[VSL] Võõrsõnade leksikon

antrakt <antr|`akt -akti -`akti 22e s> (pr entracte < entre vahel + acte vaatus) muus
1. muusikapala (intermeedium) näidendi, ooperi v balleti vaatuste vaheaegadel
2. vaheaeg lavaetenduse vaatuste, kontserdi osade jm vahel

arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud

bagatell <bagat|`ell -elli -`elli 22e s> (pr bagatelle < it bagatella tühi-tähi, pisiasi)
1. pisiasi, tühiasi
2. muus väike muusikapala
3. piljarditaoline mäng, nn tivolimäng

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl ³/₄-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; ⁴/₄-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

capo [kaapo] (it) • muus muusikapala algus

eksprompt <ekspr|`ompt -ompti -`ompti 22e s; ekspr`ompt adv> (< ld expromptus valmis, käepärast)
1. adv ettevalmistamatult, äkki, improviseerides
2. s lühike ettevalmistamata kõne v muu ettekanne; kirj mingil puhul ilma eelneva ettevalmistuseta loodud nalja- v pilkeluuletus; muus improviseeritud muusikapala; kontrastsete teemadega lüüriline karakterpala pms klaverile

fine [fiine] (it lõpp) • muus muusikapala lõpu märge

gregooriuse laul, ka Gregoriuse laul (< pn Gregorius I Suur, paavst, 540–604) • muus ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul, mis loodi katoliiklikel liturgiatel kasutatavatele ladinakeelsetele tekstidele (nimetati paavst Gregorius I järgi); vanim tänini viljeldav Lääne-Euroopa muusikaliik

impromptu [ä(n)pro(n)pt·ü] (pr < ld in promptu käepärast, nähtaval, juures olles)
1. ettevalmistamatult, improviseerides
2. kirj, muus improviseeritud luuletus v muusikapala

improvisaator <improvis`aator -i 2e s> (it improvvisatore < improviseerima) • improviseerija, ettevalmistamatult, hetkevaimustuse mõjul luuletuse, muusikapala, kõne vm looja ja esitaja

improvisatsioon <improvisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it improvvisazione < improviseerima) • ettevalmistamatult millegi tegemine v korraldamine, improviseerimise tulemus; hetkevaimustuses luuletuse, muusikapala (eriti džässis), kõne vm loomine selle esitamise ajal; selliselt loodud luuletus, muusikapala, kõne vm

intro <`intro 1 s> (ingl < introduction) • etenduse, vaatemängu vms sissejuhatav osa; muus sissejuhatav muusikapala

kariljon <kar`iljon -i 2e s> (pr carillon kiriku kellamäng) • muus täpselt häälestatud kelladekogu, mis erimehhanismi abil mängib teatavat muusikapala

konkreetne muusika (pr musique concrète) • muus muusikaliik, mille põhiline helimaterjal on magnetofonilindile salvestatud loodus- ja tehishelid. Vt ka konkretism

kvartett <kvart|`ett -eti -`etti 22e s> (it quartetto < ld quartus neljas) • muus neljale (soolo)häälele v pillile määratud muusikapala; neljast lauljast v mängijast koosnev ansambel

kvintett <kvint|`ett -eti -`etti 22e s> (it quintetto < ld quintus viies) muus
1. viiele (soolo)häälele v pillile määratud muusikapala
2. viiest lauljast v mängijast koosnev ansambel

largo (it laialt) • muus väga aeglaselt, kõige pikaldasem tempo muusikas; väga aeglases tempos muusikapala v heliteose osa

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

menuett <menu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr menuet < keskpr peen, õrn) • tants vana Prantsuse tants mõõdukas ¾-taktimõõdus; muus vastavas vormis muusikapala; ka süidi, sonaadi või sümfoonia osa

motiiv <mot|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr motif < keskld motivus liikumapanev)
1. psühh käitumise ajend, põhjus
2. kirj kirjandusteose struktuuriüksus v süžee element
3. muus muusikapala viisiüksus

muusikateraapia <+ ter`aapia 1 s> (< muusika + teraapia) • muus, med muusikaravi, muusika kasutamine inimese hingelise ja kehalise seisundi positiivseks mõjutamiseks

nonett <non|`ett -eti -`etti 22e s> (it nonetto) • muus üheksale mänguriistale kirjutatud muusikapala; üheksast mängijast koosnev ansambel

novellett2 <novell|`ett -eti -`etti 22e s> (< novellett1, pn Clara Novello, Inglise laulja, 1818–1908, Robert Schumanni loodud termin) • muus vabas vormis lüürilis-eepiline lühike muusikapala, hrl klaveripala

pastoraal <pastor|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld pastoralis karjase-) • kirj, muus idülliline karjaselaul v -luuletus kirjandusliigina; maaelu romantiliselt kajastav kirjandusteos, muusikapala v pilt
pastoraalkirjandus • idülliline karjuseelu kujutav kirjandus XIV–XVIII s Euroopas

perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala

popurrii <popurr`ii 26 s> (pr pot-pourri ühepajatoit) • muus mitmest populaarsest helindist v suurema heliteose katkendist kokkuliidetud muusikapala; piltl segu, pudi-padi, vt ka pot-pourri

remiks <rem|`iks -iksi -`iksi 22e s> (ingl remix < re- + miks) • muus eri muusikateoste, muusikaliste motiivide v meloodiate kokkusegamine, kokkumängimine; muusikapala(de) algversiooni(de)st stuudios kokkumängitud uusversioon. Vt ka miks, dub

räpp <r`äpp räpi r`äppi 22e s> (ingl rap slg kiirkõnes lobisema) • muus 1970ndatel New Yorgis afroameerika keskkonnas väljakujunenud muusikaliik, kõneline laulmine, mis seisneb kiire riimitud kõne esitamises muusika saatel; hiphopmuusika iseloomulik osa

rütmika <rütmika 1 s> (< kr rhythmikos rütmiline)
1. õpetus rütmi olemusest ja seadustest; rütmiõpetus
2. muusikapala, kõne, luuletuse vms rütmi laad
3. psühh defektoloogias ja psühhoteraapias kasutatav psüühilist motoorikat ja kõnerütmi korrigeeriv õppeaine

septett <sept|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Septett < ld septem seitse) • muus muusikapala seitsmele häälele v instrumendile; seitsmest esinejast koosnev ettekanderühm

subrett <subr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr soubrette) • muus, teater koomilises ooperis, operetis, muusikalis v laulumängus kelmikas naisosa v selle osa täitja