[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit

abiogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< a- + bio- + genees) • biol isetärkamine, elutust sigimine, elusolendite tekkimine elutust ainest (kuni XIX s-ni levinud arvamus; tänapäeval seostatakse ainult elu algse tekkimisega Maal)

antikvaar <antikv|`aar -aari -`aari 22e s> (ld antiquarius < antiquus vana) • vanaaegsete haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja; vanemal ajal ka selliste esemete koguja; mõnel maal: muinasuurija

autohtoonne <autoht`oon|ne -se 2 adj> (kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind) • biol kohal tekkinud, antud maal v maakohas tekkinud, indigeenne; ürgne. Vastand allohtoonne

dinee <din`ee 26i s> (pr dîner) • päeva põhiline söögikord (hrl õhtusöök) mitmel maal; pidulik õhtusöök kutsutud külalistele

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

diptühhon <diptühhon -i 19 s> (kr diptychos kaheks kokku murtud) • aj vahaga kaetud kaheosaline kokkukäiv kirjutustahvel Vana-Roomas; kunst keskaja ja renessansi kunstis kaheosaline kokkukäiv altaripilt v reljeef; kaheosaline maal. Vt ka triptühhon

direktriss <direktr|`iss -issi -`issi 22e s> (pr directrice < ld dirigere juhtima, suunama)
1. naisdirektor, tütarlaste keskõppeasutuse naisjuhataja mõnel maal
2. mat juhtsirge

ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaatorfüüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaatorastr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laiusgeogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkusgeogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkelgeogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid plgeogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

guohua <g`uohua 1 s> (hiina guó huà rahvuslik maal) • kunst koolkond Hiina maalikunstis XIX s lõpus ja XX s alguses; tõi traditsioonilisse maalimisviisi maalimise looduse järgi

göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega

heptarhia <hept`arhia 1 s> (ingl heptarchy < hepta- + kr -archia võim, valitsus) • aj Inglismaa ajaloos ajastu, kui maal oli samal ajal seitse kuningriiki; seitsme kuninga valitsus

in partibus infidelium [in partibus infideelium] (ld uskmatute maal) • aj, relig 1882. a-ni titulaarpiiskoppidele antud kunagise piiskopkonna nime lisand

interjöör <interj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr intérieur < ld interior sisemine)
1. sisemus, siseruum; siseruumi kujundus (mööbliga v ilma)
2. kunst (toa, maja, kiriku jne) sisevaadet kujutav maal, joonistus vm
3. anat loomade sisemine (anatoomiline ja histoloogiline) ehitus. Vastand eksterjöör

kaader1 <k`aad|er -ri 2e s> (pr cadre raam < it quadro ruut, maal, pilt < ld quadrum) • film kaadrik, üksikvõte filmilindil; televisiooni- ja videotehnikas üks järjestikustest piltidest, mis moodustavad liikuva kuva
filmikaaderkaamerat seiskamata võetud lõik filmist; üksikvõte filmilindil
montaažikaadermonteeritud lõik; televisioonis laotuse täistsükli jooksul ekraanil tekkiv kujutis
stoppkaaderüksik paigalseisev filmi- v videokujutis
võttekaaderfilmilõik, mis on võetud kaamerat seiskamata

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekannetehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

kross1 <kr`oss krossi kr`ossi 22e s> (sks Groschen < keskld (denarius) grossus paks) • aj, maj endine hõbe-, hiljem vahetusmünt mitmel maal

kustos <k`ustos -e 11~9 s> (< ld custos valvur)
1. trük siirdeviit, vanades käsikirjades v trükistes lehekülje lõpus eraldi real antud järgmise lehekülje esimene silp v sõna
2. raamatukogu- v muuseumiametnik mõnel maal

kürass <kür|`ass -assi -`assi 22e s> (pr cuirasse) • aj, sõj rinnaturvis, metallplaatidest rüü ülakeha kaitseks külmrelvaajastul, mõnel maal ka hiljem kasut olnud, eriti raskeratsaväe paraadvormina

labürintodondid pl <labürintod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< labürint + odous, gen odontos hammas) • paleont hilisdevonist varajuurani elanud kahepaiksete ülemselts v alamklass; olid kuni 5 meetri pikkuse kehaga, osa elas pms vees, osa maal

libratsioon <libratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld libratio tasakaalustamine) • astr Kuu perioodiline optiline ja tõeline ühele v teisele poole pöördumine Maal asetseva vaatleja suhtes, mistõttu on vaadeldav kuni 59% Kuu pinnast

ljöö <lj`öö 26 s> (pr lieue) • endine Prantsuse pikkusmõõt, maal u 4,5 km ja merel u 5,5 km, tänapäevases tarvituses u 4 km

majoraat <major|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld maioratus < ld maior suurem, vanem) • mõnel maal veel säilinud feodaalne pärimiskord, mille järgi sugukonnamõis läheb jagamatu pärandina vanimale pojale perekonnas v vanimale isikule ühtviisi õigustatud pärijate hulgast. Vastand minoraat
majoraatmõissugukonnamõis, majoraadi alusel pärandatav mõis

mariin <mar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr marine < ld marinus mere- < mare meri) • kunst meremaal, mere-, ranna- v sadamavaateid kujutav maal

migratsioon <migratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld migratio kolimine)
1. rändamine; ränne
2. biol loomaliikide (perioodiline) asukohamuutus
3. maj rahvastiku ümberasumine oma maal v ühelt maalt teisele; kapitali liikumine riikide vahel

monokroomne <+ kr`oom|ne -se 2 adj> (< mono- + kr chrōma värv) • kunst ühe värvi toonides v heletumedas koloriidis teostatud (maal v gravüür)

mootorratas <+ ratas r`atta 7 s> (< mootor) • tehn juhtraua ja sadulistmetega kahe-, vahel kolme-, erandjuhul neljarattaline mootorsõiduk mootori töömahuga üle 50 (mõnel maal 49) cm3. Vt ka mopeed

mutum est pictura poema [muutum est piktuura poeema] (ld) • maal on sõnadeta poeem

natüürmort <nat`üürm|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr nature morte surnud loodus) • kunst maalikunstižanr, vaikelu: esemeid, puuvilju, lilli, jahisaaki, püütud kalu jms kujutav maal

nobiliteet <nobilit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld nobilitas) • aadel, mõnel maal eriti ametiaadel; Inglismaal kõrgaadel; aj Vana-Roomas suletud, valitsev seisus, teenistusaristokraatia

oikumeen <oikum|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr oikoumenē asustatud (maa)) • geogr elamisala, inimeste asustusala Maal. Vastand anoikumeen

paleogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + geograafia) • ajaloolise geoloogia ja loodusgeograafia piiriteadus, mis käsitleb minevikus Maal valitsenud loodusolusid; uurib kivimite koostise, ehituse ja struktuuri ning kivimeis leiduvate organismide jäänuste põhjal varasemat geograafiat

pannoo <pann`oo 26i s> (pr panneau < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil) • arhit raamiga piiratud pind seinatahveldisel (vt paneel (1)), lael v uksel; kunst maal, bareljeef v ornament sellisel pinnal

panoraam <panor|`aam -aami -`aami 22e s> (< pan- + kr horama vaade)
1. ringvaade; maastiku üldvaade kõrgelt kohalt
2. kunst ringmaal, suuremõõtmeline maal ümarehitise siseseinal
3. sõj, tehn viseerimis- ja nurgamõõteseadis, optiline riist suurtüki sihtimise hõlbustamiseks

pedell <ped|`ell -elli -`elli 22e s> (keskld pedellus, bedellus < germ k-d) aj
1. endisaegne kohtu- v kirikuteener
2. korravalveülesannetega kooli- v ülikooliteener mõnel maal

pittura metafisica [pituura metafiizika] (it) • kunst metafüüsiline maal; XX s 2. aastakümnel Itaalias tekkinud ja pms seal viljeldud kunstivool, mida iseloomustab akadeemiline maalilaad, teravad valguse-varju kontrastid, rõhutatud ruumilisus ning viirastuslik aines: tühjad arhitektuursed maastikud, mannekeenid, fantastilised esemed ja mehhanismid

plafoon <plaf|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr plafond lagi)
1. arhit kunstipäraselt kujundatud reljeefide v maalidega kaunistatud lame v peegelvõlvlagi v lae keskosa
2. valgusti lame kuppel
plafoonmaalkunst lage kaunistav maal

plenäär <plen|`äär -ääri -`ääri 22e s> (< pr en plein air vabas õhus) kunst
1. plenäärmaalimine, vabaõhumaalimine, helemaalimine, vabas õhus looduse järgi maalimine, eriti impressionismile omane maalimislaad, mis taotleb looduslähedaste värvivarjundite ja valgusefektide edasiandmist
2. vabaõhumaal, vabas õhus loodud maal

poljudje <polj´udje 16 s> (vn полюдье < люди rahvas, inimesed) • aj Kiievi-Vene vürsti ja tema družiina andamikogumisringsõit võimualusel maal; korraldati tavaliselt sügisel v talvel; andam

polüptühhon <polüpt`ühhon -i 2e s> (< kr polyptychos mitmeks kokku murtud, mitmeleheline < polü- + ptyssō murran kokku) • kunst neljast v enamast osast koosnev kunstiteos (pms maal, reljeef), tiibaltar vms. Vt ka diptühhon, triptühhon, pentaptühhon

professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh profkõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja

retseptsioon <retseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld receptio vastuvõtmine)
1. jur teisel maal v ajal tekkinud seaduse tarvituselevõtt
2. loomingu, kunstisuuna, teooria vms vastuvõtt ja hindamine
3. kõnek (hotelli, haigla) vastuvõtulaud v -ruum

sabatiaasta <+ `aasta 1 s> (< sabat)
1. aj juutidel iga 7. aasta, mil lasti maal puhata ja loobuti võlgade nõudmisest
2. USA-s jm õppejõududele reisimiseks ja teadustööks antav puhkeaasta

satelliitside <+ side 16 s> (< satelliit) • tehn maal, merel v õhus paiknevate jaamade vaheline sidetehiskaaslaste vahendusel peetav side

sekunda <sek´unda 16 s> (< ld secundus teine) • van (gümnaasiumi) eelviimane (mõnel maal teine) klass

standart <stand|`art -ardi -`arti 22e s> (sks Standarte < vanapr estandard, keskld standardum)
1. ruutlipp, kasutatud mõnel maal ratsaväeüksuse lipuna (XVIII–XX s)
2. kuninga- v presidendilipp, mis heisatakse siis, kui riigipea viibib oma residentsis

supraport <suprap|`ort -ordi -`orti 22e s> (it sopraporte) • arhit ukse kohal olev raamistatud ehispind, milles võib olla maal, gobelään v reljeef

žanr <ž`anr -i 2e s; ž`anr žanri ž`anri 22e s> (pr genre liik < ld genus päritolu, liik) • kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud esitamis- v kujutamisvorm (nt kirjanduses romaan, novell1 jne, kunstis natüürmort, olustikumaal jne, muusikas laul, kantaat, kvartett jne)
žanrimaalkunst olustikumaal, inimesi nende igapäevases ümbruses ja tegevuses kujutav maal

tašism <taš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr tachisme < tache plekk, laik) • kunst 1940–50ndate maalikunsti suund: maal luuakse ilma kindla kompositsioonita, värviplekikesi lõuendile pritsides v tupsutades

tempera <tempera 1 s> (it < ld temperare segama) kunsttemperamaal, temperavärvidega tehtud maal
temperavärvveega segatav pigmendist ja sideainest (munatempera puhul kuivav taimeõli, munavalge ja -kollane, kaseiintempera puhul kaseiin, polüvenüülatsetaattempera puhul sünteetiline sideaine jne) koosnev värv, mis kuivades annab teosele mati pinna
temperatehnikamaalitehnika, milles kasut temperavärve

toonmaal <+ m`aal maali m`aali 22e s> • kunst maal, milles on kasutatud üht teatavat värvust tugevusastmeti v ka sellele lähedasi värvitoone

trimester <trim`est|er -ri 2e s> (< ld trimestris kolmekuune < tri- + mensis kuu) • kolm kuud, neljandik aastat; mõnel maal kolmandik õppeaastast

triptühhon <triptühhon -i 19 s> (< kr triptychos kolmeks kokku murtud < tri- + ptyssō murran kokku) • kunst kolmeosaline kunstiteos (pms maal, reljeef); keskaegne tiibaltar v ikoon, mis koosneb liikumatust keskosast ja kahest liigutatavast tiivast. Vt ka diptühhon

troiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn D. Troili, Itaalia õpetlane, 1722–92 + -liit) • miner raudmeteoriitides leiduv kollakaspunane mineraal, raudsulfiid; leidub ka Maal (väikeste sulatistena ehedas rauas)

uniformism <uniform|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uni- + ld forma vorm) • geol põhimõte, mille järgi minevikus toimunud geoloogiliste protsesside tagajärjed mõjutavad ka tänapäeval Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse

urbanisatsioon <urbanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl urbanization < ld urbanus linna- < urbs linn)
1. urbaniseerumine, linnastumine
2. ökol linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastumine, põllumaa kaotsiminek); loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas, eriliste linnapopulatsioonide tekkimine; endiste maaelanike eluviisi muutumine linnakeskkonnas; linliku elu mõju maal

valöör <val|`öör -ööri -`ööri 22e s> (< pr valeur väärtus < keskld valor) • kunst värvinüanssidele ja -variatsioonidele, valgus- ja varjuefektidele ülesehitatud maal, mida viljelesid eelkõige impressionistid

villa <villa 16 s> (ld) • aj Vana-Rooma maamaja v -majand, ka suurmaaomandi keskus, elu- ja majandushoonete kompleks; tänapäeval maal v linna servas paiknev esinduslik eramu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur