liikumisolek
3. info infovahetus kasutaja ja arvuti vahel v süsteemi funktsionaalüksuste vahel
4. kunst meediakunstis teose kasutaja võimalus mõjutada kunstiteose toimimist
5. psühh vastastikmõju, vähemalt kahe isiku v rühma vastastikune mõju

interferents <interfer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< inter- + ld ferire lööma)
1. pärssimine, vastuseis
2. füüs kohtuvate heli-, valgus- v raadiolainete vastastikune toime
3. biol ühe viiruse tekitatud muutuse pidurdumine rakus teise viiruse toime tõttu
4. psühh kahe v enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel vähemalt ühe protsessi karakteristikud halvenevad
5. lgv ühe keele mõju teisele keelele, selle tarvitusele

karismaatiline <karismaatili|ne -se -st 12 adj> • karismat eviv, karismasse puutuv, mõju-, tõmbe- v sisendusjõuline; relig armuanniga õnnistatud
karismaatiline liikumine • relig pms alates XIX s-st tekkinud usuvoolud, mis rõhutavad Püha Vaimu ja karismade tähtsust

kimäär <kim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr Chimaira)
1. müt Vana-Kreeka müt-s tuld sülgav koletis – lõvi, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu
2. piltl metsik fantaasiakuju, ebatõeline pettekuju, teostamatu unistus
3. biol erineva genotüübiga organismidest pärit rakkudest koosnev organism

kloorpikriin <+ pikr|`iin -iini -`iini 22e s> (< kloor + kr pikros mõru) • keem värvuseta teravalõhnaline mürgine vedelik; kasut pestitsiidina kahjuritõrjes

koartikulatsioon <+ artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ko- + artikulatsioon) • lgv kaasahääldus, hääliku häälduse mõju teise hääliku hääldusele

kobra <kobra 16 s> (< port cobra madu) • zool Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Aasias elav väga mürgine madu (Naja) mürknastiklaste sugukonnast

konsool <kons|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr console < ld consolator trööstija)
1. arhit toend, seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab v toetab ehitiseosa (nt rõdu) v skulptuurteost
2. eh üht otsa pidi jäigalt kinnitatud varras, sõrestik vm tarind, üle toe ulatuv talaosa
3. info arvuti perifeerseade, nt mängujuhtimispult
konsoollaud • väike konsoolile toetuv seinaäärne laud

kontroll <kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (pr contrôle < keskld contrarotulus „vasturull“, originaaldokumendiga samaväärne koopia < kontra- + rotulus rull, käsikiri, dokument < ld dem rattake) • kontrollimine, nõuetele vastavuse kindlakstegemine, oma mõju all hoidmine; kavakindel toimingute v seadmete järelevalve; järelevalveasutus v järelevalvet teostav isik

koor <k`oor koori k`oori 22e s> (kr choros tants, tantsutrupp, laulukoor)
1. muus lauljate kollektiiv; selle poolt esitatava muusikalise lavateose osa
2. arhit kiriku peaaltarit ümbritsev ruum koos kirikupinkidega liturgilise tunnipalve pidamiseks
3. kõnek kiriku altarivastases osas ja külgedel asetsev rõdu, oreliväär, empoor

korrumpeeruma <korrump`eeruma 27 v> • korruptsiooni mõju alla sattuma, kõlbeliselt laostuma

kosmosemeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< kosmos + meditsiin) • med meditsiini haru, mis uurib kosmose ja kosmoselennu mõju inimorganismile

kronstein <kr`onst|`ein -eini -`eini 22e s> (vn кронштейн < sks Kragstein) • tehn tugidetail v tarind, mis moodustab püstpinnale kinnitatava seadme v konstruktsiooniosa (riiuli, paagi, rõdu) rõhtaluse, nõjas

krüobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüo- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib madalate ja ülimadalate temperatuuride mõju organismidele, kudedele ja rakkudele

