[VSL] Võõrsõnade leksikon

ageusia <ag`eusia 1 s> (< a- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsetundetus, maitsetuimus, maitsmismeele puudumine

allitsiin <allits|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld pl Alliaceae laugulised) • biol bakteritsiidse toimega aine, mis annab küüslaugule eriomase lõhna ja kibeda maitse

arbiter elegantiae [arbiter eleg·antsie] (ld), arbiter elegantiarum [arbiter elegantsiaarum] (ld) • kohtunik hea maitse küsimustes

bitter <b`itter -i 2e s> (ingl bitter kibe) • kibedik, maitse- ja ravimtaimede alkoholtõmmis

bukett <buk|`ett -eti -`etti 22e s> (pr bouquet) • lillekimp; lõhna ja maitse kompleks (veinil, konjakil jt jookidel)

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

degustatsioon <degustatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld degustatio < degusteerima) • maitsmine, proovimine, kauba v toidu hindamine maitse järgi

degusteerima <degust|`eerima -eerib 28 v> (ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • toidu, jookide jm kvaliteeti maitse, aroomi v välimuse järgi hindama

de gustibus non est disputandum [dee gustibus noon est disput·andum] (ld) • maitse üle ei (tule) vaielda

dražee <draž`ee 26i s> (pr dragée) • kok suhkurdatud v šokolaadimassiga kaetud ümar kompvek; farm mõningate ravimite sissevõtmise lihtsustamiseks kasutatav ümar ravimvorm, kus ravi- ja abiainetega kaetud suhkrugraanul on omakorda kaetud kihiga, mis varjab ebameeldiva maitse või kaitseb raviaineid maomahla eest

düsgeusia <düsg`eusia 1 s> (< düs- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsehäire

fermentatsioon <fermentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld fermentare käärimist esile kutsuma) • biol energiat andev ainevahetusprotsess, kõigi käärimiste biokeemiline alus; kasut maitse-, ravi- ja toiduainete tootmisel

flavonoidid pl <flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< flavoon + -oid) • bot taimsed pigmendid, mida leidub pms õistaimedes; flavonoididest oleneb nt tee, kakao ning konjaki aroom ja maitse; paljud flavonoidid on raviomadustega

gustomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld gustus maitsmine + -meeter) • tehn maitsmisvõimemõõtur, riist kõige nõrgema tajutava maitse määramiseks

kaneel <kan|`eel -eeli -`eeli 22e s> (pr cannelle < ld canna pilliroog) • kok kaneelipuu okste kuivatatud aluskoor, kasut maitse-, lõhna- ja raviainena

meliss <mel|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld melissa < kr mesilane) • bot rohttaim (Melissa) huulõieliste sugukonnast; tuntuim liik on harilik e sidrunmeliss, kasut maitse- ja ravimtaimena

nastoika <nast´oika 16 s> (vn настойка) • marjade-puuviljade, maitse- ja lõhnaainete piiritusleotis

oregano <oreg´ano 17~16 s> (hisp orégano < ld origanum) • bot pune (Origanum vulgare), ka vorstirohi; maitse- ja ravimtaim huulõieliste sugukonnast

pale ale [peil eil] (ingl) • hele, maitse poolest kuiv õlu

parageusia <parag`eusia 1 s> (< para- + kr geusis maitse, maitsmine) • med väärmaitsetunne

petersell <peters|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Petersilie < kr petroselinon) • bot, kok Vahemere ümbrusest pärit rohttaimede perekond (Petroselinum) sarikaliste sugukonnast; Eestis kasvat maitse-, köögivilja- ning ravimtaimena

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim

shiitake [šiitake] (jpn) • bot pruuni soomuselise viljakehaga kandseen (Lentinula edodes) lehikulaadsete seltsist; kasvab Kagu-Aasias, hea maitse pärast viljeldakse Jaapanis ja ka Euroopas

tanniin <tann|`iin -iini -`iini 22e s> (pr tanin, tannin < tan tammekoor, kasutatuna naha töötlemiseks) • looduslik parkaine, kibeda maitse ning parkiva ja kootava toimega kollakas pulber; saadakse pms Väike-Aasia tamme lehepungadest ja pahkadest; kasut naha-, tekstiili-, toiduainetööstuses ja meditsiinis

tüümian <t`üümian -i 19~2e s> (sks Thymian < ld thymum < kr thymon) • bot aed-liivatee (Thymus vulgaris), lõhnav taim huulõieliste sugukonnast; lehtedest saadakse eeterlikku õli, mida kasut parfümeerias; lehti ja varsi kasutatakse maitse- ja ravimtaimena

umami <umami 1 s> (jpn hea maitse) • proteiinimaitse, mageda lihaleeme ja naatriumglutamaadi maitse, lisandub neljale põhimaitsele, mida inimese maitsmismeel eristab

vanill <van|`ill -illi -`illi 22e s> (pr vanille < hisp vainilla < vaina kaun < ld vagina tupp)
1. bot troopiliste rohttaimede perekond (Vanilla) käpaliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse nende viljadest maitse- ja lõhnaainete tootmiseks
2. kok mõne vanilliliigi kuivatatud ja töödeldud vili (kupar) maitseainena