[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

defibraator <defibr`aator -i 2e s> (< de- + ld fibra kiud), defibröör <defibr|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr défibreur < ld) • tehn masin puidumassi valmistamiseks. Vt ka separaator

desintegraator <desintegr`aator -i 2e s> (< des- + ld integer terviklik) tehn
1. löökveski, masin söe, liiva, savi vms materjali peenestamiseks
2. gaasipuhasti, seade gaaside puhastamiseks tahkeist osakestest (tolmust)

detander <det`and|er -ri 2e s> (pr détendeur < détendre lõdvendama) • tehn masin gaasi jahutamiseks alla väliskeskkonna temperatuuri gaasi paisumise arvel

ekstruuder <ekstr`uuder -i 2e s> (ingl extruder < ld extrudere välja viskama) • tehn tigupress, termoplastsetest plastidest profiiltoodete (torud, vardad, lindid jm), lehtmaterjali, kile, graanulite jm valmistamise masin

frees <fr`ees freesi fr`eesi 22e s> (pr fraise) tehn
1. paljuhambaline ümar lõikeriist puidu, metalli jms töötlemiseks; eemaldab kiiresti pööreldes tooriku pinnalt laaste
2. freesmasin, masin turba mehaaniliseks tootmiseks v pinnase kobestamiseks

greider <gr`eider -i 2e s> (ingl grader) • tehn teehöövel, masin maantee muldkeha tasandamiseks, mullavallide laialiajamiseks jm

gudronaator <gudron`aator -i 2e s> (< gudroon) • tehn masin bituumeni kandmiseks teekattele, gudroonimismasin

hollender <hollender -i 19 s> (sks Holländer hollandlane) tehn
1. masin tselluloosi- ja paberitööstuses kiudaine peenestamiseks, leiutati Hollandis XVII s
2. masin odraterade kroovimiseks (kestadest puhastamiseks)

hüdrauliline <hüdr´aulili|ne -se -st 12 adj> (< kr hydraulis vesiorel) • füüs vedeliku rõhu v liikumise mõjul toimiv
hüdrauliline hüpehüdrol vooluhüpe, sügavuse järsk suurenemine üleminekul käredast voolust rahulikku
hüdrauliline presstehn suruvedelikuga töötav masin pressimistöödeks
hüdrauliline lööktehn voolu äkilise pidurdamise (nt klapi sulgemise) või kiirendamisega (nt pumba käivitamisel) kaasnev rõhutõus survetorustikus

kalander <kal`and|er -ri 2e s> , kalandermasin <+ masin -a 2 s> (pr calandre) • tehn valtsidega masin paberi, kudumite, naha jne pinna silestamiseks, triikimiseks, läikima rullimiseks, mustri sissepressimiseks jne

kompressor <kompr`essor -i 2e s> (ingl compressor < ld comprimere kokku suruma) tehn
1. masin algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks
2. dünaamikaahendi, elektroonikaseade helisignaali dünaamilise diapasooni kokkusurumiseks muutuva võimendusteguriga võimendi abil
kompressormootorülelaademootor; sisepõlemismootor, mille silinder täidetakse sisselasketaktil atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul oleva õhu v põlevseguga

linter <l`inter -i 2e s> (ingl)
1. tehn masin puuvillaseemnete kiududest puhastamiseks
2. tekst puuvillaseemnete puhastamisel saadav jäätmevatt

magneeto <magneeto 16 s> (ingl magneto < magnetoelectric machine magnetelektriline masin) • tehn sisepõlemismootori süütepingeallikana kasutatav väike püsimagnetitega vahelduvvoolugeneraator, millel on katkesti ja jaotur

mahhinatsioon <mahhinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld machinatio < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsus, riugas, (sala)sobing, seadusvastane tehing

mahhineerima <mahhin|`eerima -eerib 28 v> (ld machinari < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsema, riukaid tegema

mehaanika <mehaanika 1 s> (kr mēchanikē < mēchanē masin) • füüs teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul; teoreetiline mehaanika jaguneb staatikaks, dünaamikaks ja kinemaatikaks

