[VSL] Võõrsõnade leksikon

abaasia <ab`aasia 1 s> (< a- + kr basis samm, astumine) • med käimisvõimetus (enamasti närvisüsteemi haiguste tagajärjel)

aberratsioon <aberratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aberratio kõrvalekaldumine)
1. kõrvalekalle, hälve, hälbimus
2. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevalaotuses, tekib nt Maa tiirlemise tõttu Päikese ümber
3. füüs optilises v elektronoptilises süsteemis tekkiva kujutise moonutus
4. biol liigi tavalisest kujust tugevasti kõrvalekalduv vorm, kromosoomi struktuuri muutus

abstsess <absts|`ess -essi -`essi 22e s> (uusld abscessus < ld lahkumine) • med mädanik, põletiku puhul tekkiv mädakolle

adverbalisatsioon <adverbalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • lgv adverbistumine, adverbiks e määrsõnaks muutumine

afrikaadistumine <afrikaadistumi|ne -se -st 12 s> • lgv klusiili (nt p, t, k) muutumine afrikaadiks, nt k › č

ageusia <ag`eusia 1 s> (< a- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsetundetus, maitsetuimus, maitsmismeele puudumine

allomeetria <+ m`eetria 1 s> (< allo- + -meetria) • biol organismide morfoloogiliste v keemiliste proportsioonide muutumine seoses nende v nende osade üldmõõtmete suurenemise v vähenemisega

ambivalents <ambival|`ents -entsi -`entsi 22e s> , ambivalentsus <ambival`entsus -e 11~9 s> (< ambivalentne) • psühh ühte ja samasse objekti vastandlike tunnetega suhtumine, tundmuste kaksipidisus, isiksuse sisekonflikti ilming; kirj teose mitmeti tõlgendatavus

ampiir <amp|`iir -iiri -`iiri 22e s> , ampiirstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style Empire < empire impeerium, keisririik) • kunst, arhit hilis-klassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX s 1. veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal; ampiiri iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid, lähtumine Rooma keisririigi aegseist eeskujudest

aridisatsioon <aridisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aridus kuiv) • meteor kliima kuivemaks muutumine

assimilatsioon <assimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assimilatio sarnasus, sarnastumine)
1. assimileerimine, sarnastamine; sarnastumine, samastumine
2. biol vt anabolism
3. lgv hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks, nt venda – venna
4. vähemusrahva sulanemine enamusrahvasse tema keele, kommete jne omandamise teel. Vastand dissimilatsioon
assimilatsioonipoliitika • pol mõne riigi rahvuspoliitika, mis taotleb vähemusrahvaste erisuste hävitamist valitseva rahvuse keele, kultuuri ja usundi pealesurumise teel

ateroskleroos <+ skler|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr atharē, athēra kört, puder, vrd ateroom + skleroos), arterioskleroos <+ skler|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< arter + skleroos) • med tuiksoonelubjastus, arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine, pms vanemas eas esinev veresoontehaigus

atsidifikatsioon <atsidifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fikatsioon) • keem hapestumine, mulla v vee muutumine happeliseks, seisneb vesinikioonide ja vabade hapete tekkes

bütsantinism <bütsantin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr pn Byzantion, Istanbuli linna algne nimi) • aj lömitavalt alistuv suhtumine tähtsatesse isikutesse, eriti valitsejatesse (valitsev Bütsantsi õukonnakombestikus); piltl orjameelsus

dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine

degeneratsioon <degeneratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld degenerare halvenema, manduma) • mandumine, allakäik, vaimsete ja kehaliste võimete halvenemine; biol rakkude, kudede, elundite, organismide ja populatsioonide taandareng; aretuses: väärastumine, kultuurtõugude v -sortide järglastel väärtuslike omaduste kadumine v muutumine

degradatsioon <degradatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr dégradation < keskld degradatio < de- + ld gradus aste) • alandamine (teenistus- v auastmes); langus, mingi omaduse järkjärguline kahanemine, millegi muutumine halvenemise poole

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

degustatsioon <degustatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld degustatio < degusteerima) • maitsmine, proovimine, kauba v toidu hindamine maitse järgi

degusteerima <degust|`eerima -eerib 28 v> (ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • toidu, jookide jm kvaliteeti maitse, aroomi v välimuse järgi hindama

delokalisatsioon <+ lokalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + lokalisatsioon) • keem valentselektronide jaotumine kõigi aatomite vahel molekulis v metallivõres

demissioon <demissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr démission < keskld dimissio loobumine < ld dimittere vabastama) • kohast loobumine, ametist lahkumine; vallandus, ametist vabastamine

demokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr dēmokratia < dēmos rahvas + kratos võim)
1. pol poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused (võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus, organisatsioonide loomise õigus, isikupuutumatus) ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel
2. laiemas tähenduses kodanikuvabadused (sõna-, trüki-, koosolekute, demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)
3. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

derbi <derbi 16 s> (< pn Derby, linn Inglismaal) sport
1. iga-aastased ratsavõistlused 1600 ja 2400 m pikkusel takistustega maastikurajal (Suurbritannias jm)
2. ühe ja sama piirkonna võistlevate meeskondade kohtumine

dessant <dess|`ant -andi -`anti 22e s> (pr descente laskumine, maabumine) • sõj vägede paiskamine vastase valduses olevale territooriumile; ka dessandi sooritanud väeosa; eristatakse strateegilist, operatiiv- ja taktikalist dessanti ning mere- ja õhudessanti
dessantlaev • sõj, mer erikonstruktsiooniga laev meredessantüksuste veoks ja maaletoimetamiseks

detoksikatsioon <detoksikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + toksiko-) • med, keem mürgitustamine, mürkainete kahjutuks tegemine; mürgitustumine, mürgiste ainete keemiline muutumine elundeile mürgivabaks v vähem kahjulikuks

diagenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< dia- + genees) • geol kivistumine, sette muutumine kivimiteks, litogeneesi teine staadium

diskriminatsioon <diskriminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discriminatio eraldamine, lahutamine), diskrimineerimine <diskrimin`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. sotsiol, pol eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine
2. pol mingi riigi esindajaile v organisatsioonidele vähemate õiguste andmine, kui on kasutada teistel riikidel
3. psühh võime tajuda eraldi kaht ühesugust ärritust kahes teineteisest teatavas kauguses asetsevas punktis

dispersioon <dispersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dispersio)
1. hajumine, hajustatus
2. füüs aine murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest; valguse lahutumine spektrivärvusteks erineva lainepikkusega kiirte erisuguse murdumise tagajärjel; spektraalaparaadi võime eraldada eri lainepikkusega kiirtekimpe
3. keem ühe aine pihustatus teises; keemiliste elementide jaotus maakoores
4. mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt

dissimilatsioon <dissimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld dissimilare erinema)
1. erisuguseks muutumine
2. biol katabolism, organismis toimuv ainevahetuse laguprotsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat
3. lgv sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse v sarnase hääliku erisuguseks muutumine, nt koridor ~ kalidor. Vastand assimilatsioon

divergents <diverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr divergence < diverger, vrd divergeerima)
1. lahknemine, lahkukulgemine, hajumine, hajuvus, vastand konvergents
2. biol organismi tunnuste lahknemine; suurendab organismide mitmekesisust, viies uute rasside, liikide, perekondade jne tekkimisele
3. mat vektorvälja skalaarne tuletisfunktsioon, tähis div
4. med silmade käändumine väljapoole nt kõõrituse korral
5. lgv keelte v murrete erinevaks muutumine keelekontaktide tõttu (kasut keelkondade tekke seletamisel)

drosomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr drosos kaste + -meeter) • meteor riist öise jahtumise tõttu maapinnale tekkinud kaste hulga mõõtmiseks

dünamometamorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dünamo- + metamorfism) • geol rõhumoone, kivimite muutumine (moone) maakoores suure rõhu tõttu kõrge temperatuuri jt tegurite kaastoimel

düsgeusia <düsg`eusia 1 s> (< düs- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsehäire

efeminatsioon <efeminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld effeminatio < femina naine) • med naisestumine, naiselikuks muutumine

eksteriorisatsioon <eksteriorisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld exterior väline) • psühh mõtete, kavade muutumine toiminguteks. Vastand interiorisatsioon

ekstsess <eksts|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld excessus lahkumine, kõrvalekaldumine)
1. teatavaist piiridest üleminek, liialdus
2. piltl vahejuhtum, korrarikkumine
3. stat püstakus, variatsioonirea hälbimine normaaljaotumusest vertikaalsihis
sfääriline ekstsess • mat suurus, mille võrra kerapinnal asetseva kolmnurga nurkade summa ületab 180°

empaatia <emp`aatia 1 s> (ingl empathy < kr empatheia kiindumus) • psühh osadustunne, teise inimese tunnetamise viis, mis väljendub temaga samastumises, tema tunnetesse ja mõttemaailma sisseelamises; üldisemalt: mõistev ja kaasatundev suhtumine inimestesse, kogu elusloodusesse

entsefalomalaatsia <+ mal`aatsia 1 s> (< kr enkephalos aju + malakia pehmus, nõrkus) • med ajupehmumus, koldeline ajuolluse kärbumine ning pehmeks muutumine

epeirogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr ēpeiros maismaa, manner + genees) • geol mandrite ehituse ja paigutuse muutumine ning suurte pinnavormide kujunemine maakoore väga aeglaste horisontaalsete ja vertikaalsete liikumiste tagajärjel

epitelisatsioon <epitelisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • biol epiteeli moodustumine, sellega kattumine

evolutsioon <evolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evolutio lahtiveeretamine)
1. biol areng, looduse ja ühiskonna järjepidev, kordumatu ja pöördumatu muutumine
2. astr taevakehade ja universumi kui terviku areng
3. biol Maa elu ajalooline areng

fiat [fi˛at] (ld) • sündigu, saagu; farm valmistatagu
fiat iustitia, pereat mundus [fi˛at just·itsia pere˛at mundus] (ld) • õiglus peab võidule pääsema, mingu või maailm hukka
fiat lux [fi˛at luks] (ld) • saagu valgus
fiat voluntas tua [fi˛at vol·untas tu˛a] (ld) • sinu tahtmine sündigu

fotoefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< foto- + efekt) • füüs aine elektriliste omaduste muutumine valgusenergia vm elektromagnetkiirguse toimel; välisfotoefekti puhul väljuvad ainest fotoelektronid, sisefotoefekti puhul suureneb aine elektrijuhtivus

gastromalaatsia <+ mal`aatsia 1 s> (< gastro- + kr malakia pehmus) • med maopehmumus, mao pehmeks muutumine ning hävimine eneseseedimise tõttu

geminatsioon <geminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld geminatio kahekordistamine), gemineerumine <gemin`eerumi|ne -se -st 12 s> • lgv lühikese konsonandi muutumine topeltkonsonandiks ehk geminaadiks, nt isand › issand

grammatiseerumine <grammatis`eerumi|ne -se -st 12 s> • lgv keele leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks v vähem grammatiliste üksuste muutumine grammatilisemateks üksusteks. Vt ka leksikaliseerumine

gustomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld gustus maitsmine + -meeter) • tehn maitsmisvõimemõõtur, riist kõige nõrgema tajutava maitse määramiseks

habeat sibi [habe˛at sibi] (ld) • saagu ta oma tahtmine (meelepaha väljendus)

hemiool <hemi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Hemiole < kr hēmiolios pooleteistkordne) • muus noodikirjas kahe kolmeosalise takti muutumine kolmeks kaheosaliseks

hepatisatsioon <hepatisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr hēpatizein maksa värvi olema < hēpar, gen hēpatos maks) • med maksnemus; kopsukoe muutumine maksakoe taoliseks alveoolide eksudaadiga täitumisest kopsupõletiku korral; eristatakse halli, punast ja kollast maksnemust

heteromeetria <+ m`eetria 1 s> (< hetero- + -meetria) • kirj tugevate silbipositsioonide arvu muutumine värsis

hiaatus <hi`aatus -e 11~9 s> (ld hiatus avatud suu, avatus)
1. avaus, lõhe, ava
2. lgv kahe täishääliku kõrvuti sattumine ühe silbi lõpus ja sellele järgneva silbi alguses; eelneva sõna lõpptäishääliku ja järgneva sõna algustäishääliku kõrvuti sattumine, nt poeem, video, ma olen
3. anat lahi
4. geol settelünk

hominisatsioon <hominisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr hominisation < ld homo inimene) • biol inimeseks muutumine, inimese põlvnemiskäik

humatsioon <humatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld humatio) • muldasängitamine, matmine, matused

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

immobilisatsioon <immobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , immobiliseerimine <immobilis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld immobilis liikumatu)
1. keem biokeemias bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, säilitades selle bioloogilise aktiivsuse
2. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata
3. med (kehaosa, liigese) liikumatusse asendisse kinnitamine (vigastuste puhul)
4. jur vallasasja muutmine kinnisasjaks
kapitali immobilisatsioon • maj aktsiaühingu kapitali muutmine üksikettevõtjate kapitaliks; käibevahendite mahutamine väheliikuvaisse väärtustesse (börsil mittenoteeritavaisse väärtpabereisse jne)

inkapsulatsioon <inkapsulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + capsula karbike) • kapseldumine, kestaga kattumine

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

intertekstuaalsus <+ tekstu`aalsus -e 11~9 s> (< intertekstuaalne) • kirj märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutumine

intonatsioon <intonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld intonatio < ld intonare müristama, karjuma)
1. lgv kõne põhitooni (kõrge, keskmine, madal) muutumine lausungis, kõnemeloodia
2. muus helisuhete täpsus heliteose esitamisel (lauldes); õige helivärvingu saavutamine (muusikariistal), (tunde)värving

inversioon <inversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inversio) ümberpööramine v -tõstmine
1. biol mutatsioon, kromosoomisisene struktuurimuutus, mille puhul kromosoomisegment pöördub 180° võrra
2. geol vastandreljeefi teke, varasema vajumise asendumine kerkeliikumisega
3. füüs füüsikalise nähtuse märgi v tüübi muutumine kindlatel tingimustel
4. lgv pöördjärg, sõnade pöördjärjestus lauses
5. keem ühe struktuuritüübi või aine üleminek teiseks, sahharoosi hüdrolüüs
6. mat kombinatoorikas kahe elemendi järjestuse muutmine, matemaatilises loogikas eitustehe
7. anat ümberpöördumine, sissekäändumine, sissepöördumine, nt jalapöia inversioon
8. meteor nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalamates
9. muus peegelkuju, motiivi v teema kordumine vastupidises liikumises, vt ka imitatsioon

kapital <kapital -i 19 s> (pr, ingl capital < ld capitalis peamine, põhiline < caput pea) • maj vara v varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida on võimalik kasutada lisaomandi v -vara loomiseks; piltl põhivara, tagavara, varu
põhikapital • maj raamatupidamise põhivara: kestvalt kasutatavad varad (hooned, sisseseade)
käibekapital • maj toore, pooltooted jms; käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe
kapitalimahutus • maj kapitali mahutamine ettevõttesse; ettevõttesse mahutatud kapital

katagenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kata- + genees) • geol settekivimite keemilis-mineraloogiline muutumine

katalüüs <+ l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (< kr katalysis lagundamine, lahustamine) • keem keemilise reaktsiooni tekkimine v reaktsiooni kiiruse muutumine teatavate ainete (katalüsaatorite) toimel

katatermomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kata- + termomeetria) • füüs jahtumise mõõtmine

kloroos <klor|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< klor-)
1. biol klorofüllitekke häireist johtuv roheliste taimede klorofüllivaegus, mida iseloomustab enneaegne üldine v osaline kollastumine v valkjaks muutumine
2. med kahvatustõbi, kehvveresuse liik

kometabolism <+ metabol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ko- + metabolism) • biol raskesti muundatavate ühendite kasutatavaks muutumine mitme eritasemelise organismi järjestikuse talitluse tulemusena, kometabolism on tavaline mikroobipopulatsioonides

kommutatsioon <kommutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commutatio)
1. vahetamine, muutmine
2. el vooluahelate käsitsi v automaatne ümberlülitamine; voolu suuna perioodiline muutumine kommutaatoriga elektrimasina ankru poolides ja sellega kaasnevad nähtused
3. lgv mingi keelelise väljenduselemendi muutmine keele ühel tasandil (nt hääldamises), millega kaasneb vastav muutus teisel tasandil (nt sõna tähenduses)
4. aj naturaalkohustuste v teoorjuse muutmine raharendiks keskaja lõpul, eriti Inglismaal

konvergents <konverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< konvergentne)
1. üksteisele lähenemine, sarnastumine, koonduvus, vastand divergents
2. biol eri päritoluga elundite v organismide sarnasus (v sarnasemaks muutumine) ehituses v talitlustes, mis on tingitud kohastumisest sarnaste olelustingimustega
3. füsiol mõlema silma nägemistelje koondumine lähedal asetsevale fikseeritavale objektile
4. mat koonduvus, jada (lõpmatu korrutise, rea) omadus olla koonduv
5. lgv keelte v murrete sarnastumine keelekontaktide tõttu (kasut keelkondade tekke seletamisel)
6. etn kultuurinähtuste sarnastumine

kreoolistumine <kreoolistumi|ne -se -st 12 s> , kreoliseerumine <kreolis`eerumi|ne -se -st 12 s> • lgv kreoolkeeleks muutumine; semiootikas ja kulturoloogias: segunemine, sulandumine

künism <kün|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr kynismos < kyōn, gen kynos koer)
1. fil küünikute maailmavaade ja filosoofia
2. häbematus, jõhkrus, jultumus, eitav v põlglik suhtumine üldinimlikesse, eeskätt kõlbelistesse ja vaimsetesse väärtustesse

leksikaliseerumine <leksikalis`eerumi|ne -se -st 12 s> (< leksika) • lgv mõistete muutumine sõnavaraüksusteks; sõnavormide v grammatiliste konstruktsioonide muutumine sõnavaraüksusteks. Vt ka grammatiseerumine

lessiveerumine <lessiv`eerumi|ne -se -st 12 s> (< pr lessiver pesema, puhastama) • põll mulla tahkete peenosakeste pindmistest kihtidest lagunematutena sügavamale uhtumine

likvatsioon <likvatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld liquatio sulamine) • tehn sulami ebaühtlasel tardumisel tekkiv keemilise koostise ebaühtlus; geol magma jaotumine kaheks mittesegunevaks osaks

magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk

marasm <mar|`asm -asmi -`asmi 22e s> (kr marasmos) • med närtsimus, kehaliste ning vaimsete võimete pöördumatu mandumus (eriti raugaeas), jõuetus, mandumine

marinism <marin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Marino, Itaalia luuletaja, 1569–1625) • kirj peenutsev luulesuund XVII s Itaalia barokk-kirjanduses; viljeles antiigi temaatikat, vormile olid iseloomulikud allegooria, metafoorid, sõnamängud, samuti tundelisus, sensuaalsus ja lähtumine mütoloogiast

materialisatsioon <materialisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • ainestumine, kehastumine, materiaalseks (1) muutumine

metabool <metab|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr metabolē vahetus) • kirj tähtede vahetus sõnas; kõnekunstis antiteeside vahetumine

metafoonia <+ f`oonia 1 s> (< meta- + kr phōnē hääl, heli), umlaut <`uml|`aut -audi -`auti 22e s> (sks Umlaut) • lgv tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul, nt Hand – Hände (saksa keeles)

metaplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< meta- + kr plasis kujundamine) • med koe teisumisareng, koe kvalitatiivne muutumine, nt kõhrkoe muutumine luukoeks

metasomatoos <+ somat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< meta- + kr sōma keha) • geol asendusmoone, kivimi keemilise ja mineraalse koostise muutumine seetõttu, et maakoores olevad keemiliselt agressiivsed lahused, gaasid v ioonid tungivad läbi kivimi pooride ja kapillaaride v mineraalide kristallivõre

metastaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (kr metastasis äravõtmine, lahkumine) • med siire, haigusetekitaja levimine pahaloomulise kasvaja algkoldest keha teistesse osadesse; uus haiguskolle

mindfulness [main(d)fulnes] (ingl meeleteadlikkus, meelevirgus, ärksameelsus, teadvelolek) psühh teadvustatud, tahtlik tähelepanu suunamine oma kohalolule ja hetkele ning avatud, aktsepteeriv ja mittehinnanguline suhtumine teatud psühholoogilise praktika ja meeleharjutuste abil

morfallaksis <morfall´aksis -e 9 s> (< morf- + kr allaxis vahetus) • zool organismi regenereerumisel selle ühe osa muutumine teiseks

morfotroopia <+ tr`oopia 1 s> (< morfo- + kr tropē pööramine) • geol kristallide vormi muutumine, kui ainesse sisestatakse uusi algaineid v aatomirühmi

mumifikatsioon <mumifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< muumia + -fikatsioon) • surnukeha muumiaks (1) muutmine v muutumine; med kuivgangreen

mutatsioon <mutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld mutatio muutmine, muutus < mutare muutma)
1. biol kromosoomide struktuuri v arvu muutumisest tulenev pärilikkuse muutus
2. med häälemurre, hääle sügavamaks muutumine puberteedi ajal

negatiivsus <negat`iivsus -e 11~9 s> (< negatiivne) • eitavus, eitav suhtumine

neoteenia <neot`eenia 1 s> (< neo- + kr teinō pingutan, venitan)
1. biol eellaste ontogeneesis toimunud varajase arengujärgu pikenemine ja selle muutumine järglaste põhiliseks elujärguks, kusjuures eellaste hilisemad elujärgud järglastel kaovad
2. zool vastsesigimine, mõnede loomorganismide võime saavutada suguline küpsus ning paljuneda juba varasel arenemisastmel

nominalisatsioon <nominalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nominalis nimeline < nomen nimi, nimisõna) • lgv verbi, fraasi v lause muutumine nimisõnaliseks, nt lapsed mängivad › laste mängimine

organoleptiline <organol´eptili|ne -se -st 12 adj> (< organo- + kr lēptikos vastu võttev) • meeleorganiga v -organitega tajutav v toimuv
organoleptiline analüüs • materjalide ja ainete, sh toiduainete ja toitude kvaliteediomaduste uurimine meeleelundite abil (vaatlemine, kompimine, maitsmine, nuusutamine)

ossifikatsioon <ossifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld os, gen ossis luu + -fikatsioon) • biol luustumine, luuks muutumine

osteokondroos <+ kondr|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< osteo- + kr chondros kõhr) • med luu- ning kõhrolluse mandumine v väärastumine

parafaasia <paraf`aasia 1 s> (< para- + kr phasis väide < phēmi ütlen), paralaalia <paral`aalia 1 s> (< para- + kr lalia jutt, kõne), parafeemia <paraf`eemia 1 s> (< para- + kr phēmē kõne) • med afaasia vorm, millele on omane hääle (hääliku) v sõnade vahetumine; väärkõnelemine, hälbkõnelemine

parageusia <parag`eusia 1 s> (< para- + kr geusis maitse, maitsmine) • med väärmaitsetunne

paramorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< para- + kr morphōsis kujundamine) • miner mineraali muutumine teiseks selliselt, et muutub vaid kristalli ehitus, mitte keemline koostis

paranoia <paran´oia 16 s> (kr mõistusvastasus, meeletus) • med hullumeelsus, krooniline vaimuhaigus, mida iseloomustab sisemiselt loogiline terviklik luulusüsteem, teistesse inimestesse umbusklik suhtumine, kahtlustamine

paranoiline <paran`oili|ne -se -st 12~10? adj> • med paranoiaga kaasnev, paranoiale omane
paranoiline sündroom • med paranoiline seisund, psüühikahäire, millele on iseloomulik teistesse inimestesse umbusklik suhtumine ja nende käitumise enda vastu pahatahtlikuna tõlgendamine; võib ulatuda kahtlustustest luuluni

planatsioon <planatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld planare tasandama) • geol tasandumine, erosiooni toimel tasandikuks muutumine

polümeetria <+ m`eetria 1 s> (< polü- + -meetria)
1. palju- v mitmemõõdulisus
2. kirj mitme värsimõõdu kasutamine ühes luuletuses; värsimõõdu muutumine värsist värssi kindla seaduspära alusel
3. muus mitmikmeetrum, mitme meetrumi samaaegsus

pronkstõbi <+ tõbi tõve tõbe t`õppe 21 s> (< pronks) • med Addisoni tõbi, haigus, mida põhjustab neerupealise koore talitluse puudulikkus; iseloomulik on naha muutumine pronksitaoliselt pruunikaks

pronominalisatsioon <pronominalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pronominaalne) • lgv asesõnaks muutumine; asesõnaga asendumine

protsess <pr`ots|`ess -essi -`essi 22e s> (ld processus edasiminek)
1. teatud tulemuseni jõudev asjade v nähtuste muutumine, teisenemine, liikumine, areng, kulg, käik; (tehnoloogiline) menetlus
2. jur kohtuasi, õigustüli; kohtumenetlus õigustüli lahenduseks
protsessiarvuti • info juhtimisarvuti, masinate v tehnoloogia- jm seadmete vahetuks juhtimiseks kasutatav arvuti; võtab vastu signaale mõõteanduritelt, töötleb neid ja annab täiturseadmetele käsklusi

