[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 113 artiklit

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere

adventiivorgan <+ `organ -i 2e s> (< adventiivne) • bot taime osa, mis areneb väljakujunenud juure, varre v lehe kudedest (mitte kasvukuhiku algkoest) ebaharilikul kohal

alla breve [alla breeve] (it brevis'e peale, vt brevis) • muus taktimõõt, kus löögiühikuks on mitte veerandnoot, vaid poolnoot, tulemusena muutub tempo poole kiiremaks

allegro ma non troppo [alleegro ma non troppo] (it), allegro non troppo [alleegro non troppo] (it) • muus mitte liiga kiiresti

allotigeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr allothi mujal + -geenne) • geol mitte leiukohal, vaid teisal tekkinud (mineraali v kivimi kohta)

amatörism <amatör|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr amateurisme < amatöör) • asjaarmastajalikkus, mingi tegevuse harrastamine mitte kutsetööna, vaid isikliku huvialana

analoogia <+ l`oogia 1 s> (kr analogia)
1. sarnasus, taolisus, üldiselt erinevate esemete, nähtuste v mõistete teatavate tunnuste sarnasus v samalaadsus
2. biol erineva päritolu, kuid sarnase talitlusega elundite esinemine, vt ka homoloogilised elundid
3. loog kaudne järeldus üksikult üksikule, milles kahe eseme teatavate tunnuste sarnasusest järeldatakse teiste tunnuste sarnasust
õiguse analoogiajur mingi seaduses mitte ettenähtud juhtumi puhul sellise õigusnormi rakendamine, mis hõlmab üldisi õiguspõhimõtteid

annihilatsioon <annihilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld annihilatio < ad- + ld nihil mitte midagi) • hävitamine, hävimine; tühiseks tunnistamine, tühistamine; füüs osakese ja antiosakese põrkumisel toimuv muundumine, milles nende asemele tekivad teised osakesed, nt elektroni ja positroni muundumine kokkupõrkel kaheks v kolmeks footoniks

annihileerima <annihil|`eerima -eerib 28 v> (keskld annihilo < ad- + ld nihil mitte midagi) • tühiseks tunnistama, tühistama; hävitama

annulleerima <annull|`eerima -eerib 28 v> (pr annuler < keskld annullare < ad- + ld nullus mitte ükski) • tühistama, kehtetuks tunnistama

aparté [apart·e] (pr < it), a parte [ap·arte] (it kõrvale) • teater näitleja omaette öeldud repliik, mida peaks kuulma üksnes publik, aga mitte teised lavategelased

apogaamia <+ g`aamia 1 s> (< apo- + -gaamia) • bot taimeidu arenemine mitte munaraku, vaid lootekoti teiste rakkude viljastamise tulemusena v (sõnajalgadel) eellehe rakkudest

apospooria <+ sp`ooria 1 s> (< apo- + kr sporos seeme) • bot sugulise põlvkonna tekkimine taimedel (sammaldel ja sõnajalgadel) mitte eostest (spooridest), vaid eospesa seinarakkudest v eospesi kandvast lehest

argumenta ponderantur non numerantur [argum·enta ponder·antur noon numer·antur] , argumenta non numeranda, sed ponderanda sunt [argum·enta noon numer·anda sed ponder·anda sunt] (ld) • argumente kaalutakse, mitte ei loetleta, st tähtis pole mitte argumentide hulk, vaid kaalukus

argumentum ad hominem [argum·entum ad hominem] (ld inimesest lähtuv argument) • loogikaviga, sihilik tähelepanu juhtimine kellegi isiklikele omadustele (minevik, iseloom vm), mitte aga oponendi kaitstavale seisukohale, apelleerides publiku iseärasustele (haridus, poliitilised eelistused vm)

ars est celare artem [ars est tselaare artem] (ld) • kunst on kunsti varjata, st kunstis on oluline näida loomulikuna ja mitte paljastada oma tehnilisi oskusi

assotsiatiivmälu <+ mälu m`ällu 17 s> (< assotsiatiivne) • info aadressmälust erinev mäluseade, kus andmete poole pöördutakse nende sisu, mitte aadressi järgi

astilbe <ast´ilbe 16 s> (< kr a- mitte- + stilbos särav) • bot suvel õitsev püsilill (Astilbe) kivirikuliste sugukonnast

asümptoot <asümpt|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr asymptōtos mitte puutuv) • mat sirge, millele kõverjoon tõkestamatult läheneb

aut Caesar, aut nihil [aut tseesar aut nihil] (ld) • kas Caesar või ei midagi, kõik või mitte midagi

autoloogia <+ l`oogia 1 s> (< auto- + -loogia) • lgv sõnade tarvitamine nende otseses (mitte ülekantud) tähenduses

barbar <b`arbar -i 2e s> (kr barbaros) • aj Vana-Kreekas kreeka keelt mitte oskav v halvasti kõnelev võõramaalane; piltl metsik, toores, harimatu inimene

