[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit

ad oculos [ad okulos] (ld silmade ette) • silmanähtavalt, näitlikult (midagi demonstreerima v selgitama)

adresseerima <adress|`eerima -eerib 28 v> (pr adresser), aadressima <`aadr|`essima -essib 28 v> • (kellegi aadressil) suunama, läkitama; info andmete ja käskude asukohta arvuti mälus v andmekandjal määrama; piltl kellelegi midagi suunama, määrama

à fond [af·o(n)] (pr) • põhjalikult, lõpuni (midagi tegema); täielikult, läbinisti (nt veendumuste kohta)

agiteerima <agit|`eerima -eerib 28 v> (ld agitare ajama, tõukama) • agitatsiooni tegema; midagi tegema veenma

annihilatsioon <annihilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld annihilatio < ad- + ld nihil mitte midagi) • hävitamine, hävimine; tühiseks tunnistamine, tühistamine; füüs osakese ja antiosakese põrkumisel toimuv muundumine, milles nende asemele tekivad teised osakesed, nt elektroni ja positroni muundumine kokkupõrkel kaheks v kolmeks footoniks

annihileerima <annihil|`eerima -eerib 28 v> (keskld annihilo < ad- + ld nihil mitte midagi) • tühiseks tunnistama, tühistama; hävitama

antitsipeerima <antitsip|`eerima -eerib 28 v> (ld anticipare) • ette jõudma, ennetama, midagi mõttes ette haarama

aut Caesar, aut nihil [aut tseesar aut nihil] (ld) • kas Caesar või ei midagi, kõik või mitte midagi

Caesar citra Rubiconem [tseesar tsitra rubikoonem] (ld) • Caesar siinpool Rubicot (s.o inimene, kes on mingi julge sammuga midagi suurt korda saatnud)

calumniare audacter, semper aliquid haeret [kalumniaare aud·akter semper alikvid eeret] (ld) • laima julgesti, alati jääb midagi külge

ceteris paribus [tseeteris paribus] (ld) • muidu võrdseil tingimusil,kui muud tingimused on võrdsed

col legno [kol lenjo] (it puiduga), lüh c. l.muus keelpillidel vibu e poogna seljaga heli tekitamine

demaskeerima <+ mask|`eerima -eerib 28 v> (pr démasquer) • paljastama, maski ära tõmbama; sõj moondamisnõudeid rikkuma, vaenlasele midagi nähtavaks tegema

de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)

dikteerima <dikt|`eerima -eerib 28 v> (ld dictare) • midagi valjusti ette ütlema v lugema selleks, et kuulaja selle üles kirjutaks; piltl tingimusteta ette kirjutama, (tegemiseks) peale sundima, käskima

emotivism <emotiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl emotive tundeid äratav) • fil teooria, mille järgi eetikapõhistel väidetel puudub objektiivne sisu ja neid pole võimalik teaduslikult käsitleda ning et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne; levis 1920–40ndatel Euroopas ja USA-s

ergomaania <+ m`aania 1 s> (< kr ergon tegu, töö + maania), ergasiomaania <+ m`aania 1 s> (< kr ergasia töö) • psühh haiguslik vajadus askeldada, rahmeldada, midagi teha

euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid

ex nihilo nihil fit [eks nihilo nihil fit] (ld) • eimillestki ei teki midagi (Lucretius)

-faagia <+ f`aagia 1 s> (< kr ephagon sõin) • -söömine; tung midagi süüa

fantaasia <fant`aasia 1 s> (kr phantasia kujutlus) • kujutlusvõime; kujutlus; unistus; väljamõeldis, midagi ebatõenäolist; muus vabas vormis instrumentaalheliteos

-geen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr genos sugu, liik; teke, -genēs, päritolu v liiki märkiv liide) • -tekitaja, (midagi) tekitav aine või tegur

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

gratis [graatis] (ld < gratia armastatus, tänu) • tasuta, ilma, hinnata, muidu

haipima <h`aipima haibib 28 v> (ingl hype petma) • kõnek edukuse v kuulsuse nimel (midagi kesist v keskpärast) üles kiitma, jõuliselt reklaamima

idealiseerima <idealis|`eerima -eerib 28 v> (pr idéaliser < ideaalne) • midagi (v kedagi) paremana, kaunimana nägema v kujutlema, kui see tegelikult on; fil absoluutsete omadustega, tegelikkuses olematut objekti looma

identifitseerima <identifits|`eerima -eerib 28 v> (keskld identificare < identiteet + ld facere tegema), identima <id`entima idendib 28 v>
1. (midagi millegagi) samastama, samasust konstateerima v kindlaks tegema; identsust kindlaks tegema, millenagi ära tundma
2. jur kriminalistikas ja kohtumeditsiinis objekti tunnuseid võrdlema ja selle põhjal samasuse esinemist v puudumist järeldama
3. sõj sihtmärki tuvastama

ignoratio elenchi [ignoraatsio el·enhi] (ld) • loog vastuväite eiramine, loogikaviga: see, mida tuleb tõestada, jäetakse tähele panemata, tõestatakse aga midagi muud

implikatuur <implikat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld implicare sisse mähkima, ühendama) • lgv keelelise väljendi kasutuse põhjal tehtav selle otsesest tähendusest erinev v sellele midagi lisav järeldus (nt suhtlusimplikatuur)

improviseerima <improvis|`eerima -eerib 28 v> (it improvvisare < improvviso ettevalmistamatult < ld improvisus ette- v ennenägematu < in- + providere ette nägema) • ettevalmistamatult, hetkelise mõttesähvatuse ajel midagi tegema; ettevalmistuseta esinema, esitamise ajal looma; kiiruga, lühikese ajaga midagi tegema; kombineerima, kokku seadma

inkrimineerima <inkrimin|`eerima -eerib 28 v> (keskld incriminare < in- + ld crimen süüdistus, kuritegu) • jur süüdistama, (kellelegi midagi) süüks panema, süüks arvama

kabalistika <kabal´istika 1 s> • relig kabalal põhinev õpetus ning tavad; piltl ebateaduslikud ja juhuslikult ning kunstlikult valitud faktide põhjal tehtavad järeldused; midagi salapärast, arusaamatut ja segast

kontraindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kontra- + indikatsioon) • med vastunäidustus, asjaolu, mis ei luba antud juhul teatavaid, muidu selle haiguse korral kasutatavaid ravimeid v ravivõtteid rakendada

küünik <küünik -u 2 s> (kr kynikos koerataoline < kyōn, gen kynos koer)
1. fil IV s eKr Ateenas Antisthenese rajatud filosoofiakoolkonna esindaja; küünikud hülgasid ühiskonna konventsioone ja kõlblusnorme, loobusid elumugavustest; lootsid protesti varal saavutada seesmist vabadust, mida peeti filosoofia põhieesmärgiks
2. häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõigesse väljakutsuvalt ning põlglikult suhtuv, kõige üle irvitav isik

küüniline <küünili|ne -se -st 12 adj> • küünikuile v künismile omane, häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõige üle irvitav; jõhkralt avameelne

laviin <lav|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Lawine < ld labina lihe, veere < labi libisema) • geogr lumeveere, mäestikus nõlvalt allalibisev lumemass; füüs elektronide ja ioonide arvu eksponentsiaalne suurenemine dielektrikus; piltl midagi tõkestamatult voolavat, uputus

leviaatan <levi`aatan -i 2e s> (hbr pn Livjathan) • relig vanas testamendis hiiglaslik mereelukas, kes kehastab kaost ja Jumala-vastast jõudu; piltl midagi koletislikku, hiigelsuurt

licentia [lits·entsia] (ld) • vabadus, voli midagi teha
licentia poetica [lits·entsia poeetika] (ld) • luuleline vabadus, kirjanikule lubatud kõrvalekaldumine tavalisest normkeelest v täpsetest tõsiasjadest

likvideerima <likvid|`eerima -eerib 28 v> (pr liquider < ld liquidus vedel) • maj äri- v organisatsiooni tegevust lõpetama; millelegi soovimatule lõppu tegema, midagi ära kaotama v hävitama

maania <m`aania 1 s> (kr mania hullus) • hullus, ihalus, voom; med maniakaalne erutusseisund; haiguslik, vastupandamatu tung midagi teha

marineerima <marin|`eerima -eerib 28 v> (pr mariner < it marinare < ld aqua marina merevesi) • kok marinaadiga kulinaarselt töötlema v hoidistama; piltl midagi (sihilikult) seista laskma, kinni pidama

ne quid nimis [nee kvid nimis] (ld) • ärgu olgu midagi liigset, st ära milleski liialda

nihil (ld) • ei miski, ei midagi

nihil est in intellectu, quod non prius fuerit in sensu [nihil est in intell·ektu kvod noon pri˛us fuerit in sensu] (ld) • fil mõistuses pole midagi sellist, mida enne pole olnud meeltes – sensualismi seisukoht, mis pärineb keskajast, kuid mida tsiteerib J. Locke

nihil est in intellectu, quod non prius fuerit in sensu, nisi intellectus ipse [nihil est in intell·ektu kvod noon pri˛us fuerit in sensu nisi intell·ektus ipse] (ld) • fil mõistuses pole midagi sellist, mida enne pole olnud meeltes – peale mõistuse enese (G. W. Leibnizi vastulause J. Locke’i sensualistlikule seisukohale)

nihilism <nihil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nihil ei miski, ei midagi) • täielik skeptitsism; üldtunnustatud normide, väärtuste, põhimõtete ja seaduste mittetunnustamine

nil admirari [niil admiraari] (ld) • (ei tule) mitte millegi üle imestada v mitte midagi imetleda (Horatius)

nil consuetudine maius [niil konsvetuudine maius] (ld) • pole midagi harjumusest tugevamat (Ovidius)

nil novi sub sole [niil novi sub soole] (ld) • ei ole midagi uut päikese all (piibli järgi)

okupeerima <okup|`eerima -eerib 28 v> (ld occupare hõivama, omastama) • oma valdusse võtma, okupatsiooni teostama; piltl midagi hõivama

panta rhei [panta rei] (kr) • kõik voolab, st pole midagi püsivat (väide, mis omistatakse Herakleitosele); on dialektika põhilause

paradoks <parad|`oks -oksi -`oksi 22e s> (kr paradoxon midagi ootus- v arvamusvastast)
1. tavalisele, üldtunnustatule vasturääkiv, näilikult mõistusvastane väide
2. ootamatu v ebatavaline nähtus, näilikult loodusseadustele vasturääkiv tõsiasi
3. loog vasturääkivus, kahe teineteisele vasturääkiva väiteni jõudmine loogiliselt korrektse arutluse tulemusel

passima <p`assima passib 28 v> (pr passer) • kaardimängus pakkumisest loobuma (vt ka pass2, vistima); piltl midagi tegemast loobuma

pretendeerima <pretend|`eerima -eerib 28 v> (ld praetendere ette sirutama) • nõudlema, endale taotlema, midagi saada v keegi olla tahtma, pretensioone esitama

primitiiv <primit|`iiv -iivi -`iivi 22e s>
1. midagi primitiivset, eriti primitiivses stiilis kunstiteos
2. info süsteemi baaselement; elementaartoiming

prolatiiv <prolat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld perf partits prolatus esile toodud, edasi kantud) • lgv kääne, mis väljendab midagi mööda liikumist (nt eesti keeles meritsi, maitsi)

propositsioon <propositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld propositio ettekujutus, eeldus) • esitus, ettepanek; väide, mõte, milles väidetakse midagi millegi kohta; üht ja sama propositsiooni saab väljendada eri keeltes või samas keeles erisuguses sõnastuses

prospekt <prosp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld prospectus vaade, väljavaade)
1. sirge ning avar linnatänav
2. (teose) plaan, lühike ülevaade
3. midagi tutvustav ja reklaamiv kataloogitaoline trükis

qui nimium probat, nihil probat [kvii nimium probat nihil probat] (ld) • kes tõestab liiga palju, ei tõesta midagi

ratsionaliseerima <ratsionalis|`eerima -eerib 28 v> (pr rationaliser < ld rationalis mõistuslik, mõistuspärane)
1. otstarbekohaseks tegema, otstarbekohasemaid meetodeid rakendama
2. maj tooteid kavandama, standardiseerima, töötajaid valima ja majandustegevust analüüsima
3. psühh mõistuspärastama, midagi absurdset mõistuspäraselt põhjendama

reageerima <reag|`eerima -eerib 28 v> (< re- + ld agere toimima)
1. vastutoimet avaldama; midagi tähele panema, mingi ajendi puhul end avaldama
2. keem keemilises reaktsioonis osalema

riskima <r`iskima riskib 28 v> , riskeerima <risk|`eerima -eerib 28 v> (pr risquer < risque risk) • riskist hoolimata midagi tegema, riski peale välja minema

rosolje <ros´olje 16 s> (< vn рассол, россол soolvesi) • kok külmroog, mille põhiained on tükeldatud keedupeet ja -kartul, heeringas, hapukurk, sibul ja hapukoor, vt ka vinegrett; piltl midagi segast, kirjut, seosetuist osadest koosnevat

scio me nihil scire [sts·i˛o mee nihil stsiire] (ld) • tean, et ma midagi ei tea (Sokratese ütlus ladinakeelses tõlkes)

skematiseerima <skematis|`eerima -eerib 28 v> (< skeem) • peajoontes koostama v kavandama, midagi üldjoontes v lihtsustatult käsitlema v kujutama

sondeerima <sond|`eerima -eerib 28 v> (pr sonder) • sondiga uurima; piltl ettevalmistavalt midagi selgitama, maad kuulama

sub sole nihil perfectum [sub soole nihil perf·ektum] (ld) • päikese all pole midagi täiuslikku

sümbol <s`ümbol -i 2e s> (kr symbolon märk, tunnus)
1. võrdkuju, märk, kujutis v ese, millega kokkuleppeliselt tähistatakse midagi abstraktset (nt valge tuvi on rahu sümbol)
2. tinglik tähistaja (matemaatikas, keemias, loogikas), millega asendatakse mõistet, sõna, suhet (nt √ – ruutjuur, Na – naatrium)
3. semiootikas: märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud, vt ka ikoon (3), indeks (7)

tabula (ld) • tahvel, laud; (maa)kaart; aj roomlastel vahakihiga kaetud lauake, millele kirjutati
tabula gratulatoria [tabula gratulatooria] • õnnitlejate nimekiri (nt pühendusteoses)
tabula rasa [tabula raasa] (keskld puhastatud tahvel) • puhas leht, st midagi puhast v puutumatut, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; fil sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelisest kogemusest

terminus (keskld < ld piir) • mõiste, termin; loog term, otsustuse element; jur tähtpäev, tärmin
terminus ad quem [terminus ad kvem] • aeg, milleni (midagi arvutatakse)
terminus ante quem [terminus ante kvem] • aeg, enne mida dateeritav sündmus toimus
terminus ante quem non [terminus ante kvem noon] • aeg, enne mida dateeritav sündmus ei saanud toimuda
terminus post quem [terminus post kvem] • aeg, pärast mida dateeritav sündmus toimus
terminus post quem non [terminus post kvem noon] • aeg, pärast mida dateeritav sündmus ei saanud toimuda
terminus technicus [terminus tehnikus] • oskussõna

vita sine libertate nihil [viita sine libertaate nihil] (ld) • elu ilma vabaduseta pole midagi (väärt)

vürts <v`ürts vürtsi v`ürtsi 22e s> (sks Würze) • kok eeterlikke õlisid, glükosiide ja alkaloide sisaldavad kuivatatud taimeosad, mida kasut maitseainetena; piltl see, mis teeb midagi nauditavamaks, värvikamaks, meeleolukamaks vms


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur