[VSL] Võõrsõnade leksikon

ars (ld) • kunst; teadus, oskus
ars amandi [ars am·andi] (ld) • armastuskunst
ars antiqua [ars antiikva] (ld vana kunst) • muus mitmehäälne laulustiil XII–XIII s

concerto grosso [kontš·erto grosso] (it suur kontsert) • muus XVII s välja kujunenud mitmeosaline sümfooniline heliteos orkestrile ja soolopillirühmale

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

ELD {lüh ingl sõnadest estimated lethal dose} • med tõenäoline surmav annus, surma põhjustav mürgiannus

grand pas [gra(n)p·a] (pr) • tants balletis ühise sisuga ühendatud mitmeosaline tants solistide ja kordeballeti osavõtul

kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled

kabarett <kabar|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Kabarett < pr cabaret) • mitmeosaline nõu salatite, suupistete vms serveerimiseks; võib koosneda ka üksiknõudest, mis asetsevad lahtiselt ühisel (pöörataval) alusel

kantaat <kant|`aat -aadi -`aati 22e s> (it cantata < ld cantare laulma) • muus mitmeosaline muusikateos koorile (ja solistidele), hrl oreli, klaveri v orkestri saatel

kantileen <kantil|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld cantilena laul, leelutus) muus
1. keskaegne lüroeepiline ühehäälne laul
2. laulev, meloodiline osa (instrumentaal)heliteoses
3. XIII-XV s mitmehäälne heliteos, kus ülemist häält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti pillidega
4. katoliku kiriku liturgia meloodiline osa

kassatsioon1 <kassatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Kassation) • muus mitmeosaline serenaadilaadne heliteos, eriti populaarne XVIII s

madrigal <madrigal -i 19 s> (it madrigale) • kirj lüürika väikevorm, lembeluuletus; algselt rahvalik naljatooniline karjaselaul; muus XIV s Itaalias välja arenenud mitmehäälne ilmaliku sisuga laul

motett <mot|`ett -eti -`etti 22e s> (keskld motetum, keskpr motet < mot sõna) muus
1. mitmehäälse kirikliku koorilaulu vorme keskajal; moteti eri häältel oli sageli eri tekst
2. hiljem mitmehäälne vokaalheliteos

mugaam <mug|`aam -aami -`aami 22e s> (aserbaidžaani muğam) • muus makaami alaliik, aserbaidžaani muusika helilaad; aserbaidžaani muusika mitmeosaline heliteos, mis koosneb improvisatsioonilise ja tantsulise loomuga vokaal- ning instrumentaalosadest

multiipel <mult`iip|el -li 2e s> (pr multiple mitmeosaline, mitmekordne < ld multiplex) • tehn liik telefonikommutaatoreid

multilateraalne <+ later`aal|ne -se 2 adj> (< multi- + lateraalne) • mitme poolega, mitmepoolne (nt leping)

multipleks <multipl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (ingl multiplex mitmeosaline, keeruline < ld)
1. tehn universaalne instrument, mida kasut ruumilise fototriangulatsioonivõrgu loomiseks aerofotode järgi ning kontuuride ja reljeefi joonestamiseks kaartide koostamisel
2. info üht või mitut digitaalset infovoogu (programmi) sisaldav transportvoog; digitaaltelevisioonis ühe TV-kanali kaudu edastatav programmikimp

multiplett <multipl|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl multiplet < multiple mitmeosaline, mitmekordne < ld multiplex) • füüs lähedasteks alatasemeteks lõhenenud energiatase aatomis v molekulis

multiplikaator <multiplik`aator -i 2e s> (< keskld multiplicator suurendaja, mitmekordistaja < ld multiplex mitmeosaline)
1. paljundaja, paljundusseadis v -aparaat; multifilmide looja
2. mat integreeruvustegur
3. tehn, füüs kordisti, aparaat v seade mingi efekti intensiivistamiseks v mitmekordistamiseks; kiirendav reduktor

multiplikatsioon <multiplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld multiplicatio < multiplex mitmeosaline) • paljundus, mitmekordistus; film pilthaaval filmimine, animatsioon

multiplitseerima <multiplits|`eerima -eerib 28 v> (ld multiplicare < multiplex mitmeosaline) • paljundama, mitmekordistama, multiplikatsiooni teostama

oratoorium <orat`oorium -i 19~2e s> (ld oratorium < orare paluma)
1. muus mitmeosaline eepilis-dramaatiline lavategevuseta heliteos koorile, solistidele ja orkestrile
2. relig katoliku palvela

organum <organum -i 19 s> (ld < kr)
1. fil vt organon
2. muus, relig varakeskaegne mitmehäälne kirikulaul

partiita <partiita 16 s> (it partita) • muus XVII s orelivariatsioon, hiljem mitmeosaline tantsuline instrumentaalsüit

polüfooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> • muus võrdväärsete häältega mitmehäälne, polüfooniale omane

polümeer <polüm|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr polymerēs mitmeosaline < polü- + -meer) • keem kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb omavahel keemilise sidemega järjestikku ühendatud korduvatest monomeersetest lülidest

polümeeria <polüm`eeria 1 s> , polümeersus <polüm`eersus -e 11~9 s> (< kr polymerēs mitmeosaline < polü- + -meer)
1. keem ühesuguse koostisega, kuid erineva molekulmassiga ühendite olemasolu
2. biol omaduse sõltuvus mitmest ekvivalentsest geenist
3. med kaasasündinud arvukad üleliigsed elundi(osa)d

presumptsioon <presumptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld praesumptio) • jur eeldus, tõenäoline oletus, juriidilise fakti v subjektiivse õiguse tõelisuse eeldamine, kuni pole tõestatud vastupidist, nt süütuse presumptsioon

probaabel <prob`aab|el -li 2e adj> (ld probabilis) • van tõenäoline

probabilism <probabil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld probabilis tõenäoline) fil
1. veendumus, et kindel teadmine on saavutamatu ning võimalik on ainult tõenäoline teadmine, vt ka gnoseoloogia
2. (eetika) põhimõte, mille kohaselt tegude moraalse väärtuse määravad nende tõenäolised, mitte tegelikud tagajärjed
3. (moraaliteoloogia) arusaam, et õigustatud kahtlus kohustuse kehtivuse suhtes vabastab selle täitmisest

reekviem <r`eekviem -i 19 s> (ld requies, ak requiem rahu, puhkus; puhkepaik) • muus mitmehäälne tsükliline kooriteos elu ja surma temaatikal, alguses katoliku leinamissa jaoks komponeeritud muusika

tabulatuur <tabulat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uusld tabulatura < ld tabula laud) muus
1. vaimuliku laulu reeglite kogumik
2. XIV–XVIII s tähti, numbreid ja rütmimärke kasutav noodikiri, mille abil kirjutati instrumentaalteose mitmehäälne osa

villanella <villan´ella 16 s> (it külalaul < villano talupoeg) • folkl, muus XV–XVI s Itaalia lihtne naljatlev, hrl mitmehäälne ja tantsuline laul