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

bumerang <bumer|`ang -angi -`angi 22e s> (ingl boomerang < Austraalia k-d) • etn sirbi- v vikatikujuline puust viskerelv vanaaja Egiptuses, Indias, Kagu-Aasias; Austraalia pärisrahvaste kõver bumerang lendab märki mitte tabades kruvitaolise liikumise tõttu viskaja juurde tagasi

cinéma d’auteur [sinem·a dot·ör] (pr) • film autorifilm (suuna, mitte konkreetse filmi tähenduses)

conditio sine qua non [kond·itsio sine kvaa noon] (ld tingimus, ilma milleta mitte) • vältimatu tingimus

cum grano salis [kum graano salis] (ld soolaterakesega) • enam-vähem tõsioludele vastavalt, mitte just sõna-sõnalt võetuna

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

defektiivne <defekt`iiv|ne -se 2 adj> (ld defectivus puudulik) • med füüsilise v vaimse puudega, puudulik, ebanormaalne; lgv vaegmuuteline, mitte kõiki muutevorme omav

des- (pr des-, dés- < ld dis-) • mitte-, eba-, ära-

dialüüs <dial|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr dialysis eraldamine, lahutamine) • keem, med lahuses olevate lahustunud ainete ja kolloidide üksteisest eraldamine poolläbilaskva membraani abil, mida esimesed läbivad, teised mitte

diktatuur <diktat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld dictatura) • aj Vana-Roomas diktaatori volitused, võim v valitsemisaeg; pol mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim

dissoneerima <disson|`eerima -eerib 28 v> • ka muus dissonantsina kõlama, mitte kokku kõlama

doktoraalne <doktor`aal|ne -se 2 adj> (pr doctoral doktorlik) • väiklaselt-täpselt õpetlik, iseteadlik, vastuväiteid mitte salliv

dominantsus <domin`antsus -e 11~9 s> (< dominantne) • biol geeniinteraktsiooni vorme: G. Mendeli 1865. a avastatud nähtus, et teatud päritud tunnusepaaride puhul ilmneb hübriidil reeglipäraselt üks (dominantne), mitte aga teine tunnus

ekaelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< sanskr eka üks + element) • keem veel avastamata v veel mitte lõpliku nime saanud keemiline element

ekstragenitaalne <+ genit`aal|ne -se 2 adj> (< ekstra- + genitaalne) • med suguelunditeväline, mitte suguelundite kaudu toimuv (nt haiguse ülekandumise kohta)

ekstrauteriinne <+ uter`iin|ne -se 2 adj> (< ekstra- + uteriinne) • med emakaväline, väljaspool emakat olev
ekstrauteriinne elubiol elu pärast sündimist
ekstrauteriinne rasedusmed emakaväline rasedus (loote arenemine mitte emakas, vaid munajuhades, munasarjas v kõhuõõnes)

emotsionaalne <emotsion`aal|ne -se 2 adj> • emotsioonide põhjustatud, tundeelamuslik, tundeline, tundeküllane; eeskätt tunnetest, mitte mõtlemisest lähtuv

empiriosümbolism <+ sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + sümbolism) • fil empiriokrititsismi teisend, peab mõisteid ja kujutlusi kogemuse sümboliteks, mitte selle peegeldusteks

epifenomenalism <+ fenomenal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< epi- + fenomen) • fil õpetus, mille järgi kehalised protsessid põhjustavad vaimseid (hingelisi), kuid mitte vastupidi; on üks võimalikke teid keha ja vaimu probleemi lahendamiseks. Vt ka biheiviorism, okasionalism

euroobligatsioon <+ obligatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< euro- + obligatsioon) • maj pikaajaline laenupaber, mida müüakse väljaspool laenuvõtja maad ja mille nimiväärtus on avaldatud mingis teises, mitte müügimaa valuutas

exclusive [eksklusiive] (keskld < ld excludere eraldama), lüh excl.(viimane) välja arvatud, mitte kaasa arvatud. Vastand inclusive

fakultatiivne <fakultat`iiv|ne -se 2 adj> (pr facultatif < ld facultas võime, võimalus)
1. mittekohustuslik, vabatahtlik (nt õppeaine), vastand obligatoorne
2. biol mitte alati esinev v toimiv, vastand obligaatne

formalism <formal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr formalisme)
1. formaalsuse taotlemine
2. fil vormieelistus, arusaam esteetikas, mis näeb kunstiteose väärtust selle vormis, mitte sisus, esteetiline väärtus kuulutatakse sõltumatuks teistest (nt ideoloogilistest ja kõlbelistest) väärtustest
3. mat suund matemaatikas: uuritava teooria esitamine formaliseeritud süsteemina

fortuna multis dat nimium, nulli satis [fortuuna multis dat nimium nulli satis] (ld) • õnn annab paljudele üleliia, mitte kellelegi (aga) piisavalt (Martialis)

frangas non flectes [frangas noon flektes] (ld) • sa võid mind murda, kuid mitte painutada

generosus nascitur, non fit [generoosus nastsitur noon fit] (ld) • suursuguseks sünnitakse, mitte ei saada

heliomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< helio- + -meeter) • astr, aj varem kasut astronoomiline riist väikeste nurkade (mitte üle 1°) täpseks mõõtmiseks

heteronoomia <+ n`oomia 1 s> (< hetero- + -noomia) • jur võõrseaduslikkus, sõltumine võõrastest (mitte oma) seadustest

homo locum ornat, non hominem locus [homo lokum ornat noon hominem lokus] (ld) • inimene kaunistab kohta, mitte koht inimest

honveed <honv|`eed -eedi -`eedi 22e s> (ung honvéd < hon kodumaa + véd kaitsma) • aj keskajal Ungari jalaväelane; Ungari revolutsioonilise armee sõdur a-tel 1848–49; endises Austria-Ungaris: maakaitseväelane, sõdur mitte üldriiklikule, vaid Ungari sõjaministeeriumile alluvates väeosades

hüümen <h`üümen -i 2e s> (< kr hymēn nahk, kile) • anat neitsinahk, seksuaalvahekorras mitte olnud naiste tupesissekäiku pooleldi sulgev limaskestavolt, mis esimesel suguühtel rebeneb

ideogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ideo- + -gramm) • lgv mõistemärk, tinglik kirjamärk, mis (vastandina kirjatähele) tähistab mitte mõne keele häälikut, vaid kogu mõistet (nt number, liiklusmärk)

ignoreerima <ignor|`eerima -eerib 28 v> (< ld ignorare mitte teadma, mitte tunnustama) • teadlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama

imaginaarne <imagin`aar|ne -se 2 adj> (ld imaginarius näiv, kujutletud) • näilik, näiv, ainult kujutlustes, mitte tõeluses esinev. Vastand reaalne

immuniteet <immunit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld immunitas eesõigus, millestki vaba olek)
1. aj keskajal teatud maa-alal mitme riigivõimufunktsiooni (kohtumõistmise, maksude kogumise jm) annetamine feodaalile ühes tema vabastamisega mõningaist riiklikest kohustustest (nt maksude maksmisest)
2. jur esindusorgani (nt parlamendi) saadiku eriseisund: isikupuutumatus v vabastatus mõningatele seadustele allumisest (nt teda ei tohi esindusorgani nõusolekuta arreteerida ega vastutusele võtta)
3. med immuunsus
riigi immuniteetjur rahvusvahelisel tavaõigusel põhinev riigi õigus mitte alluda teise riigi õigusemõistmisele

in- (ld), sarnastuse tagajärjel l ees il-, b, m, p ees im-, r ees ir-
1. sees; sisse, -sse, nt immatrikuleerima
2. mitte-, eba-, nt illegaalne, impotentne, irreaalne

indolentne <indol`ent|ne -se 2 adj> (< ld indolens, gen indolentis mitte valu tundev) • loid, lodev, laisk; vaikivalt nõusolev; med valutu

intuitivism <intuitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitiivne) • fil filosoofiline kontseptsioon, mille kohaselt adekvaatse tunnetuse vahendiks on intuitsioon, mitte aga kogemusele tuginev arutlus; moraali valdkonnas veendumus, et teatud teguviiside kõlbeline õigsus v ebaõigsus on meile intuitiivselt teada

IQ {lüh ingl sõnadest intelligence quotient intelligentsustegur} • rahvusvaheline lühend; IQ näitab intelligentsuse suhtelist, mitte absoluutset taset. Vt ka intelligentsustegur, intelligentsustest

isoleeriv keel (< isoleerima) • lgv tüvekeel (nt hiina keel), mis väljendab sõnade grammatilisi vahekordi pms sõnade järjekorra, intonatsiooni, abisõnade jm kaudu, mitte seotud morfeemide abil

kompleksmeetod <+ meetod -i 2e s;+ m`eetod -i 2e s> (< kompleksne + meetod) • ped õppetöö korraldamine kompleksprogrammide järgi, s.o õppetöö selliste õppekavade järgi, mis jaotavad õppematerjali teemaüksusteks (nn kompleksideks), mitte õppeaineiks

kvaasirent <+ r`ent rendi r`enti 22e s> (ingl quasi-rent < kvaasi-) • maj ainumakserent; rent, mida võib tasuda ühekordse maksena, mitte perioodiliselt

küünik <küünik -u 2 s> (kr kynikos koerataoline < kyōn, gen kynos koer)
1. fil IV s eKr Ateenas Antisthenese rajatud filosoofiakoolkonna esindaja; küünikud hülgasid ühiskonna konventsioone ja kõlblusnorme, loobusid elumugavustest; lootsid protesti varal saavutada seesmist vabadust, mida peeti filosoofia põhieesmärgiks
2. häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõigesse väljakutsuvalt ning põlglikult suhtuv, kõige üle irvitav isik

küüniline <küünili|ne -se -st 12 adj> • küünikuile v künismile omane, häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõige üle irvitav; jõhkralt avameelne

last but not least [laast bat not liist] (ingl) • viimasena, kuid mitte kõige väiksemana, st viimane pole tähtsusetuim (W. Shakespeare’i loomingu kaudu tuntuks saanud kõnekäänd)

mahajaana <mahajaana 16 s> (sanskr mahāyāna suur sõiduk) • relig budismi levinuim vool hinajaana kõrval; lähtub põhimõttest, et nirvaanasse võib jõuda mitte ainult munk, vaid ka lihtsurelik, kes püüdleb vaimse täiuslikkuse poole

maslenitsa <maslenitsa 16 s> (vn масленица < масло või) • relig võinädal, õigeusklikel slaavlastel ülestõusmispühade-eelset paastu ettevalmistav nädal, vastlanädal, mil võib süüa piimatooteid ja mune, samuti kala, ent mitte liha

multum, non multa [multum noon multa] (ld) • palju sisult, mitte hulgalt, s.o mitte palju, vaid põhjalikult (Plinius Noorem)

naturaalmajandus <+ majandus -e 11 s> maj
1. majandus, milles hüviseid toodetakse tootja enese ja tema pere vajadusteks, mitte vahetamiseks v müügiks
2. rahatu majandus, milles vahetatakse tooteid natuuras

natuuras <natuuras adv> (sks in natura) • hüvistes v teenustes, mitte rahas

ne bis in idem [nee bis in idem] (ld) • mitte kaks korda samas asjas; jur põhimõte, et ühe teo eest ei saa kaks korda karistada

negližeerima <negliž|`eerima -eerib 28 v> (pr négliger < ld neglegere) • van hooletusse v unarusse jätma; tegemata v kasutamata jätma; mitte hoolima; eirama

nemo nascitur artifex [neemo nastsitur artifeks] (ld) • mitte keegi pole meistrina sündinud

neutraalne <neutr`aal|ne -se 2 adj> (keskld neutralis < neuter ei kumbki)
1. erapooletu, mitte kellegi poolt v vastu; iseloomulike omaduste v tunnusteta, teatavate vastandlike omaduste v tunnusteta; mittetoimiv
2. keem happe ja aluse omadusteta
3. füüs elektrilaenguta
neutraalne vööndpol neutraalala, erapooletu maariba, riikide kokkuleppel loodud piiriäärne maa-ala, kus kumbki riik ei tohi pidada sõjaväge

nil admirari [niil admiraari] (ld) • (ei tule) mitte millegi üle imestada v mitte midagi imetleda (Horatius)

nilpotent <nilpot|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld nil mitte miski + potens suuteline; võimalik) • mat ringi element, mille mingi aste võrdub nulliga, nt täisarvude ringis null

non- (< ld non ei, mitte) • mitte-, ilma

non plus ultra [noon pluus ultra] (ld) • mitte enam kaugemale, st taotluse, omaduse jne äärmine piir

non progredi est regredi [noon proogredi est regredi] (ld) • mitte edasi minna tähendab tagasi minna

