[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit

alveool <alve|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • anat somp
hambaalveoolid plõõnsused lõualuus, milles asetsevad hambajuured
kopsualveoolid plmuljad moodustised kopsus
näärmealveoolid plmullid sombuliste näärmete otstes

asotobakter <+ b`akter -i 2e s> (< asoto- + bakter) • biol õhulämmastikku siduv bakter, rikastab mulda lämmastikuga

asotobakteriin <+ bakter|`iin -iini -`iini 22e s> (< asoto- + bakter) • põll bakterväetis, asotobakteritega mulda rikastav preparaat

bankett2 <bank|`ett -eti -`etti 22e s> (pr banquette iste, pink)
1. eh seinast ettepoole ulatuv vundamendiserv
2. kitsas maariba (peenar) mõlemal pool maantee sõiduteed
3. nõlvakuastang; väike muldvall raudtee muldkeha serval
4. sõj laskeaste, kõrgendatud rada kindlusvallide siseküljel

basofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr basis alus + -fiil) • keem aluselise värvaine mõjul värvuv; bot aluselisi muldi eelistav (taime kohta)

edaafiline <edaafili|ne -se -st 12 adj> (< kr edaphos maapind, muld) • mullast tingitud, sellesse puutuv, mulla-
edaafilised tegurid plökol mulla omadustest tingitud ökoloogilised tegurid

edafaal <edaf|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr edaphos maapind, muld) • biol muld elukeskkonnana

edafoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr edaphos maapind, muld + -loogia) • biol mullateadus

edafon <edafon -i 19 s> (< kr edaphos maapind, muld) • biol mullaelustik, pinnases elunevate organismide kogum

efekt <ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (ld effectus täideviimine, tagajärg)
1. (üllatav) mõju v mulje
2. tagajärg, toime
3. teater tugeva mulje tekitamise vahend
4. füüs nähtus (nt Faraday efekt)

efektne <ef`ekt|ne -se 2 adj> (< efekt) • mõjuv, muljet avaldav, tähelepanu äratav, silmatorkav

ekskursioon <ekskursi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld excursio edasikiirustamine) • õppekäik v -reis uute teadmiste ja muljete saamiseks

euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim

fašiin <faš|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Faschine < ld fascis kimp, kubu) • eh haos, kokkuseotud haod v ridvad, kasut nt muldkeha kindlustamiseks, drenaažis jm

floridiin <florid|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Floridin, firma nimi < pn Florida, USA osariik) • Fulleri muld, suure adsorbeerimisvõimega alumiiniumhüdrosilikaat; kasut õlide ja rasvade pleegitamisel, naftasaaduste puhastamisel jm

fluvisol <fluvisol -i 19 s> (< ld fluvius jõgi + solum maa, muld) • geol alluviaalmuld, lammimuld

frons prima decipit multos [frons priima deetsipit multos] (ld) • esimene (väline) mulje petab paljusid (Phaedrus)

geobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< geo- + biont), edafobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr edaphos maapind, muld + biont) • biol kogu elu vältel mullas elav organism, kuulub edafoni. Vastand atmobiont

geofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< geo- + -fiil) • biol mullalembene, mulda elupaigana eelistav organism v selle elujärk

glassii <glass`ii 26 s> (pr glacis) • aj, sõj madal, lameda välislänguga muldvall kindluse väliskraavi ees

greider <gr`eider -i 2e s> (ingl grader) • tehn teehöövel, masin maantee muldkeha tasandamiseks, mullavallide laialiajamiseks jm

güpsofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr gypsos kriit, kips + -füüt) • bot kipsitaim, kipsirohkeil muldadel kasvav taim

humaadid pl <hum|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld humus maa, muld) • keem huumuses esinevad orgaanilised ühendid

humiidid pl <hum|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld humus maa, muld) • geol kõrgemate taimede jäänustest ja nende lagusaadustest moodustunud põlevad maavarad (turvas, pruunsüsi, antratsiit)

humiin <hum|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humus maa, muld) • keem humiinhapete laguprodukt
humiinained plkeem orgaaniliste ainete, pms taimejäänuste lagunemisel moodustunud tumeda värvuse ja väga suure molekulmassiga ained, pms humiinhapped

humisool <humis|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld humus maa, muld) • med ravimuda humiinhappeid sisaldav keedusoola isotooniline lahus, biostimulaatori omadustega vedelik; kasut mitmesuguste (krooniliste) põletike raviks

humoosne <hum`oos|ne -se 2 adj> (< ld humus maa, muld) • huumusrikas

huumus <h`uumus -e 11~9 s> (< ld humus maa, muld) • mulla ülemises kihis esinev organismide, pms taimede lagunemisel tekkiv tume, kohati must orgaaniline aine; on mulla viljakuses suure tähtsusega

imponeerima <impon|`eerima -eerib 28 v> (sks imponieren < ld imponere sisse v peale panema, tekitama) • lugupidamist, aukartust, poolehoidu äratama, tugevat v head muljet jätma

imposantne <impos`ant|ne -se 2 adj> (pr imposant < imposer muljet avaldama < ld imponere sisse v peale panema, tekitama) • tugevat muljet avaldav, aukartustäratav, imponeeriv

impressiivne <impress`iiv|ne -se 2 adj> (ingl impressive < ld imprimere, perf partits impressus sisse vajutama, muljet jätma) • muljet tekitav, mõju avaldav
impressiivne agrammatismmed kõnepuue, osaline v täielik võimetus mõista grammatiliste väljendusvahendite tähendust
impressiivne kõnekõnetaju, kuuldu v loetu mõistmine; eelneb ekspressiivsele kõnele e kõneloomele (lapse kõne kujunemises)

impressionism <impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr impressionnisme < impression mulje < ld impressio sissevajutamine, mulje) • kunst, muus, kirj 1870ndatel Prantsusmaal tekkinud suund kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses, asetas rõhu looja põgusate muljete, hetkemeeleolude, -elamuste ja -tunnete jäädvustamisele

impressioon <impressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr impression < ld impressio) • mulje

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

kaleidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr kalos ilus + eidos kuju, välimus + -skoop) • pms mänguasjana kasutatav torukujuline optikariist, milles värvilised klaasitükikesed annavad peeglite abil vahelduvaid kirevaid kujundeid; piltl kirju vaheldus, lõpmatult vahelduv rida pilte v mitmekesiseid muljeid

kaltsifiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kaltsifiil) • bot lubjalembene, kasvukohana lubjarikast mulda eelistav

kaltsifoobne <+ f`oob|ne -se 2 adj> (< kaltsifoob) • bot lubjarikast mulda kasvukohana vältiv

kontusioon <kontusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld contusio) • med põrutus, hoopvigastus, muljutus; välise jõu põhjustatud vigastus, kus nahk jääb terveks, kuid nahaalustes kudedes tekib verevalum

kultiveerima <kultiv|`eerima -eerib 28 v> (pr cultiver < keskld cultivare < ld cultus viljelus) • põll kultuuristama (maad, taimi); põllukultuure viljelema; kultivaatoriga mulda harima; piltl harrastama, viljelema

küvett <küv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cuvette kauss, vann)
1. väike leotus-, värvimis- v loputusvann
2. teekraav, tee muldkeha äärne kraav; veega täidetud kindlustiseäärne kraav

logogriif <logogr|`iif -iifi -`iifi 22e s> (< kr logos sõna + griphos kalavõrk, mõistatus)
1. lgv sõna- v tähtmõistatus, kus sõna omandab uue tähenduse tähe v tähtede lisamise, kõrvaldamise v ümberpaigutuse teel
2. kirj stiilivõte, mille puhul lauses v värsis reastatud sõnad jätavad mulje, nagu oleks ühestsamast sõnast järjest tähti ära jäetud, nt amore, more, ore, re...

lokaalkoloriit <+ kolor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< lokaalne + koloriit) • ka kirj kohalik värving, mingile kohale v ajastule iseloomulikud jooned, mida kasut tõetruuduse mulje rõhutamiseks

lutšism <lutš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn лучизм < луч kiir), rajonism <rajon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rayonnisme < rayon kiir) • kunst XX s 1. veerandil Venemaal tekkinud kunstivool, kujunenud futurismist; lutšismi esindajad lahutasid kujundid piltidel diagonaalseteks kiirtevihkudeks, püüdes saavutada neljamõõtmelist muljet

löss <l`öss lössi l`össi 22e s> (sks Löss) • geol kollakas ülipeentest saviterakestest, liivast ja lubjast koosnev pude kivim; moodustab suuri lademeid Hiinas, Kesk-Aasias, USA-s jm; on väga viljarikas muld

marasmiin <marasm|`iin -iini -`iini 22e s> (< marasm) • keem, biol närtsimisaine, taimehaigusi tekitavate makroorganismide eritatav toksiin, mulda sattunult põhjustab kõrgemate taimede närbumise

mudéjar [mud·ehhar] (hisp < ar mudjjar lubatud jääda) • kunst islami ja gooti sugemetega kunstistiil XI s Hispaanias

orfism <orf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Orpheus, mütoloogiline laulik)
1. aj, relig Vana-Kreeka usuvool, tekkis VI s eKr Traakias; orfikud uskusid inimest koosnevat heast surematust hingest ja halvast surelikust kehast (keha hauast vabanemiseks on vajalikud taassünnid ja askeetlik, nn orfiline elu)
2. (pr orphisme < pn) kunst nonfiguratiivne kunstisuund Prantsuse maalikunstis alates a-st 1912; kubismi erivorm, millel on futurismile omaseid jooni, peamiseks väljendusvahendiks on värv, kontrastsete värvipindade kõrvutiasetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest

panoraamimine <panor`aamimi|ne -se -st 12 s> (< panoraam) • info kuvaelementide järkjärguline lüke pildi külgliikumise visuaalse mulje tekitamiseks

pedoindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr pedon maapind, muld + indikatsioon) • ökol mulla omaduste tuvastamine indikaatororganismide, pms taimede järgi

pedoloogia2 <+ l`oogia 1 s> (< kr pedon maapind, muld + -loogia) • põll mullateadus, mulla tekketingimuste ja omaduste uurimisega tegelev teadusharu

pertsipeerima <pertsip|`eerima -eerib 28 v> (ld percipere) • psühh tajuma, objektiivsest tegelikkusest meelte kaudu muljeid vastu võtma

polügonomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr polygōnos hulknurkne + -meetria) • geod geodeetiliste punktide koordinaatide määramise meetod, mille korral rajatakse maastikul neid punkte ja teadaolevate koordinaatidega punkte ühendav murdjoon v sõlmpunktide kaudu omavahel ühendatud polügonomeetriliste käikude süsteem ning mõõdetakse kõikide lõikude pikkus ja lõikudevahelised nurgad

randaal <rand|`aal -aali -`aali 22e s> (vn рандаль < pn S. G. Randall, Ameerika leiutaja, XIX s) • tehn, põll ketas- e taldrikäke, põllutööriist mullaharimiseks enne v pärast kündi ja väetise mulda segamiseks

randaalima <rand|`aalima -aalib 28 v> • põll randaaliga mulda harima

raveliin <ravel|`iin -iini -`iini 22e s> (pr ravelin) • aj, sõj kolmnurkne eenduv muldne kaitseehitis kindluse ees vallikraavis; ehitati kaitsevõime suurendamiseks kindluse ohtlikemail külgedel. Vt ka bastion

reduktsioonipink <+ p`ink pingi p`inki 22e s> (< reduktsioon) • tehn hüdraulilise v mehaanilise ajamiga tööpink latt- v torutoorikute ristlõike ahendamiseks (redutseerimiseks (1)) matriitsist läbisurumise teel v pukkidega muljuva tööriista abil

reserv <res|`erv -ervi -`ervi 22e s> (pr réserve < ld reservare hoidma, säilitama)
1. varu, tagavara, varuks olev kogus; varuvõimalused
2. sõj väeosad, lahinguvarustus, ainelised ressursid vms, mida hoitakse käikulaskmiseks vastavalt tekkida võivale vajadusele; reservväelaste, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohustuslaste koosseis
3. tehn varuvõimsus; mulde jaoks pinnase võtmisest tekkinud teeäärne tasandatud pinnaga süvend
reservarmeesõj tagavaravägi

santoriinmuld <+ m`uld mulla m`ulda 22i s> (< pn Santorin, Thera saare endisaegne nimi) • geol Kreekas leiduv vulkaanilise päritoluga ränihappe- ja savirikas muld; kasut sideaineis

sensatsioon <sensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr sensation < keskld sensatio arusaamine, tunnetus) • kõmuline sündmus, nähtus v teade; selle tekitatud mulje v vastukaja

sit tibi terra levis (ld), lüh S. T. T. L.olgu muld sulle kerge (kasut nekroloogis, hauatähisel)

solonets <solon|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn солонец < соль sool) • geol sooldunud muld metsastepi-, stepi- ja poolkõrbealadel, mille pealmine horisont sisaldab rohkesti veeldunud naatriumi

solontšakk <solontš|`akk -aki -`akki 22e s> (vn солончак < соль sool) • geol soolak, pindmises kihis rohkesti lahustuvaid sooli sisaldav väheviljakas muld kõrbe- ja poolkõrbealadel

stereoefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< stereo- + efekt) • heli v pildi ruumilisuse mulje

stereoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< stereo- + -skoop) • optikariist, mis võimaldab saada ruumilise kujutise mulje, kui vaadelda ühe silmaga üht, teise silmaga teist osakujutist

terra (ld) • maa; muld
terra firma maismaa, kindel pind
terra incognita [terra ink·ognita] (ld tundmatu maa) • piltl tundmatu, uurimata valdkond
terra nullius [terra nullii˛us] • eikellegimaa
terra sigillata [terra sigillaata] (ld kaunistatud savi) • kunst punane reljeefsete kujutistega kaunistatud Vana-Rooma keraamika

terra rossa (it punane muld) • geogr karstimaa lohkudesse kogunev roosterikas punakaspruun savi

transhumanss <transhum|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr transhumance < trans- + ld humus maa, muld) • mäestikulähedaste alade poolrändkarjandus

travertiin <travert|`iin -iini -`iini 22e s> (it travertino < tivertino van Tiburi < ld Tiburtinus < pn Tibur, Itaalia Tivoli linna ladinakeelne nimi) • geol allikalubi, nõrglubi, allikavee kaltsiumkarbonaadist moodustunud urbne kivim; kasut pms happeliste muldade lupjamiseks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur