[VSL] Võõrsõnade leksikon

aaga <aaga 16 s> (sks Aga) • zool merekärnkonn (Bufo marinus), maailma suurimaks ja mürgisemaks peetav kärnkonn, kasvab 25 cm pikkuseks ja 12 cm laiuseks

absurdism <absurd|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< absurd) • kirj modernistlik suund, mis peab maailma korraldamatuks ja mida kirjeldatakse paradokside ja meeletuste kaudu

absurditeater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< absurd) • teater antiteater, pärast II maailmasõda tekkinud avangardistlik suund, mis eitab kogu varasemat teatrit, lähtub eksistentsiaalsest veendumusest, et olemine on absurdne, mõttetu, ning kujutab maailma aloogilisena

agnostitsism <agnostits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl agnosticism < kr agnōstos teadmatu, tunnetatamatu) • fil filosoofiline õpetus, mis osaliselt v täielikult eitab objektiivse maailma tunnetatavust ja tõesuse lõpliku kindlakstegemise võimalikkust; peamised esindajad D. Hume, I. Kant, A. Comte, H. Spencer

akmeism <akme|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr akmē tipp, haripunkt, parim iga), ka adamism <adam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aadam) • kirj vool XX s alguse Vene luules; selle esindajad deklareerisid tagasipöördumist materiaalse maailma juurde, sõna täpse tähenduse juurde

akosmism <+ kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< a- + kosmism) • maailma olematus; fil õpetus maailma olematusest

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

a mundo condito [a mundo kondito] (ld) • maailma loomisest (alates)

anamnees <anamn|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr anamnēsis meenutamine) • med haiguse eellugu; haige v ta lähikondlaste küsitlemisel saadud andmed, mis hõlbustavad diagnoosi panemist; fil Platoni järgi: tunnetamine on tegelikult selle meeldetuletamine, mida hing nägi ideede maailmas

anno (ld annus aasta, ablatiivi vorm) • aastal
anno ante Christum [anno ante kristum] , lüh a. a. C., anno ante Christum natum [anno ante kristum naatum] , lüh a. a. C. n. • aastal enne Kristuse sündi
anno Christi [anno kristi] , lüh a. C. • Kristuse aastal, esimesel aastal pärast Kristuse sündi
anno currente [anno kurr·ente] , lüh a. c. • käesoleval aastal
anno Domini , lüh A. D., a. D. • Issanda aastal (kasut vanades kroonikates jm)
anno mundi • maailma aastal, aastal pärast maailma loomist
anno post Christum natum [anno post kristum naatum] , lüh a. p. C. n. • aastal pärast Kristuse sündi
anno urbis , lüh a. u., anno urbis conditae [anno urbis kondite] , lüh a. u. c. • aastal pärast linna (st Rooma) asutamist

Antikristus pn (kr antichristos), ka antikristus <antikr`istus -e 11~9 s> • relig kristlikus teoloogias esinev kurjuse kehastus, kes laastab kirikut enne maailma lõppu, kuid kelle võidab taastulev Kristus

antropomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + -morfism) • inimlike omaduste omistamine loomadele, loodusnähtustele ja esemeile ning ka maailmale tervikuna; inimesetaolisuse omistamine jumalaile (nt Kreeka müt-s)

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

autarkia <aut`arkia 1 s> (< kr autarkeia enesega rahuldumine, sõltumatus) • maj, pol riigi v riikide rühma majanduspoliitika, mis taotleb rahvusliku majanduse sõltumatust kaupade, toorme jm sisseveost; fil küünikutele ja stoikutele inimese õnne jaoks vajalik maksimaalne sõltumatus maailmast

baakliaanlus <baakli`aanlus -e 11~9 s> , baarkliaanlus <baarkli`aanlus -e 11~9 s> (< pn G. Berkeley, Iiri filosoof, 1685–1753) • fil idealistlik õpetus, mis eitab maailma objektiivset olemasolu, arusaam, et asjade olemasolu seisneb nende tajutavuses, seejuures tajumusi põhjustab Jumal

bonobo <bonobo 1 s> (Aafrika k-d) • zool Aafrikas elav kääbusšimpans (Pan paniscus), keda peetakse inimesele kõige lähedasemaks liigiks; on kantud maailma punasesse raamatusse

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

chihuahua [tšiu·aua] (< pn, Mehhiko osariik) • zool maailma väikseim kääbuskoeratõug

deism <de`ism deismi de`ismi 22e s> (pr déisme < ld deus jumal) • fil, relig XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, kes loob maailma, ent ei sekku enam selles toimuvasse. Vt ka ateism, teism

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

demograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> (< demograafia) • sotsiol rahvastikuteaduslik
demograafiline plahvatus • rahvastikuplahvatus, rahvaarvu järsk kasv mingis piirkonnas v kogu maailmas

dharma <dharma 16 s> (sanskr seadus) • fil, relig seadmus, hinduismis maailma ja ühiskonna, budismis universumi igavikuline ja muutumatu toimimise kord ning Buddha õpetus

dialektika <dial´ektika 1 s> (kr dialektikē) • fil teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest; ka vastav tunnetusmeetod; Vana-Kreekas väitluskunst, mis taotles tõde vastandlike arvamuste kokkupõrke ning vasturääkivuste avastamise kaudu; tänapäevases tähenduses hakkas terminit kasutama G. W. F. Hegel, kelle järgi dialektika on nii mõtlemise kui ka maailma vastuoluline arenguprotsess

ekvatoriaal <ekvatori|`aal -aali -`aali 22e s> (< ekvatoriaalne) • astr ekvaatorilise seire teleskoop (teleskoobi üks telg on suunatud maailma poolusele)

emanatsioon <emanatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emanatio väljavoolamine)
1. fil hilisantiikaja filosoofias (neoplatonism ja gnostitsism): maailma tekkimine jumaluse loova energia müstilise väljavoolamise teel
2. keem van radoon, tähis Em; füüs radooni eraldumine raadiumi, tooriumi v aktiiniumi sisaldavatest tahketest ainetest

empiriokrititsism <+ kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + krititsism), mahhism <mahh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn E. Mach, Austria füüsik ja filosoof, 1838–1916) • fil maailma objektiivset olekut sekundaarseks ning inimese vahetuid aistinguid ja kogemusi primaarseks pidav suund filosoofias, mille rajasid XIX s 2. poolel R. Avenarius ja E. Mach; tegeleb pms tunnetusteooria probleemidega, eelkõige kogemuse kriitilise analüüsiga

epikureism <epikure|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Epikuros) • fil Vana-Kreeka materialistliku filosoofi Epikurose (341–270 eKr) õpetus, mille aluseks on atomism ning veendumus, et aatomid võivad „kõrvale kalduda“, st et maailmas on ka juhuslikke sündmusi; filosoofia peaeesmärk on Epikurose arvates anda meelerahu: õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus

eshatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eschatos äärmine, viimane + -loogia), eskatoloogia <+ l`oogia 1 s> • relig õpetus maailma lõpust ja sellega seonduvast

etnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + -loogia) • rahvateadus, teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Vt ka etnograafia, kultuuriantropoloogia

etnotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • rahva- v rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla (sageli kõrgemaks peetud) kultuuri seisukohalt

fallibilism <fallibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld fallibilis < ld fallere petma) • fil tunnetusteoreetiline seisukoht, et maailma tunnetades võime eksida, kuigi meil on tugev tõendusmaterjal; ka kõige põhjendatumad väited on vaid oletuslikud (C. S. Peirce, K. R. Popper)

fiktsionalism <fiktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Fiktionalismus < ld fictio väljamõeldis) • fil subjektiividealistlik kontseptsioon, mille kohaselt inimese käsitus maailmast on praktiliselt kasulik, kuid objektiivse teoreetilise tähenduseta fiktsioonide süsteem

filosoofia <filos`oofia 1 s> (kr philosophia < phileō armastan + sophia tarkus) fil
1. mõtteteadus, maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine; filosoofiat on püütud defineerida ka õpetusena Mina ja mitte-Mina, mõtlemise ja olemise vahekorrast; kellegi filosoofiline õpetus
2. piltl ellusuhtumine, elutarkus

finitism <finit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld perf partits finitus lõpetatud) • mat suund matemaatikas, mis eitab lõpmatuse mõistet ning usub, et iga tõestuseni viib piiratud arv samme; fil uskumus mingi valdkonna (maailma, Jumala vms) piiritletusest

fotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< foto- + -graafia) • päevapildistus, kogum protsesse, millega tekitatakse fotomaterjalile reaalse maailma esemeist tõepäraseid kujutisi

genealoogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • genealoogiasse puutuv, suguvõsalooline, põlvnemis-
genealoogiline klassifikatsioon • lgv maailma keelte liigitus nende suguluse (ühisest algkeelest põlvnemise) järgi keelkondadeks ning keelerühmadeks

globaalsõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< globaalne) • sõj kogu maailma ja maailmalähist kosmost hõlmav sõda, milles kasut piiranguteta kõiki olemasolevaid sõjapidamisvahendeid

hegelianism <hegelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • fil Saksa filosoofi G. W. F. Hegeli (1770–1831) ja tema õpilaste loodud objektiividealistlik filosoofiasüsteem, mille tähtsaimaks osaks on teooria maailma dialektilisest arenemisest teesi, antiteesi ja sünteesi kaudu

hermeneutika <hermen´eutika 1 s> (kr hermēneutikē < hermēneia seletus, tõlgendus)
1. fil vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus
2. 19. sajandist humanitaar- ja sotsiaalteaduste meetod ja universaalne inimese ja maailma ning eri kultuuride ja mõtteviiside integreerimise õpetus

hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine

homo faber (ld „sepp-inimene“) • antr töötav v loov v valmistav inimene; tööriistu valmistav inimene; maailma ümber kujundav inimene (kasut sageli tehnilise progressi väärtustajate kohta)

idealism <ideal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr idéalisme < ideaalne)
1. fil suund filosoofias, mis mõtlemise ja olemise vahekorra lahendamisel peab ideed, teadvust, vaimu kõigest materiaalsest primaarsemaks, vastand materialism
2. ideaalidest juhindumine v tegelikkuse idealiseerimine
objektiivne idealism • fil tegelikkuse olemust ideaalsena käsitlev ja maailma alusena vaimset olemist tunnustav suund
subjektiivne idealism • fil ainsaks reaalsuseks individuaalset teadvust tunnustav suund

ideoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ideo- + -loogia) • maailmavaade, poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav uskumuste ja väärtuste süsteem, mis võimaldab inimestel nii sotsiaalset kui füüsilist maailma organiseerida, seda mõista ja muuta

immaterialism <immaterial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< im- + materialism) • fil materiaalse maailma olemasolu eitav seisukoht

imperialism <imperial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi-) • pol suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on võimalikult suure mõjuvõimu saavutamine kogu maailmas; aj diktaatorlike suurriikide (Saksamaa, NSV Liit) anastuspoliitika, mis põhjustas II maailmasõja puhkemise

indri <`indri 1e s> (< malagassi indry vaata!), ka babakoto <babak´oto 16 s> (malagassi) • zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv (Indri brevicaudata); kantud maailma punasesse raamatusse

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

kaos <k`aos -e 9 s> (kr chaos) • müt Vana-Kreeka müt-s pime põhjatu sügavik, mis olevat eksisteerinud enne maailma loomist; vormitu ning mõõtmatu ürgaine; piltl tohutu segadus, täielik korralagedus

kasualism <kasual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld casus juhus) • fil Epikurose ja tema mõttekaaslaste õpetus, mille järgi maailma liikumist määrab pime juhus

kiliasm <kili|`asm -asmi -`asmi 22e s> (< kr chilias tuhat aastat < chilioi tuhat), millenarianism <millenarian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld millenarium tuhat aastat < ld millenarius tuhandeline < mille tuhat) • relig usk praeguse maailma lõpule eelnevasse tuhandeaastasesse rahuriiki

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kormoran <kormoran -i 19 s> (pr cormoran < keskld corvus marinus „merikaaren“) • zool üle maailma levinud pardi- kuni hanesuurune kaladest toituv sõudjalaliste lindude sugukond (Phalacrocoracidae)

kosmo- (< kr kosmos maailm; kord, korrastatus) • kosmose-; maailma-

kosmogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr kosmogonia maailma tekkimine < kosmos + -goonia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb Päikesesüsteemi jt taevakehade ja nende süsteemide tekkimist ning arenemist

kosmogooniline <kosmogoonili|ne -se -st 12 adj> • astr kosmogooniasse puutuv
kosmogoonilised müüdid pl • müt rahvaluule v usundi valdkonda kuuluvad lood maailma v selle üksikosade ja -nähtuste tekkimisest v loomisest

kosmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • astr kosmoloogiaga seotud, maailma terviklikkusest lähtuv
kosmoloogiline paradoks • ületamatu vasturääkivus v selgitamata asjaolu vaadeldava universumi ja mingi kosmoloogilise kontseptsiooni vahel

kronograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< krono- + -graaf)
1. kirj vana- ja keskaegne üldajalugu käsitlev teos, milles sündmused on esitatud kronoloogilises järjestuses, alates oletatavast maailma loomisest
2. tehn ajamomente paber-, filmi- v magnetlindile fikseeriv kronoskoop
3. tehn ajavõtuvõimalustega kell, kell-stopper

krüsanteem <krüsant|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr chrysanthemon tulikas, käokuld < chrysos kuld + anthemon lill) • bot rühm mitmeaastasi rohttaimi v poolpõõsaid (Chrysanthemum) korvõieliste sugukonnast; kasvat ilutaimena kogu maailmas

logism <log|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr logos mõistus) • loog seisukoht, mille järgi kõik on maailmas mõistuspärane; asjade loogiline käsitlusviis

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

meedium <m`eedium -i 19~2e s> (< ld medium keskkoht)
1. vahend, vahendaja, vahelüli; massikommunikatsioonivahend
2. info andmekandja; füüsiline vahend, millega andmeid esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
3. biol, füüs keskkond
4. muus lauluhääle keskmine register
5. kunst värvile lisatud vedelik, et muuta selle konsistentsi, kuivamisaega v -kestvust; kunstniku töös kasutatav materjal v menetlus
6. isik, kel on eriline võime esineda vahetalitajana vaimude maailma ja inimeste vahel (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik

messias <m`essia|s - 2 s> (kr messias < hbr mašiah salvitu) • relig vanas testamendis preesterliku salvimisega pühitsetud isik (eriti kuningas); mitmes usundis maailma lõpu eel oodatav ideaalne preesterkuningas ja lunastaja, rikutud maailmakorra hävitaja, rahu- ja õiglusriigi rajaja; piltl keegi, kellelt oodatakse päästmist

monism <mon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono-) • fil arusaam, et maailmal on ainult üks sõltumatu alge (kas materiaalne v vaimne). Vastand pluralism, Vt ka dualism

munk <m`unk munga m`unka 22i s> (rts munk, keskülemsks münch, keskalamsks monk < kr monachos < monos üksi) • relig usulis-askeetlikel eesmärkidel maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav mees; katoliku vaimuliku meesordu liige. Vt ka noviits (1), nunn, oblaat (2), profess, postulant

muun <m`uun muuni m`uuni 22e s> (< pn Sun Myung Moon) • relig Sun Myung Mooni õpetuse järgija, antikommunistliku hoiakuga unifikatsioonikiriku toetaja Lõuna-Koreas; muunid pürivad maailma religioonide ühendamisele

müüt <m`üüt müüdi m`üüti 22e s> (kr mythos müüt, jutt) • müt muistend, pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest; piltl väljamõeldis

nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul

nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk

objektivism <objektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteooria suund, mis lähtub sellest, et maailma on võimalik tunnetada sellisena, nagu ta on; eetikas seisukoht, mille järgi on olemas objektiivsed eetilised väärtused; esteetikas seisukoht, et objektidel on esteetiline väärtus sõltumata sellest, kas keegi seda tunnistab v mitte; piltl näilik objektiivsus. Vastand subjektivism

palingenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr palin uuesti + genees)
1. biol kordusarenemine, eellaste tunnuste ilmnemine loodetel
2. geol magma taastekkimine sette- v purskekivimite uuesti sulamise läbi kohaliku muunde tagajärjel
3. relig müstilistes õpetustes taassünd, maailma ja kõige olemasoleva taaskordumine

platonism <platon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Platon) • fil Vana-Kreeka filosoofist Platonist (427–347 eKr) lähtunud õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerib ideede maailm, kusjuures asjad on vaid ideede varjud

polaarala <+ ala 17u s> (< polaar-) • geogr polaarjoonega piiratud ala maailma mõlema pooluse ümber

preeksistents <+ eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< pre- + eksistents) • fil enneolek, hinge olemasolu enne inimese sündimist maailma; arvamus, et maailm on olnud Jumala mõtetes ideedena enne maailma loomist

rastapatsid pl <+ p`ats patsi p`atsi 22e s> • algul jamaicalaste (rastafarianismi järgijate) patsiline soeng: paljudeks peenikesteks patsideks punutud, tupeerimise ja vahatamisega vaibataoliseks vanutatud soeng; rastad usuvad, et energia lahkub kehast pea kaudu ja sõlmitud juuksed hoiavad selle kehas; nüüdisajal kogu maailmas levinud noortesoeng

ratsionalism <ratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rationalisme < ld rationalis mõistuslik)
1. fil tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte meeleline ega praktiline kogemus; tõe kriteeriumiks on teadmiste selgus ja loogiline korrektsus, mitte praktika, vt ka empirism, vastand sensualism
2. relig liikumine, mis rõhutab usu mõistuslikku külge ning eitab maailmas valitsevaid seletamatuid jõude, vt ka irratsionalism
3. arhit 1920ndatel tekkinud arhitektuuristiil, funktsionalismi (1) paralleelnimetus

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

reiv <r`eiv reivi r`eivi 22e s> (ingl rave sonima, märatsema) • muus pms teknomuusikaga noorte tantsuüritus; muutus 1990ndatel kogu maailmas populaarseks noorte klubikultuuri vormiks

relativism <relativ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld relativus seostuv, suhteline) • fil inimliku tunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust rõhutav suund tunnetusteoorias, eitab objektiivse tunnetamise võimalikkust
eetiline relativism • fil kohustuslike kõlblusnormide ja moraali objektiivse ühiskondliku kriteeriumi eitamine
keeleline relativism • lgv seisukoht, et eri keeltes kõnelevad inimrühmad tajuvad maailma erinevalt

saankhja <s`aankhja 1 s> (sanskr sāṃkhya loendamine) • fil India pärimusliku filosoofia süsteem, mis käsitab maailma mõistuspäraselt, üldiselt üksikule kulgeva põhjuste ja tagajärgede jadana

saeculorum novus nascitur ordo [sekuloorum novus nastsitur ordo] (ld) • sünnib uus maailma (v ajastute) kord (Vergiliuse järgi)

seks <s`eks seksi s`eksi 22e s> (ingl sex < ld sexus sugupool) • inimese seksuaalsuse avaldumisvormide üldnimetus; suguelu; suguline vahekord
seksisõltuvus • med haiglane, küllastumatu suguelutung
turvaseks • seksuaalvahekord kondoomi vm kaitsevahendeid kasutades, et vältida suguhaigustesse nakatumist, seksi ajal ei lasta partneri kehavedelikel sattuda oma kehasse ja vereringesse; mõiste tuli kasutusele seoses aidsi levikuga maailmas, vt ka petting

sic transit gloria mundi [siik transit glooria mundi] (ld) • nii möödub maailma (st maine) kuulsus (au)

slämm <sl`ämm slämmi sl`ämmi 22e s> (ingl slam) • (bridžis jm) kõigi tihide võtt
suur slämm • sport tennises ühe sportlase võit ühe aasta jooksul kõigil neljal maailma olulisimal suurturniiril: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Austraalia lahtistel meistrivõistlustel

spiritism <spirit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld spiritus hing, vaim) • uskumus, et inimese hing (vaim) eksisteerib pärast surma edasi erilises kehatus seisundis ning et inimesed saavad selliste vaimudega (hrl meediumi vahendusel) suhelda; tekkis XIX s keskpaiku USA-s ja levis XIX s 2. poolel laialdaselt kogu maailmas; sellest uskumusest lähtuv praktika, vaimudega suhtlemine

spirituaal2 <spiritu|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld spiritualis vaimne, hingeline < spiritus hing, vaim) • aj, relig eraomanditust ja maailma lõppajastu saabumist õpetanud ning rangest mungaelust kinnipidanud voolu esindaja frantsisklaste ordus

spiritualism <spiritual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld spiritualis vaimne, hingeline < spiritus hing, vaim) • fil vaimu maailma põhialuseks pidavad filosoofia suunad (mõiste pärineb XVII s-st)
usuline spiritualism • relig hõlmab vaimu vahetut toimimist tunnistavaid ususuundi (nt kveekerid, pietism)