non scholae, sed vitae discimus [noon shole sed viite distsimus] (ld), vitae, non scholae discimus [viite noon shole distsimus] (ld) • õpime elu, mitte kooli jaoks

non verbis, sed factis opus est [noon verbis sed faktis opus est] (ld) • vaja pole mitte sõnu, vaid tegusid

nulla dies sine linea [nulla di˛es sine liine˛a] (ld) • ei ühtki päeva ilma kriipsukeseta, st mitte ühtki päeva ilma töötamata

objektivism <objektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteooria suund, mis lähtub sellest, et maailma on võimalik tunnetada sellisena, nagu ta on; eetikas seisukoht, mille järgi on olemas objektiivsed eetilised väärtused; esteetikas seisukoht, et objektidel on esteetiline väärtus sõltumata sellest, kas keegi seda tunnistab v mitte; piltl näilik objektiivsus. Vastand subjektivism

offshore-firma [ofšoor-firma] <+ firma 16 s> (ingl „rannast eemal“) • maj maksuvaba firma; ettevõte, mis on registreeritud mõnes maksuvabas v eriti madala maksumääraga riigis, mitte tegutsemisriigis; ei kuulu riikliku järelevalve alla ja võimaldab maksupettust

off-the-record [ofðər·ekəd] (ingl) • mitte kirjapandav v lindistatav, mitte avalikkusele mõeldud (nt informatsiooni kohta)

pancha shila [pantša šiila] (sanskr pañca-śīla viis põhimõtet) • relig budismis viis põhilist kõlblusnõuet: mitte tappa, mitte varastada, mitte elada porduelu, mitte valetada ja mitte tarvitada joovastavaid aineid

paramorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< para- + kr morphōsis kujundamine) • miner mineraali muutumine teiseks selliselt, et muutub vaid kristalli ehitus, mitte keemline koostis

paraplasma <+ plasma 16 s> (< para- + plasma) biol
1. protoplasmas tilgakeste, terakeste vm kujul paiknevad rakuainevahetuse produktid
2. geneetikas: pärilikkusfunktsioone mitte omav plasma

pessimism <pessim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pessimus halvim) • psühh valdavalt negatiivsel tegelikkuse- ja tulevikuhinnangul põhinev ellusuhtumine ja maailmakäsitus, kalduvus kõiges halba näha ning eeldada, harjumuslik nukrus ning masendatus, vastand optimism; fil veendumus, et me elame halvimas võimalikest maailmadest ning et iga inimese jaoks oleks parem olnud mitte sündida

positivism <positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< positiivne)
1. fil filosoofiasuund, mille rajas Prantsuse filosoof A. Comte (1798–1857); positivismi järgi saab tunnetada ainult nähtumusi, st kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust (vt ka neopositivism, empiriokrititsism)
2. jur õigusteaduse ja sotsioloogia suund, mis peab oluliseks kehtivat e positiivset õigust

potius sero quam nunquam [potsius seero kvam nunkvam] (ld), praestat sero quam nunquam [preestat seero kvam nunkvam] (ld) • parem hilja kui mitte kunagi (Livius)

prima lex historiae, ne quid falsi dicat [priima leks hist·orie nee kvid falsi diikat] (ld) • ajaloo esimene seadus on mitte valet lubada (Cicero)

probabilism <probabil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld probabilis tõenäoline) fil
1. veendumus, et kindel teadmine on saavutamatu ning võimalik on ainult tõenäoline teadmine, vt ka gnoseoloogia
2. (eetika) põhimõte, mille kohaselt tegude moraalse väärtuse määravad nende tõenäolised, mitte tegelikud tagajärjed
3. (moraaliteoloogia) arusaam, et õigustatud kahtlus kohustuse kehtivuse suhtes vabastab selle täitmisest

pronoomen <pron`oomen -i 2e s> (ld pronomen) • lgv asesõna
eksklusiivne pronoomenmitmuse esimese isiku pronoomen, mis viitab kõnelejale ja veel ühele v mitmele isikule, kuid mitte kuulajale
inklusiivne pronoomenmõningates keeltes meie-pronoomen, milles sisaldub kuulaja (st meie = mina + sina)

pseudoleukeemia <+ leuk`eemia 1 s> (< pseudo- + leukeemia) • med ebavalgeveresus, liik haigusjuhtumeid, mille korral on olemas valgeveresuse sümptomeid, kuid mitte veremuutusi

ratsionalism <ratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rationalisme < ld rationalis mõistuslik)
1. fil tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte meeleline ega praktiline kogemus; tõe kriteeriumiks on teadmiste selgus ja loogiline korrektsus, mitte praktika, vt ka empirism, vastand sensualism
2. relig liikumine, mis rõhutab usu mõistuslikku külge ning eitab maailmas valitsevaid seletamatuid jõude, vt ka irratsionalism
3. arhit 1920ndatel tekkinud arhitektuuristiil, funktsionalismi (1) paralleelnimetus

regressioon <regressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld regressio) taandumine, taandareng, tagasiminek
1. geol rannajoone nihkumine mere taandumisel, vastand transgressioon
2. mat, stat regressioonsõltuvus, juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest
3. lgv lause mõtte muutmine vastupidiseks sõnajärje muutmise teel, nt tuleb süüa, et elada, mitte elada, et süüa

res nullius [rees nullii˛us] (ld mitte kellegi asi) • jur Rooma õiguses omanikuta asi

rodamiin <rodam|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr rhodon roos + amiinid) • keem väga puhtaid ja eredaid, kuid mitte eriti valguskindlaid värve andev värvaine

seismiline <seismili|ne -se -st 12 adj> (< kr seismos värisemine, maavärin) • geogr maavärinasse puutuv, maavärinaga seotud
seismiline intensiivsusmaavärina tugevus vaatluspaigast sõltuvalt; intensiivsusega hinnatakse maapinna võnkumist selle mõju järgi inimestele, ehitistele ja loodusele; mõõdetakse enamasti 12-astmelisel skaalal: 1 (mitte tunnetatud) kuni 12 (täielik destruktsioon), ühik eesti keeles pall
seismiline sündmusseismilisi laineid tekitav nähtus (maavärin, lõhkamine, plahvatus, vulkaaniline sündmus jne)

SMT {lüh ingl sõnadest surface mount technology pinnale monteerimise tehnoloogia} • el pealismontaaž, elektroonikakomponentide monteerimine trükiplaadi pinnale (mitte viikudega plaadi aukudesse)

stilisatsioon <stilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr stylisation)
1. ka kunst mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine; ajastu, voolu v kellegi stiili jäljendamine
2. tegelikkuse vorme üldistades tinglikke vorme looma, tinglikult, mitte realistlikult kujutama v esitama

supralapsarism <+ lapsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< supra- + ld lapsus libisemine, langemine), antelapsarism <+ lapsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ante- + ld lapsus) • relig seisukoht, mille järgi pattulangemine on Jumala (mitte Aadama) tahe

sümptomaatiline <sümptomaatili|ne -se -st 12 adj> • sümptomitest lähtuv, sümptomeid arvestav; iseloomulik, tunnuslik, välistunnustel põhinev
sümptomaatiline ravimed haigusnähte leevendav, mitte haiguse põhjusi kõrvaldav ravi

tangad plt <tangad 16 s> (port tanga < kimbundu ntanga niudevöö) • tekst kolmnurkse lõikega aluspüksid (mitte nii napid kui stringid)

to be or not to be [tu bii o(r) not tu bii] (ingl) • (kas) olla või mitte olla (nimitegelase kuulsa monoloogi algussõnad W. Shakespeare’i tragöödias „Hamlet”)

topoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • mat topoloogiale omane v sellesse puutuv
topoloogiline ruumüldistus, milles elementide lähedust kirjeldatakse mitte nendevaheliste kauguste, vaid elementide ümbruse abil

tsüklotron <tsüklotron -i 19 s> (< kr kyklos ring + elektron) • füüs raskete laetud osakeste resonantskiirendi mitte väga suurte energiate piirkonnas; kasut aatomituuma lõhustamisel, ka lühiajaliste radioaktiivsete isotoopide valmistamiseks meditsiinilistel eesmärkidel

utoopia <ut`oopia 1 s> (uusld utopia < kr ou ei, mitte + topos koht) • ainult kujutlustes eksisteeriv täiusliku ühiskonnakorraldusega mõttekujutuslik ideaalriik, alguses inglase T. More’i teoses „Utoopia” loodud kujutletav Utoopia saar, kus kehtib mõistuspärane, aga sisuliselt totalitaarne riigikorraldus; piltl teostamatu unistus, kujutletav ideaalolek

versioonitäiend <+ täiend -i 2e s> • info tootetäiend, tarkvaratoote versioon, mis sobib ainult eelmise versiooni täiendamiseks, mitte iseseisvaks installimiseks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur