[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

bermuudapuri <+ puri purje p`urje 24 s> • mer esiliigiga masti külge kinnitatud kolmnurkne puri

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

jaktaak <jakt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Jackstag < ingl pn Jack + holl, alamsks stag taak, vrd ingl jackstay), jahitaak <+ t`aak taagi t`aaki 22e s> • mer metallvarras v terastross purje kinnitamiseks raale, kahvlile v masti tagaküljele

kahvel <k`ahv|el -li 2e s> (holl gaffel) • mer purjelaeva masti küljes olev kahehaaraline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär
kahvelpurimer nelinurkne pikipuri, mis on kinnitatud alumise äärega poomi külge, ülemise äärega kahvli külge ja eesmine äär on piki masti. Vt ka besaanpuri

klou <kl`ou 26 s> (holl klauw küünis, hark) • mer vastu masti toetuv kahvli ots

marss2 <m`arss marsi m`arssi 22e s> (holl mars korv) • mer platvorm masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng; van mastikorv

marssteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl marsteng) • mer masti esimene pikend. Vt ka praamteng

mast2 <m`ast masti m`asti 22e s> (vn масть looma (karva) värvus) • sama eraldusmärgiga kaardid mängukaardipakis; on olemas neli masti: risti, poti e pada, ärtu ja ruutu

paktaak <p`akt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Backstag) • mer laeva masti, korstnat vm pooltagant hoidev tross; laeva kurss pooltagant puhuva tuule suhtes

praamteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl bramsteng) • mer masti teine pikend purjelaeval, s.o 3. mastiosa alt loetult. Vt ka marssteng

raa <r`aa 26 s> (holl ra) • mer keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu
raapurimer nelinurkne raa külge kinnitatav puri
raapurjekasmer üksnes raapurjedega purjekas

renonss <ren|`onss -onsi -`onssi 22e s> (pr renonce) • kaardimängus mingi masti lõppemine mängijal

saaling <saaling -u 2 s> (holl saling) • mer masti tengiga ühendav ristpuu

taak <t`aak taagi t`aaki 22e s> , staak <st`aak staagi st`aaki 22e s> (holl stag) • mer tross, mis hoiab laeva masti eestpoolt (purjejahtidel ka tagantpoolt); taakide külge kinnitatakse ka kolmnurksed purjed taakslid

topenant <topen|`ant -andi -`anti 22e s> (holl toppenant) • mer tross raa otstest üles masti v tengini; toetab raad ülalt

vant <v`ant vandi v`anti 22e s> (sks Want) • mer laeva seisevtaglase tross, mis hoiab masti v tengi parda poolt (vt ka vall); arhit tala v masti toetav tõmbevarras, hrl terastross; rippkonstruktsiooni eelpingestatud kandeelement
vantsildeh rippsild, mille peakandurid moodustuvad sõidutee tasemel asuvast jäikustalast ja seda püloonidega ühendatavatest vantidest

veeblingud pl <veebling -u 2 s> (sks Webleinen, holl weeflijnen) • mer vantidele kinnitatud põiktrossid, puit- v metallastmed, mis võimaldavad kasutada vante masti ronimisel nagu redeleid


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur