[VSL] Võõrsõnade leksikon

aimakk <aim|`akk -aki -`akki 22e s> (mongoli аймаг) • geogr suurim haldusüksus Mongoolias

argali (mongoli аргаль) → arhaar

baskakk <bask|`akk -aki -`akki 22e s> (tat баскак) • aj mongoli väeülem, khaanivõimu esindaja ja maksukoguja vallutatud maadel, nt Venemaal mongoli ülemvõimu ajal (XIII–XV s)

bogatõr <bogat´õr -i 19 s> (vn богатырь < mongoli, turgi k-d, vrd trg bahadır kangelane) • folkl vägilane vene bõliinades ja muinasjuttudes. Vt ka batõrr

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

dalai-laama <+ laama 16 s> (< mongoli dalai ookean + laama2) • relig alates XVI s-st Tiibeti kõrgeim vaimulik ja ilmalik juht. Vt ka lamaism

huraal <hur|`aal -aali -`aali 22e s> (mongoli хурал koosolek) • pol Mongoolia seadusandlusorgan

hutuhtu <hut´uhtu 16 s> (vn хутухта, кутукту < hiina hūtúkètú < mongoli хутагт püha) • relig lamaistlike vaimulike tiitel, mida andsid Hiina keisrid a-st 1644

irbis <irbis -e 9 s> (vn ирбис < mongoli ирвэс) • zool lumeleopard (Uncia uncia), kiskja kaslaste sugukonnast, elab Kesk-Aasia mägedes

jarlõkk <jarl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn ярлык < turgi k-d) • aj mongoli khaani ürik; mongoli ülemvõimu ajal Venemaal Kuldhordi khaani poolt Vene vürstidele antud valitsemisõigust kinnitav ürik

jassakk <jass|`akk -aki -`akki 22e s> (vn ясак < tat) aj
1. naturaalandam mongoli khaanidele
2. naturaalandam (pms hinnaliste karusnahkade näol), mida maksid Siberi ja Volgamaa rahvad riigile XV s kuni 1917. a

khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik

kurultai <kurult`ai 26 s> (vn курултай < trg kurultay) • rahvaesindajate kogu mongoli ja türgi rahvastel

lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama

manul <manul -i 2e s> (mongoli мануул) • zool stepikass (Felis manul), väike kodukassi meenutav pikakarvaline lühikeste jalgadega kaslane; elab Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasias, Tiibetis jm

mongolid pl <m`ongol -i 2e s> (mongoli Монгол)
1. kõik mongoli keeli rääkivad rahvad
2. Mongoolias ja Põhja-Hiinas elavad nn pärismongolid

mongolistika <mongol´istika 1 s> (< mongolid) • lgv mongoli keeli ja kultuuri uuriv teadus

mungu <mungu 16 s> (vn мунгу < mongoli мөнгө hõbe) • maj Mongoolia peenrahaühik, 1 mungu = ¹/₁₀₀ tugrikut

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

sojurgal <sojurg´al -i 19 s> (vn союргал < mongoli соёрхол lahkus, arm) aj
1. mongoli riigis valitsejalt teenistuse eest saadud tasu, sh ka maavaldus
2. pärilik lään feodaalse maavalduse süsteemis Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Indias jm XIV–XIX s

tamgaa <tamg`aa 26 s> (trg damga)
1. mongoli karjakasvatajate omanikumärk, mis põletati looma(nahka)dele, relvadele jne
2. aj tollilõiv Vana-Venes ja Idamaades (kuni XVI–XVII s)

tarbagan <tarbagan -i 19 s> (vn тарбаган < mongoli тарваган) • zool väikehüpik, hüpiklaste sugukonda kuuluv loom, elutseb pms Kesk-Aasia ja Kasahstani stepi- ja kõrbealadel; tarbagani nahka kasut käsitöönduses

tugrik <tugrik -u 2 s> (mongoli төгрөг, tögrög) • maj Mongoolia rahaühik a-st 1925, lüh MNT; 1 tugrik = 100 mungut

tumaan <tum|`aan -aani -`aani 22e s> (prs tuman < mongoli түмэн kümme tuhat) • aj endisaegne Iraani kuldmünt

uluss <ul`uss ulussi ul`ussi 22e s> (trg ulus riik, rahvas) aj
1. rändrahva laager
2. Sise- ja Kesk-Aasias ning Siberis mongoli ja türgi-tatari rändhõimude liit ning sellele kuulunud maa-ala