pulsatsioon <pulsatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld pulsatio löömine, tagumine)
1. füüs mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber
2. füsiol vere tukslemine veresoontes

randevuu <randev`uu 26 s> (pr rendez-vous) • (armastajate) kohtumine

regress <regr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld regressus tagasipöördumine)
1. üleminek kõrgemalt arenguastmelt madalamale, tagasiliikumine, halvemaks muutumine, vastand progress
2. jur teise isiku tekitatud kahju hüvitamiseks tasutud summa tagasinõue
3. biol organismide ehituse lihtsustumine
regressinõue • jur võla tasunud v kahju hüvitanud isiku nõue tegeliku võlgniku vastu
regressiõigus • jur tagasinõudeõigus, õigus kahjutekitanult hüvitussumma tagasi nõuda samas suuruses, kui oli tekitatud kahju

repulsioon <repulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld repulsio tõrjumine, vastupanu) • füüs tõukejõud; psühh eemaletõukamine, vastumeelsust väljendav suhtumine

romanisatsioon <romanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld Romanus Rooma-pärane) • Rooma-päraseks (hilisema aja suhtes: romaani rahvaste kultuuri mõjualuseks) muutumine

rotatsism <rotats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr rhō täht, ld r)
1. lgv kaashääliku (s, z, l, n, j, muutumine keeleajaloolises arenemises r-iks (nt ladina amase › amare, inglise was ~ were)
2. med kõnepuue, r-hääliku väärhääldus (nt keeletipu r-hääliku asemel kurgunibu põriseva hääliku hääldamine)

sahharifikatsioon <sahharifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr sakchar suhkur + -fikatsioon) • keem suhkurdamine, tärklise jt süsivesikute suhkruks muutumine hapete v ensüümide toimel

seksistlik <seks`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< seksism) • üht sugupoolt paremaks pidav, sellest lähtuv (suhtumine)

semifinaal <+ fin|`aal -aali -`aali 22e s> (< semi- + finaal) • sport poolfinaal, nelja parema kohtumine, selgitamaks finaalis mängijaid

separatsioon <separatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld separatio < separare eraldama) • eraldamine, eraldumine, lahutamine, lahutumine

skepsis <skepsis -e 9 s> (kr skepsis vaatlemine, uurimine, kahtlemine < skeptomai vaatlen) • kahtlemine, kahtlev suhtumine

sotsiopaatia <+ p`aatia 1 s> (< sotsio- + -paatia) • psühh a(nti)sotsiaalsus, ühiskonnavastasus, haiguslikult erandlik suhtumine sotsiaalsesse keskkonda

stratifikatsioon <stratifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< strati- + -fikatsioon)
1. kihistumine, kihistumus
2. geol lademelisus
3. meteor, hüdrol atmosfääri (samuti mere- ja jõevee) jaotumine kihtideks, mis on tingitud nende füüsikalistest omadustest (temperatuurist, tihedusest jt) eri kõrgustes (sügavustes)
4. bot eri rinnete esinemine taimekooslustes
sotsiaalne stratifikatsioon • sotsiaalne kihistumine

stsintillatsioon <stsintillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scintillare särama, kiirgama < scintilla säde) • astr kinnistähtede heleduse ja värvuse näiv kiire vahelduv muutumine, vilkumine; füüs välgatus, laetud osakese v footoni tekitatud valgussähvatus luminofooris

subjektiivsus <subjekt`iivsus -e 11~9 s> (< subjektiivne) • isiklikkus, üksikisiku vaatepunktist lähtumine

subjektivism <subjektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld subiectivus) • fil maailmavaateline seisukoht, mis absolutiseerib subjekti aktiivsuse ja eitab objektiivset tegelikkust ega arvesta looduse ja ühiskonna tegelikke seaduspärasusi; piltl isiklik, erapoolik suhtumine kellessegi v millessegi. Vastand objektivism

substantivatsioon <substantivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • lgv substantiveerumine, substantiiviks muutumine

suktsessioon <suktsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld successio järgnemine < succedere alla minema, järgnema) järgnevus, järg
1. jur õigusjärglus, seisund, kus üks õigusjärglane (suktsessor) asendab teist vastavas õigusvahekorras; maade üleandmisel õiguste ja kohustuste kandmine ühelt riigilt teisele
2. biol ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; liikide järgnevus areaalis

sünantropiseerumine <sünantropis`eerumi|ne -se -st 12 s> (< sün- + kr anthrōpos inimene) • ökol taimestiku ja loomastiku iseeneslik kontrollimatu muutumine inimtegevuse kaudsel mõjul; sünantropiseerumise tagajärjel suureneb inimkaaslevate liikide osatähtsus

šovinism <šovin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr chauvinisme < pn Nicolas Chauvin, legendaarne patriootlik Prantsuse sõdur)
1. pol äärmuslik marurahvuslus, rahvusupsakus, suurrahva, selle kultuuri ja keele eelistamine väikerahvaste arvel, viimaste tagakiusamise ja rõhumise poliitika
2. eelarvamuslik ja alavääristav suhtumine teise soo, rahvuse, ühiskonnaklassi või kultuuri esindajatesse

tafonoomia <+ n`oomia 1 s> (< kr taphos haud, matus + -noomia) • paleont paleontoloogia haru, mis käsitleb organismide v nende jäänuste setetesse mattumise põhjusi ja seaduspärasusi ning kivististeks muutumist (fossiilistumist)

tanatogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< tanato- + genees) • biol organismi bioloogilise elu kustumine ning keha muutumine elusolendist surnud mateeria kogumiks

termokliin <termokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< termo- + kr klinō kallutan) • hüdrol sügava veekogu suhteliselt õhuke vahekiht, mis eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist; termokliinis on temperatuuri muutumine püstsihis suurim

tête-à-tête [tetat·et] (pr „pea pea juures”) • (kohtumine v kõnelus) nelja silma all, kahekesi

transfektsioon <transfektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< trans- + ld facere tegema) • biol hulkrakse organismi rakkude geneetiliste omaduste muutumine hrl sama liigi teiste rakkude DNA toimel

transformatsioon <transformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld transformatio < trans- + ld formare kujundama, vormima)
1. muundamine, ümberkujundamine, teisendamine; muundumine, teisenemine
2. el vahelduvvoolu muutmine transformaatori abil
3. mat teisendus
4. lgv lause v lauseosade grammatiline teisendus
geneetiline transformatsioon • biol bakteritüve geneetiliste omaduste muutumine sama liigi teise tüve DNA toimel

transsubstantsiatsioon <+ substantsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transsubstantiatio < trans- + ld substantia olemus) • relig katoliku õpetuses olemusmuutus: leiva ja veini muutumine Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks missal (1)

triiv <tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (rts driva, holl drijven ujuma, triivima) • aeglane liikumine, muutumine v algasendist hälbimine; mer laeva kursist kõrvalekaldumine tuule v hoovuse mõjul

tsüanoos <tsüan|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • med sinikus, naha ja limaskestade muutumine sinakaks, mida põhjustab hapnikuga rikastamata venoosse vere hulga suurenemine pisiveresoonte veres

tsüklomorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kyklos ring, ratas + morphōsis kujundamine) • biol põlvkondade keerang, organismi kehakuju muutumine aastaaja vahetumisel; on eriti iseloomulik planktoni organismidele (nt vesikirbulistele, viburloomadele jt)

urbanisatsioon <urbanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl urbanization < ld urbanus linna- < urbs linn)
1. urbaniseerumine, linnastumine
2. ökol linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastumine, põllumaa kaotsiminek); loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas, eriliste linnapopulatsioonide tekkimine; endiste maaelanike eluviisi muutumine linnakeskkonnas; linliku elu mõju maal

ut desint vires, tamen est laudanda voluntas [ut deesint viires tamen est laud·anda vol·untas] (ld) • kuigi puudub jõud, on tahtmine siiski kiiduväärt (Ovidius)

virilism <viril|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld virilis mehelik, mehe- < vir mees) • med mehetaolisus, psüühika mehelikuks muutumine ning sekundaarsete sugutunnuste, nt vuntside tekkimine naistel. Vt ka maskulinisatsioon

volatilisatsioon <volatilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld volatilis lendav, ebapüsiv < volare lendama) • biol, ökol keemiliste elementide hulga ja seisundi muutumine ökosüsteemis pms mikroobide elutegevuse tagajärjel

volontäär <volont|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr volontaire < ld voluntarius < voluntas tahtmine) • vabatahtlik

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest

voluntas superior intellectu [vol·untas sup·erior intell·ektu] (ld) • tahtmine on mõistusest üle