[VSL] Võõrsõnade leksikon

bungarus <bungarus -e 11 s> (uusld < India k-d), ka paama <paama 16 s> • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv madu (Bungarus fasciatus)

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)

eskulaap <eskul|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< ld pn Aesculapius < kr pn Asklepios, Vana-Kreeka ravijumal) • piltl arst (naljatlevas v pilkavas tähenduses)
eskulaabikepp • Asklepiose tunnus, kepp, mille ümber on keerdunud madu; hiljem arstiteaduse sümbol

herpetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< herpēs, gen herpētos, teatud madu + -loogia) • zool roomajaid käsitlev zooloogia haru

kimäär <kim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr Chimaira)
1. müt Vana-Kreeka müt-s tuld sülgav koletis – lõvi, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu
2. piltl metsik fantaasiakuju, ebatõeline pettekuju, teostamatu unistus
3. biol erineva genotüübiga organismidest pärit rakkudest koosnev organism

kobra <kobra 16 s> (< port cobra madu) • zool Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Aasias elav väga mürgine madu (Naja) mürknastiklaste sugukonnast

mamba <mamba 16 s> (suulu, koosa imamba) • zool puudel elutsev väga mürgine Aafrika madu (Dendroaspis)

ofiidid pl <of`iit ofiidi of`iiti 22e s> (kr Ophitai < ophis madu) • relig mitme III s gnostilise sekti koondnimetus (vt ka gnostitsism); ofiitide õpetuses ja kultuses oli tähtsal kohal vanast testamendist lähtunud maosümboolika

ofiitiline <ofiitili|ne -se -st 12 adj> (kr ophitēs < ophis madu) • maotaoline
ofiitiline struktuur • miner diabaasis leiduv struktuurivorm

ofiolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr ophis madu + -laatria) • relig madudekultus

ofioliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr ophis madu + -liit) • miner serpentiiniks muutunud tardkivimilademed mäestikualadel

serpens (ld) • roomaja, uss, madu
Serpens pn • astr Madu, tähtkuju ekvaatoritaevas

serpent <serp|`ent -endi -`enti 22e s> (pr serpent uss, madu) • muus S-kujuline madalakõlaline kausshuulikuga puupuhkpill; oli kasut pms XVI–XIX s

serpentaarium <serpent`aarium -i 19~2e s> (< ld serpens uss, madu) • zool terraariumi liik, madude maja, madudele eraldatud koht loomaaias; maofarm

ureus [ur·e˛us] <ur´eus -e 9 s> (kr ouraios < egiptuse jʿr.t, iaret püsti ajanud madu) • aj kobra kujutis, mida vaarao kandis oma kroonil lauba kohal; sümboliseeris kuningavõimu, esialgu ka igasugust ohtlikku ja ähvardavat numinoosset väge

uroboros <urob´oros -e 9 s> (kr pn Ouroboros < oura saba + bibrōskō söön, õgin) • müt end sabast õgiv müütiline madu; alkeemiale ja hermetismile iseloomulik sümboolne kujund, mis väljendab kõiksuse tsüklilisust, alguse ja lõpu ühtsust