[VSL] Võõrsõnade leksikon

eklogiit <eklog|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr eklogē valimine) • geol pürokseenist ja granaadist koosnev väga tihe moondekivim

fülliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr phyllon leht + -liit) • geol peenekildaline kristalne moondekivim, üleminekuaste savikiltadest vilkkiltadeks

gneiss <gn`eiss gneisi gn`eissi 22e s> (sks Gneis)
1. geol koostiselt graniidile lähedane kihiline moondekivim; gneissid on Eesti kristalse aluskorra valdav kivimitüüp
2. med peakärnumus, imikuil esinev korplööve peanahal

granuliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld dem granulum terake) • geol gneisitaoline moondekivim, koosneb kvartsist, päevakividest ja granaadist1

kvartsiit <kvarts|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Quarzit) • miner pms kvartsist koosnev hele (valge, hall, kollakas, roosa) teraline v tihe moondekivim

leptiit <lept|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr leptos peen, väike) • geol peeneteraline kildalise v vöödilise tekstuuriga hall v punakas happeline moondekivim

marmor <m`armor -i 2e s> (ld < kr marmaros) • miner pms kaltsiidist koosnev kristalne valge vm värvusega moondekivim; kasut ehitus- ja raidkivina; sageli nimet marmoriks ka muid hästi lihvitavaid lubjakiviliike (Eestis Kaarma ja Kalana dolomiit ning Vasalemma lubjakivi)

metamorfiit <+ morf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< metamorfoos) • geol moondekivim

migmatiit <migmat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr migma segu) • geol sügaval maakoores magma kivimisse sissetungi toimel kujunenud vöödilise ehitusega moondekivim; leidub rohkesti Fennoskandia kilbil

müloniit <mülon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr mylōn veski) • geol rõhumoondel tektoonilises rikkevööndis pulbristunud ja osaliselt ümberkristallunud tihe ränikas moondekivim

serpentiniit <serpentin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol serpentiinist (3) , magnetiidist, kromiidist ja oliviinist koosnev ultraaluseline moondekivim; kasut tulekindlate materjalide valmistamiseks, väetiseks, nikerduskivina jm