mehhaniseerima <mehhanis|`eerima -eerib 28 v> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehhanisme (1) ning masinaid rakendama, eriti tööstuses v põllumajanduses; lihasejõudu masinajõuga asendama
2. mehaaniliseks (1) muutma

mehhanism <mehhan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehaaniline süsteem, mis muundab vedava lüli liikumise veetava(te) lüli(de) etteantud liikumiseks, nt väntmehhanism, nukkmehhanism, tõstemehhanism, kellamehhanism
2. mingi protsessi v nähtuse toimimis- v toimumisviis

mehhanitsism <mehhanits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē masin) • fil mehhanistlik materialism; XVII–XVIII s arusaam, et materiaalne maailm on kui suur masinavärk, mida saab täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

mehhano- (< kr mēchanē tööriist, masin) • mehaaniline, mehaanika-

mobiil <mob|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld mobilis liikuv)
1. tehn (ise)liikuv seade v masin, ka mobiiltelefon
2. kunst hrl õhukestest (pms rippuvaist) metall- v klaaslehtedest konstruktsioon, mis liigub vähimagi puudutuse, õhuvoolu vms mõjul; skulptuuri erivorm, nn kineetiline skulptuur
mobiilbürooinfo bürood asendavad kantavad töövahendid (sülearvuti jm)
mobiilsideel suurt territooriumi hõlmava võrguga ühendatud mobiilsete teabeedastusvahendite kasutamisel põhinev side
mobiiltelefontaskutelefon, mobiil

mootor <m`ootor -i 2e s> (< ld motor liigutaja) • tehn tehnoloogia-, transpordi- vm masina käitamise masin; eristatakse soojus-, hüdro-, pneumo-, elektri-, tuule- ja vedrumootoreid

perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala

planeer <plan|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< planeerima1) • tehn maapinna tasandamise masin

psühhograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< psühho- + -graaf) • aj masin, mille abil loodeti koljumõõtmise teel selgitada välja isiku vaimsed võimed. Vt ka frenoloogia

robot <robot -i 2e s> (< tšehhi robota orjus, orjatöö)
1. tehn ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasut inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavatel töödel; nimetus pärineb Tšehhi kirjaniku K. Čapeki 1920. a ilmunud näidendist „RUR“, kus märgib tehisinimest
2. info kasutaja sekkumiseta rutiinseid ülesandeid täitev programm; ka programmeeritud käitumisega olem kuval
3. piltl masinlikult ülesandeid täitev isik

roller <r`oller -i 2e s> (ingl < roll veerema)
1. laboriseade koe- v mikroorganismikultuuride kasvatamiseks pöörlevate katseklaaside vm klaasnõude seintel (ühekihiliseks pindkultiveerimiseks) tahkes v vedelas söötmes
2. teelehtede rullimise masin
3. kõnek motoroller

sorter <s`orter -i 2e s> (ingl), sorteer <sort|`eer -eeri -`eeri 22e s> • tehn masin v seade millegi sortimiseks, sortimismasin

tehnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< tehno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib süsteemi inimene–masin psühholoogilisi seaduspärasusi ja töötava inimese psühholoogiat; vananenud nimetus inseneripsühholoogia

valts <v`alts valtsi v`altsi 22e s> (< sks Walze rull) tehn
1. pleki servade liitekoht, valtsliide
2. hrl silindriline pöörlev masinaosa töödeldava materjali peenestamiseks, silumiseks, mustriliseks tegemiseks jne
valtsmetallplekk, traat, profiilmetall vms valtsitud materjal
valtspinkmetalli valtsimise masin, valtsliite moodustamise masin

ventilaator <ventil`aator -i 2e s> (ingl ventilator < ld tuulaja < ventilare loopima, tuulama, õhutama < ventus, dem ventulus tuul) • tehn tuuluti, õhusti, seadis õhuvoolu tekitamiseks kiiresti pöörlevate tiibade v labade abil; masin õhu vm gaasi teisaldamiseks (puhumiseks v imemiseks)
ventilaatorveskitehn tahkekütuse jahvatamise ja kuivatamise seade, milles purustiks on pöörlev tiivik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur