[VSL] Võõrsõnade leksikon

adžika <adžika 1 s> (vn аджика < abhaasi аџьыка sool) • kok vürtsikas lõunamaiste maitseainete segu

ageusia <ag`eusia 1 s> (< a- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsetundetus, maitsetuimus, maitsmismeele puudumine

bensaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< bensoe + aldehüüd) • keem fenüülmetanaal, meeldiva mandlilõhnaga vedelik; kasut värvainete valmistamiseks, lõhna- ja maitseainena jm

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

degustatsioon <degustatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld degustatio < degusteerima) • maitsmine, proovimine, kauba v toidu hindamine maitse järgi

degusteerima <degust|`eerima -eerib 28 v> (ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • toidu, jookide jm kvaliteeti maitse, aroomi v välimuse järgi hindama

düsgeusia <düsg`eusia 1 s> (< düs- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsehäire

essents <ess|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld essentia olu, olemus) • keem eeterlike õlide kontsentreeritud alkohollahus; kok lõhna- v maitseainete kontsentraat; piltl olemus, tuum

glütserool <glütser|`ool -ooli -`ooli 22e s> , glütseriin <glütser|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr glykeros magus) • keem kolme hüdroksüülrühmaga alkohol, veega segunev magusamaitseline siirupitaoline vedelik, saadakse rasvade seebistamisel; kasut tekstiili- ja nahatööstuses, nitroglütserooli, salvide, seebi, maitseainete valmistamisel jm

gustomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld gustus maitsmine + -meeter) • tehn maitsmisvõimemõõtur, riist kõige nõrgema tajutava maitse määramiseks

ingver <`ingver -i 2e s> (sks Ingwer < keskld gingiber < kr zingiberis < paali siṅgivera < draviidi k-d) • bot troopiline ja lähistroopiline üheiduleheline taim (Zingiber officinale) aromaatse risoomiga, mida tarvit maitseainena ja ravimina

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

kardemon <kardemon -i 19 s> (kr kardamōmon < kardamon kress + amōmon vürts) • bot troopiliste rohttaimede perekond (Elettaria) ingveriliste sugukonnast pms Indias ja Sri Lankal; seemneid ja vilju kasut maitseainena

ketšup <ketšup -i 2e s> (ingl ketchup, catchup, arvatavasti < hiina kôechiap mrd kalamarinaad) • teravamaitseline vürtsikaste; põhiaineks on hrl tomati-, kaunpipra-, puuvilja- v marjapüree, millele lisatakse teisi aedvilju, maitseaineid ja vürtse

koloniaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (< koloniaalne) • aj termin, mis tähistas Euroopa riikide troopilistest kolooniatest sisseveetud toidu- ja maitseaineid (kohvi, teed, kakaod, vürtse, lõunamaa puuvilju jms)

lagrits <lagrits -a 2 s> (sks Lakritze < keskld liquiritia < kr glykyrrhiza „magus juur“) • liblikõieliste sugukonda kuuluvast lagritsa-magusjuurest (Glycyrrhiza glabra) valmistatav magus aine; tarvit köharavimina ja maitseainena

marinaad <marin|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr marinade) • kok hapet v õli ja mitmesuguseid maitseaineid sisaldav segu toiduainete maitsestamiseks v pehmendamiseks, vt ka marineerima

organoleptiline <organol´eptili|ne -se -st 12 adj> (< organo- + kr lēptikos vastu võttev) • meeleorganiga v -organitega tajutav v toimuv
organoleptiline analüüs • materjalide ja ainete, sh toiduainete ja toitude kvaliteediomaduste uurimine meeleelundite abil (vaatlemine, kompimine, maitsmine, nuusutamine)

parageusia <parag`eusia 1 s> (< para- + kr geusis maitse, maitsmine) • med väärmaitsetunne

pumat <pumat -i 2e s> (it pomata)
1. kok suhkru, siirupi, vee ja maitseainete ühtlane segu, mis on kuumutamisel tihendatud ja seejärel jahtunult vahustatud
2. juuste ja huulte hooldamisel tarvitatav võie (koosneb pms parfümeeritud rasvadest)

roseepipar <+ pipar p`ipra 8 s> (< pr rosé roosa, roosakas) • kok troopikapuu (Schinus molle) väike punane mari, mida kasut maitseainena

smiilaks <smiilaks -i 2e s> (kr smilax) • bot liigirohke igihaljaste v heitlehiste liaanide, lehtpõõsaste ja rohttaimede perekond (Smilax) liilialiste sugukonnast; mõne liigi saponiine sisaldavaid kuivatatud juuri kasut farmaatsias ja maitseainena

vanill <van|`ill -illi -`illi 22e s> (pr vanille < hisp vainilla < vaina kaun < ld vagina tupp)
1. bot troopiliste rohttaimede perekond (Vanilla) käpaliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse nende viljadest maitse- ja lõhnaainete tootmiseks
2. kok mõne vanilliliigi kuivatatud ja töödeldud vili (kupar) maitseainena

vanilliin <vanill|`iin -iini -`iini 22e s> • keem vanilli kupardes sisalduv magusalõhnaline glükosiid, mida kasut maitseainena kondiitritööstuses, kulinaarias ja parfümeerias; toodetakse ka sünteetiliselt