kvassia <kv`assia 1 s> , kvassiapuu <+ p`uu 26i s> (< pn Kwasi, Surinami neegerori, kes avastas taime raviomadused) • bot mõrupuu, troopilisest Ameerikast pärinev põõsaspuu (Quassia); puidu mõru ekstrakt on seedimist soodustav ravim ja taimekahjurite tõrjevahend

lodža <lodža 16 s> (it loggia < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik) arhit
1. ühest v mitmest küljest lahtine sammas- v kaarkoda, hrl mingi lossi osana
2. taandrõdu, vähemalt osaliselt maja välisseina pinnast seespool asuv lahtine rõdu

magnetohüdrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< magnet + hüdrodünaamika) • füüs füüsika haru, mis käsitleb elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku v gaasi vastastikust mõju

magnetokeemia <+ k`eemia 1 s> (< magnet + keemia) • keem, füüs füüsikalise keemia haru, mis uurib ainete magnetiliste omaduste seost nende sisestruktuuriga ning magnetvälja mõju keemiliste reaktsioonide kulgemisele

magnetooptika <+ optika 1 s> , magnetoptika <+ optika 1 s> (< magnet + optika) • füüs optika haru, mis käsitleb magnetvälja mõju aine optilistele omadustele

mamba <mamba 16 s> (suulu, koosa imamba) • zool puudel elutsev väga mürgine Aafrika madu (Dendroaspis)

markiis <mark|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr marquise < markii)
1. Prantsuse naise aadlitiitel, markii abikaasa v tütar
2. välisseinal akna v rõdu kohal paiknev katusetaoline päikesevari (hrl kokkurullitav)
3. tekst žakaarmustriline mööbliriie

mehhanokeemia <+ k`eemia 1 s> (< mehhano- + keemia) • keem keemia haru, mis uurib tahkistes ja vedelikes mehaaniliste mõjutuste toimel tekkivate muutuste mõju keemilistele reaktsioonidele

metallooptika <+ optika 1 s> (< metallo-) • füüs optika haru, mis käsitleb metallide optilisi omadusi (elektro-magnetkiirguse ja metallide vastastikust mõju)

miinimumiseadus <+ s`eadus -e 11~9 s> (< miinimum) • bot kasvutegurite mõju seadus, mille avastas Saksa keemik Justus von Liebig (1803–73): organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal

molekulaaroptika <+ optika 1 s> (< molekulaarne + optika) • optika haru, mis käsitleb valguse ja aine vastastikust mõju aine molekulaarstruktuuri alusel

multš <m`ultš multši m`ultši 22e s> (ingl mulch) • aiand puukoore-, turba-, kõdu- vms kiht mullapinnal (soojendamiseks, niiskuse säilitamiseks ja umbrohutõrjeks)

narkootikum <narkootikum -i 19 s> (sks Narkotikum < narkootiline) • farm uimasti, meelemürk, aine, mida kasut ilma meditsiinilise näidustuseta selle kesknärvisüsteemile toimiva mõju tõttu

neolamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + lamarkism) • biol uuslamarkism, XIX ja XX s vahetusel tekkinud suund evolutsiooniõpetuses, peab peamiseks pärilikkust määravaks teguriks väliskeskkonna otsest mõju, eitamata seejuures looduslikku valikut

neomaltusianism <+ maltusian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + maltusianism) • uusmaltusianism, maltusianismi õigustav ja põhjendav suund ühiskonnateaduses, peab arenenud maade majanduslikuks piduriks mahajäänud maade rahvastiku liiga kiiret kasvu, mis võib põhjustada ka sõdu

neutraliseerima <neutralis|`eerima -eerib 28 v>
1. erapooletuks, neutraalseks tegema v muutma; piltl kahjutuks tegema (nt vaenlast)
2. keem happelist v aluselist lahust neutraalseks tegema vastava hulga aluse v happe lisamisega; mingi mürgi vm aine kahjulikku mõju kõrvaldama

neutraliseeruma <neutralis`eeruma 27 v> • neutraalseks, erapooletuks muutuma, mingit mõju kaotama

neutronspektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< neutron + spektroskoopia) • füüs tuumafüüsika haru, mis käsitleb neutronite ja aatomituumade vastastikust mõju

nullimeetod <+ meetod -i 2e s;+ m`eetod -i 2e s> (< null + meetod) • tehn mõõtemeetod, mille puhul võrreldava suuruse ja võrdluseks kasutatava mõõdu mõju võrdlusmõõteriistale tasakaalustatakse täielikult

ofiidid pl <of`iit ofiidi of`iiti 22e s> (kr Ophitai < ophis madu) • relig mitme III s gnostilise sekti koondnimetus (vt ka gnostitsism); ofiitide õpetuses ja kultuses oli tähtsal kohal vanast testamendist lähtunud maosümboolika

ofiitiline <ofiitili|ne -se -st 12 adj> (kr ophitēs < ophis madu) • maotaoline
ofiitiline struktuur • miner diabaasis leiduv struktuurivorm

ofiolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr ophis madu + -laatria) • relig madudekultus

ofioliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr ophis madu + -liit) • miner serpentiiniks muutunud tardkivimilademed mäestikualadel

optika <optika 1 s> (kr optikē (technē) < optikos nähtav; nägemis-)
1. füüs valgusõpetus, valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet käsitlev füüsika haru
2. tehn seadised ja instrumendid, mille tegevus põhineb valgusõpetuse seadustel
adaptiivoptika • optikasüsteem, milles välistegurite (nt atmosfääri mõju) põhjustatud kujutise moonutusi vähendatakse süsteemi ühe elemendi muutmise kaudu
geomeetriline optika • füüs valguse levimist, peegeldumist ja murdumist käsitlev optika osa, jätab arvesse võtmata valguse laineolemuse
optikariistad pl • med igasugused silma nägemisvõimet tõstvad ning täiendavad v silma puudusi kõrvaldavad riistad

organisatsioonipsühholoogia <+ l`oogia 1 s> • psühh psühholoogia haru, mis uurib organisatsiooni eripära ja juhtimise mõju inimese psüühikale, tööle ja käitumisele, samuti inimese vajaduste, ootuste, hoiakute jm mõju organisatsiooni tegevuse tulemuslikkusele

palkon <p`alkon -i 2e s> (it balcone < vanaülemsks balko palk) • arhit väike lahtine rinnatisega rõdu hoone välisküljel; rõdu teatrisaalis

parapsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< para- + psühholoogia) • ebateaduseks peetav psühholoogia haru, mis uurib organismi erilist tunnetusvõimet – meeltevälist taju – ja psüühilise energia mõju organismile, keskkonnale, sündmustele ja füüsikalistele süsteemidele

patsifism <patsif|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pacificus rahupüüdlik) • fil, pol maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid sõdu, taunib neid kõlbelisest seisukohast ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid

patsifistlik <patsif`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • patsifismile omane v sellele tuginev, sõdu eitav, sõjavastane

perspektivism <perspektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< perspektiiv) • fil seisukoht, mille puhul tunnetamisel avaldavad inimesele mõju tunnetatava objekti vaated ja omadused

polüfeensus <polüf`eensus -e 11~9 s> (< polü- + kr phainō ilmun, paistan), pleiotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< plei- + tropos suund, pööre) • biol mitmesuunaline geenitoime, ühe geeni mõju organismi mitme tunnuse kujunemisele

polüsündeton <polüs´ündeton -i 19 s> (< kr polysyndetos paljude sidesõnadega < polü- + syndesmos sidesõna) • kirj lausekujund, mille mõju avaldub sidesõnade tunderõhulises liiasuses. Vt ka asündeton

poos <p`oos poosi p`oosi 22e s> (pr pose) • kehaasend v -hoiak, seisang; piltl teesklev hoiak v mõju taotlev võlts käitumine

portfell <p`ortf|`ell -elli -`elli 22e s> (pr portefeuille < porter kandma + feuille leht)
1. tavaliselt ühesangaline lukustatav nahast v tehisnahast mapp
2. maj investorile kuuluvad väärtpaberid kokku
ministriportfell • piltl ministri ametikoht
portfelliinvesteering • maj strateegiline investeering väärtpaberitesse ilma kontrollivat mõju saavutamata

puhver <p`uhv|er -ri 2e s> (ingl buffer, sks Puffer)
1. tehn löögileevendusseadis, nt veduri ja vaguni kokkupuutel tekkiva löögi vastuvõtmiseks; piltl (lepitav) vahendaja, vahelüli; teatav varu (nt rasketeks aegadeks)
2. info register andmete ajutiseks hoidmiseks
puhverlahus • keem nõrk happe v aluse lahus koos vastava soola lisandiga, et lahuse vesinikioonide sisaldus (pH) püsiks reaktsiooni ajal võimalikult muutumatuna
puhverriik • pol sõjaliselt ning poliitiliselt nõrk väikeriik suurriikide v nende mõjupiirkondade vahel
puhverserver info vt proksi
puhvertoiteallikas • el UPS, vastutusrikka seadme lisatoiteallikas toitevoolu ootamatu katkestuse puhuks
puhvertsoon • ökol puhvervöönd, ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju sumbub

raadiometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> • meteoroloogia ja raadiotehnika piiriteadus, mis uurib meteoroloogiliste protsesside mõju raadiolainete levimisele atmosfääris ning selle kaudu ka meteoroloogilisi protsesse

radiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< radio- + bioloogia) • biol teadus, mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju organismidele ja bioloogilistele protsessidele, kiirituskahjustuste vältimise ja ravi vahendeid, kiirguse kasutamist meditsiinis, põllumajanduses jne

rbe {lüh sõnadest röntgeni bioloogiline ekvivalent} • füüs tuumakiirguse doos, mis tekitab organismis samasuguse bioloogilise mõju nagu röntgeni- või gammakiirguse doos tugevusega üks röntgen

reküül <rek|`üül -üüli -`üüli 22e s> (pr recul) • vastasjõu mõju, tagasilöök (nt relvast tulistamisel)

seismiline <seismili|ne -se -st 12 adj> (< kr seismos värisemine, maavärin) • geogr maavärinasse puutuv, maavärinaga seotud
seismiline intensiivsus • maavärina tugevus vaatluspaigast sõltuvalt; intensiivsusega hinnatakse maapinna võnkumist selle mõju järgi inimestele, ehitistele ja loodusele; mõõdetakse enamasti 12-astmelisel skaalal: 1 (mitte tunnetatud) kuni 12 (täielik destruktsioon), ühik eesti keeles pall
seismiline sündmus • seismilisi laineid tekitav nähtus (maavärin, lõhkamine, plahvatus, vulkaaniline sündmus jne)

serpens (ld) • roomaja, uss, madu
Serpens pn • astr Madu, tähtkuju ekvaatoritaevas

serpent <serp|`ent -endi -`enti 22e s> (pr serpent uss, madu) • muus S-kujuline madalakõlaline kausshuulikuga puupuhkpill; oli kasut pms XVI–XIX s

serpentaarium <serpent`aarium -i 19~2e s> (< ld serpens uss, madu) • zool terraariumi liik, madude maja, madudele eraldatud koht loomaaias; maofarm

sotsiaalpatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsiaalne + patoloogia) • med arstiteaduse osa, mis uurib sotsiaalse keskkonna mõju haiguste tekkele

sotsiaalpsühhiaatria <+ psühhi`aatria 1 s> (< sotsiaalne + psühhiaatria) • med psühhiaatria haru, mis uurib sotsiaalse keskkonna mõju vaimsele tervisele

sotsiolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< sotsio- + lingvistika) • lgv lingvistika haru, mis uurib keele ja ühiskonna ning keele ja kultuuri vahekorda ning vastastikust mõju

steeriline <steerili|ne -se -st 12 adj> (ingl steric ruumiline < kr stereos, vt stereo-) • ruumilisuse, paigutuse ja mahukusega seonduv
steeriline efekt • keem reaktsioonikeskme läheduses asetsevate aatomite v aatomirühmade mõju keemilisele reaktsioonile, mis seondub nende ruumilise asetuse ja mahuga

strukturaalefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< strukturaalne + efekt) • mõju, mida märgi, teksti v noodi konkreetne tähendus avaldab tajule ja maailmavaatele

substraat <substr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld substratus alla laotatud < substernere alla laotama)
1. mitmesuguste nähtuste ühine alus; aluseks olev aine; aluskiht
2. lgv keeleline aluskiht, keelelised mõjud, mis on ühe keele assimileerumisel domineerivasse keelde püsima jäänud, vt ka adstraat, superstraat
3. biol bakteri- v rakukultuuri sööde; alus, millele loomad toetuvad v taimed kinnituvad; ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib
substraatkeel • lgv keelekontakti käigus assimileerunud keel, millest on hiljem domineerivasse keelde püsima jäänud mõjusid (substraate) nii häälduses, grammatikas kui ka sõnavaras (nt on läti keeles peaaegu hävinud liivi keele täheldatav mõju). Vt ka adstraatkeel, superstraatkeel

superstraat <superstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld superstratus peale laotatud < supersternere peale laotama) • pealiskiht; lgv domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles. Vt ka adstraat, substraat
superstraatkeel • lgv ühele keelele väga tugevat mõju avaldav keel; vaimselt, hariduslikult ja majanduslikult domineeriva rahva keel, mille mõju teisele keelele ületab tavalise laenamise. Vt ka adstraatkeel, substraatkeel

tiramisu <tiramisu 17~16 s> (it tiramisù < tira mi su tõmba mind üles) • kok Itaalia magustoit, mis sisaldab mascarpone’t, brändit, musta kohvi, mõru šokolaadi jm

traditsionalism <traditsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr traditionalisme) • traditsioonide järgimine, ühiskonnaelu, poliitika vm valdkonna traditsiooniliste väärtuste kaitsmine võõra mõju eest; on omane igale kultuurile, mis pole assimileerumas

tsentrifuug <tsentrif|`uug -uugi -`uugi 22e s> (< ld centrum keskpunkt + fuga põgenemine) tehn
1. seade tugeva tsentrifugaaljõuvälja tekitamiseks (nt pesumasina tsentrifuug, koorelahutaja tsentrifuug)
2. tsentrifugaaljõu tekitamisel põhinev seade, mille abil uuritakse kiirenduse mõju

urbanisatsioon <urbanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl urbanization < ld urbanus linna- < urbs linn)
1. urbaniseerumine, linnastumine
2. ökol linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastumine, põllumaa kaotsiminek); loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas, eriliste linnapopulatsioonide tekkimine; endiste maaelanike eluviisi muutumine linnakeskkonnas; linliku elu mõju maal

ureus [ur·e˛us] <ur´eus -e 9 s> (kr ouraios < egiptuse jʿr.t, iaret püsti ajanud madu) • aj kobra kujutis, mida vaarao kandis oma kroonil lauba kohal; sümboliseeris kuningavõimu, esialgu ka igasugust ohtlikku ja ähvardavat numinoosset väge

uroboros <urob´oros -e 9 s> (kr pn Ouroboros < oura saba + bibrōskō söön, õgin) • müt end sabast õgiv müütiline madu; alkeemiale ja hermetismile iseloomulik sümboolne kujund, mis väljendab kõiksuse tsüklilisust, alguse ja lõpu ühtsust