[VSL] Võõrsõnade leksikon

animalist <animal|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld animal loom) • kunst pms loomi kujutav kunstnik

autogravüür <+ grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< auto- + gravüür) • kunst gravüür, mille originaalkavandi autor (kunstnik) ja graveerija (teostaja) on sama isik

autolito <+ lito 16 s> , autolitograafia <+ gr`aafia 1 s> (< auto- + litograafia) • kunst litograafia, mille puhul kujutise kannab kivile kunstnik ise

batalist <batal|`ist -isti -`isti 22e s> (< pr bataille lahing) • kunst sõjatemaatikat harrastav kujutav kunstnik

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

dekoraator <dekor`aator -i 2e s> (pr décorateur) • dekoreerija, kunstnik dekoratiivkunsti alal; teater näitelava tausta ja kulisside maalija

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

eskamotöör <eskamot|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr escamoteur) • hrv mustkunstnik, silmamoondaja, taskukunstnik

et in Arcadia ego [et in ark·adia ego] (ld) • mina olen ka Arkaadias; kiri N. Poussini maalil „Arkaadia karjused“; mina all mõtleb kunstnik surma, kes saabub paratamatult isegi õnnemaal Arkaadias

fakiir <fak|`iir -iiri -`iiri 22e s> (ar faqīr vaene)
1. askeetlik islamiusuline kerjusmunk
2. idamaine kunstnik

fantast <fant|`ast -asti -`asti 22e s> (sks Phantast < kr phantastēs suurustaja)
1. fantaseerija, ulmleja, (eluvõõras) unistaja
2. kirjanik v kunstnik, kelle loomingule on iseloomulik fantastika e ulme

graafik <graafik -u 2 s> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav)
1. mat koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust väljendav joon; joonis, mis väljendab näitlikult mitmesuguste nähtuste ja nendega seotud protsesside kvantitatiivset sõltuvust
2. üksikasjalik ajaplaan, kalenderplaan
3. kunst graafika alal tegutsev kunstnik

graveerija <grav`eerija 1 s> (< graveerima) • kunstnik v meister, kes uurendab kujutisi puule, metallile, kivile, linoleumile jne

ignotus [ignootus] (ld), lüh ign. • kunst (kunstnik, autor vm) tundmatu, teadmata

illusionist <illusion|`ist -isti -`isti 22e s> (pr illusionniste < illusioon) • mustkunstnik, silmapettetrikke tegev tsirkuse- v estraadikunstnik

illustraator <illustr`aator -i 2e s> (< ld illustrator valgustaja) • kunst illustreerija, kunstnik, kes valmistab illustratsioone raamatu, ajakirja v ajalehe teksti juurde

klassik <klassik -u 2 s> (< ld classicus esmaklassiline) • üldtunnustatud kirjanik, helilooja, kunstnik, teadlane vm vaimukultuuriala suurkuju, kelle looming on jääva väärtusega; klassikalise haridusega v klassikat harrastav isik, vanakreeka ja ladina keele ning kirjanduse eriteadlane

ksülograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ksülo- + -graaf) • kunst puulõike- v puugraveerimiskunstnik, kunstnik ksülograafia alal

laureaat <laure|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld laureatus loorberitega pärjatud < laurea loorberipuu)
1. aj Vana-Roomas loorberiokstega pärjatud sõdalane v sportlane
2. ametlikult auhinnatud kirjanik, kunstnik, teadlane v ühiskonnategelane
3. konkursi v festivali võitja

maag <m`aag maagi m`aagi 22e s> (kr magos < vanaprs maguš) • võlur; mustkunstnik; aj, relig antiikajal nimetati maagideks Meedia ja Muinas-Iraani preestriklassi liikmeid; olid tuntud ravijate, astroloogide, ennustajate ja nõidadena

makartstiil [mak·artstiil] <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< pn H. Makart, Austria kunstnik, 1840–84, viljeles pateetilist luksuskunsti) • kunst toretsev rikkalik sisustusstiil XIX s lõpus

monogrammist <+ gramm|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst kunstnik, keda tuntakse üksnes monogrammi järgi, millega ta on signeerinud oma tööd

mosaist <mosa|`ist -isti -`isti 22e s> , mosaikist <mosaik|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst mosaiiktöö alal töötav kunstnik v oskustööline

ofortist <ofort|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst oforti viljelev kunstnik

oraator <or`aator -i 2e s> (ld orator rääkija) • kõnepidaja; kõneosav inimene, kõnekunstnik

puäntillist <puäntill|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst puäntillismi esindaja, neoimpressionismi laadi harrastav kunstnik

siluetist <siluet|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst siluette ehk varipilte valmistav kunstnik

spontanism <spontan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld spontaneus iseeneslik < sponte iseenesest), automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • kunst tehnika, kus kunstnik annab vaba voli loovale alateadvusele, lastes käel liikuda tahte kontrollita

stilisaator <stilis`aator -i 2e s> • kunst oma loomingus stilisatsiooni kasutav kunstnik

stsenograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld scaena teatrilava < kr skēnē telk; teatrilava + -graaf) • teater teatrikunstnik, lavastuse kunstnik, kes loob nii lavakujunduse kui ka kostüümid

špiilmann <šp`iilm|`ann -anni -`anni 22e s> (sks Spielmann „mängumees“) • aj, muus rändlaulik ja pillimees keskaja Saksamaal, ka veiderdaja, osavuskunstnik, mustkunstnik

urbanist <urban|`ist -isti -`isti 22e s> (< urbanism)
1. kirj, kunst pms (suur)linnaelu kujutav kirjanik v kunstnik
2. sotsiol linnaelu maaelule eelistaja