[VSL] Dictionary of Foreign words

defibraator <defibr`aator -i 2e s> (< de- + ld fibra kiud), defibröör <defibr|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr défibreur < ld) • tehn masin puidumassi valmistamiseks. Vt ka separaator

desintegraator <desintegr`aator -i 2e s> (< des- + ld integer terviklik) tehn
1. löökveski, masin söe, liiva, savi vms materjali peenestamiseks
2. gaasipuhasti, seade gaaside puhastamiseks tahkeist osakestest (tolmust)

detander <det`and|er -ri 2e s> (pr détendeur < détendre lõdvendama) • tehn masin gaasi jahutamiseks alla väliskeskkonna temperatuuri gaasi paisumise arvel

ekstruuder <ekstr`uuder -i 2e s> (ingl extruder < ld extrudere välja viskama) • tehn tigupress, termoplastsetest plastidest profiiltoodete (torud, vardad, lindid jm), lehtmaterjali, kile, graanulite jm valmistamise masin

frees <fr`ees freesi fr`eesi 22e s> (pr fraise) tehn
1. paljuhambaline ümar lõikeriist puidu, metalli jms töötlemiseks; eemaldab kiiresti pööreldes tooriku pinnalt laaste
2. freesmasin, masin turba mehaaniliseks tootmiseks v pinnase kobestamiseks

greider <gr`eider -i 2e s> (ingl grader) • tehn teehöövel, masin maantee muldkeha tasandamiseks, mullavallide laialiajamiseks jm

gudronaator <gudron`aator -i 2e s> (< gudroon) • tehn masin bituumeni kandmiseks teekattele, gudroonimismasin

hollender <hollender -i 19 s> (sks Holländer hollandlane) tehn
1. masin tselluloosi- ja paberitööstuses kiudaine peenestamiseks, leiutati Hollandis XVII s
2. masin odraterade kroovimiseks (kestadest puhastamiseks)

hüdrauliline <hüdr´aulili|ne -se -st 12 adj> (< kr hydraulis vesiorel) • füüs vedeliku rõhu v liikumise mõjul toimiv
hüdrauliline hüpe • hüdrol vooluhüpe, sügavuse järsk suurenemine üleminekul käredast voolust rahulikku
hüdrauliline press • tehn suruvedelikuga töötav masin pressimistöödeks
hüdrauliline löök • tehn voolu äkilise pidurdamise (nt klapi sulgemise) või kiirendamisega (nt pumba käivitamisel) kaasnev rõhutõus survetorustikus

kalander <kal`and|er -ri 2e s> , kalandermasin <+ masin -a 2 s> (pr calandre) • tehn valtsidega masin paberi, kudumite, naha jne pinna silestamiseks, triikimiseks, läikima rullimiseks, mustri sissepressimiseks jne

kompressor <kompr`essor -i 2e s> (ingl compressor < ld comprimere kokku suruma) tehn
1. masin algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks
2. dünaamikaahendi, elektroonikaseade helisignaali dünaamilise diapasooni kokkusurumiseks muutuva võimendusteguriga võimendi abil
kompressormootor • ülelaademootor; sisepõlemismootor, mille silinder täidetakse sisselasketaktil atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul oleva õhu v põlevseguga

linter <l`inter -i 2e s> (ingl)
1. tehn masin puuvillaseemnete kiududest puhastamiseks
2. tekst puuvillaseemnete puhastamisel saadav jäätmevatt

magneeto <magneeto 16 s> (ingl magneto < magnetoelectric machine magnetelektriline masin) • tehn sisepõlemismootori süütepingeallikana kasutatav väike püsimagnetitega vahelduvvoolugeneraator, millel on katkesti ja jaotur

mahhinatsioon <mahhinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld machinatio < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsus, riugas, (sala)sobing, seadusvastane tehing

mahhineerima <mahhin|`eerima -eerib 28 v> (ld machinari < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsema, riukaid tegema

mehaanika <mehaanika 1 s> (kr mēchanikē < mēchanē masin) • füüs teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul; teoreetiline mehaanika jaguneb staatikaks, dünaamikaks ja kinemaatikaks

mehhaniseerima <mehhanis|`eerima -eerib 28 v> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehhanisme (1) ning masinaid rakendama, eriti tööstuses v põllumajanduses; lihasejõudu masinajõuga asendama
2. mehaaniliseks (1) muutma

mehhanism <mehhan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehaaniline süsteem, mis muundab vedava lüli liikumise veetava(te) lüli(de) etteantud liikumiseks, nt väntmehhanism, nukkmehhanism, tõstemehhanism, kellamehhanism
2. mingi protsessi v nähtuse toimimis- v toimumisviis

mehhanitsism <mehhanits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē masin) • fil mehhanistlik materialism; XVII–XVIII s arusaam, et materiaalne maailm on kui suur masinavärk, mida saab täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

mehhano- (< kr mēchanē tööriist, masin) • mehaaniline, mehaanika-

mobiil <mob|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld mobilis liikuv)
1. tehn (ise)liikuv seade v masin, ka mobiiltelefon
2. kunst hrl õhukestest (pms rippuvaist) metall- v klaaslehtedest konstruktsioon, mis liigub vähimagi puudutuse, õhuvoolu vms mõjul; skulptuuri erivorm, nn kineetiline skulptuur
mobiilbüroo • info bürood asendavad kantavad töövahendid (sülearvuti jm)
mobiilside • el suurt territooriumi hõlmava võrguga ühendatud mobiilsete teabeedastusvahendite kasutamisel põhinev side
mobiiltelefon • taskutelefon, mobiil

mootor <m`ootor -i 2e s> (< ld motor liigutaja) • tehn tehnoloogia-, transpordi- vm masina käitamise masin; eristatakse soojus-, hüdro-, pneumo-, elektri-, tuule- ja vedrumootoreid

perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala

planeer <plan|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< planeerima1) • tehn maapinna tasandamise masin

psühhograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< psühho- + -graaf) • aj masin, mille abil loodeti koljumõõtmise teel selgitada välja isiku vaimsed võimed. Vt ka frenoloogia

robot <robot -i 2e s> (< tšehhi robota orjus, orjatöö)
1. tehn ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasut inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavatel töödel; nimetus pärineb Tšehhi kirjaniku K. Čapeki 1920. a ilmunud näidendist „RUR“, kus märgib tehisinimest
2. info kasutaja sekkumiseta rutiinseid ülesandeid täitev programm; ka programmeeritud käitumisega olem kuval
3. piltl masinlikult ülesandeid täitev isik

roller <r`oller -i 2e s> (ingl < roll veerema)
1. laboriseade koe- v mikroorganismikultuuride kasvatamiseks pöörlevate katseklaaside vm klaasnõude seintel (ühekihiliseks pindkultiveerimiseks) tahkes v vedelas söötmes
2. teelehtede rullimise masin
3. kõnek motoroller

sorter <s`orter -i 2e s> (ingl), sorteer <sort|`eer -eeri -`eeri 22e s> • tehn masin v seade millegi sortimiseks, sortimismasin

tehnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< tehno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib süsteemi inimene–masin psühholoogilisi seaduspärasusi ja töötava inimese psühholoogiat; vananenud nimetus inseneripsühholoogia

valts <v`alts valtsi v`altsi 22e s> (< sks Walze rull) tehn
1. pleki servade liitekoht, valtsliide
2. hrl silindriline pöörlev masinaosa töödeldava materjali peenestamiseks, silumiseks, mustriliseks tegemiseks jne
valtsmetall • plekk, traat, profiilmetall vms valtsitud materjal
valtspink • metalli valtsimise masin, valtsliite moodustamise masin

ventilaator <ventil`aator -i 2e s> (ingl ventilator < ld tuulaja < ventilare loopima, tuulama, õhutama < ventus, dem ventulus tuul) • tehn tuuluti, õhusti, seadis õhuvoolu tekitamiseks kiiresti pöörlevate tiibade v labade abil; masin õhu vm gaasi teisaldamiseks (puhumiseks v imemiseks)
ventilaatorveski • tehn tahkekütuse jahvatamise ja kuivatamise seade, milles purustiks on pöörlev tiivik