supergravitatsioon <+ gravitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< super- + gravitatsioon) • füüs üldrelatiivsusteooria supersümmeetriline üldistus; teooria kirjeldaks meid ümbritsevat füüsikalist maailma ühtsetest printsiipidest lähtudes

sümbolism <sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr symbolisme < sümbol) • kunst, kirj kunsti- ja kirjandusvool XIX s lõpus ja XX s alguses; sümbolism püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite kaudu väljendada meeltega tunnetamatut ideede maailma; sümbolismi äärmuslikud vormid kaldusid estetismi ja müstikasse

tao <t`ao 26 s> (hiina dào) • fil hiina filosoofia põhimõiste; taoismis on tao maailma kulg, vastandeid ületav algpõhjus ja seaduspära, mis toimib kõiges, kuid pole ühetähenduslikult väljendatav; tao tähendab ka teatud vaimset õpetust ja selle järgimist (tõlkes sageli tee)

teism <te`ism teismi te`ismi 22e s> (< kr theos jumal) • relig usulis-filosoofiline arusaam, mis tunnustab Jumalat kui maailma loojat ja kõige maailmas oleva juhtijat ja kujundajat (vastandatuna deismile v ateismile)

teodiike <teodiike 16 s> (pr théodicée < kr theos jumal + dikē õigus, õiglus) • fil, relig eriti XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline suund, mis õigustas Jumalat, väites, et maailmas leiduvas kurjuses pole Jumal süüdi

theatrum mundi [teaatrum mundi] (ld) • maailma teatrilava, maailm kui teatrilava

tiitlimatš <+ m`atš matši m`atši 22e s> (< tiitel + matš) • sport matš maailma- vm meistri selgitamiseks mõnel spordialal

tšarvaka <tšarv´aka 16 s> (sanskr cārvāka) • fil Vana-India filosoofiakoolkond, mille arusaama kohaselt reaalsus piirdub meeleliselt kogetava maailmaga

tšedar <tšedar -i 2e s> (< ingl pn Cheddar), ka Cheddar pn • kok Inglismaalt Cheddari külast pärit juustusort, mida valmistatakse kogu maailmas

unifikatsioon <unifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uni- + -fikatsioon) • ühtsustamine, millegi viimine ühtsesse vormi
unifikatsioonikirik • relig kogu maailma religioonide ühendamist taotlev usuliikumine, mille õpetuse kohaselt viis nende juht Sun Myung Moon lõpule Jeesuse töö

universalistlik <universal`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • universalismi tunnustav; kogu maailma haarav

urbi et orbi (ld (Rooma) linnale ja maailmale) • relig paavsti pöördumine Rooma linna ja kogu maailma poole; üldises tähenduses: kõigile, kogu maailmale

vaišeesika <vaišeesika 1 s> , vaišesika <vaiš´esika 1 s> (sanskr vaiśeṣika < viśeṣa erinevus, eriomadus) • fil India pärimusliku filosoofia süsteem (daršana) , mis käsitab maailma meelelisest kogemusest lähtudes; maailma algolemuseks ja teda liikumapanevaks jõuks on karma seaduse kohaselt toimiv jumal

WCO {lüh ingl nimest World Customs Organization} • Maailma Tolliorganisatsioon, asut 1950

vedanta <ved´anta 16 s> (sanskr vedānta vedade lõpp) • relig India pärimusliku filosoofia tähtsaim süsteem (daršana); hõlmab õpetusi, mis käsitlevad maailma puhta vaimsuse seisukohast, nii nagu see on sõnastatud vedade kirjanduse hilisajajärku kuuluvates upanišaadides ning nendega seotud suutrates

WHO {lüh ingl nimest World Health Organization} • Maailma Tervishoiuorganisatsioon, asut 1948

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest

WTO {lüh ingl nimest World Trade Organization} • Maailma Kaubandusorganisatsioon, asut 1994

WWF {lüh ingl nimest World Wide Fund for Nature} • Maailma Looduse Fond, asut 1961; varasem nimetus World Wildlife Fund

yin-yang [jin-jang] (hiina yin + yang) • fil üks Hiina loodusfilosoofia põhimõisteid, tähendab kahe vastandjõu ühtsust, milles peitub maailma liikuma panev ja muutev jõud; hiina pärimusliku meditsiini aluseid