[VSL] Võõrsõnade leksikon

aberratsioon <aberratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aberratio kõrvalekaldumine)
1. kõrvalekalle, hälve, hälbimus
2. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevalaotuses, tekib nt Maa tiirlemise tõttu Päikese ümber
3. füüs optilises v elektronoptilises süsteemis tekkiva kujutise moonutus
4. biol liigi tavalisest kujust tugevasti kõrvalekalduv vorm, kromosoomi struktuuri muutus

aeromagnetomeetria <+ m`eetria 1 s> (< aero- + magnetomeetria) • Maa magnetvälja mõõtmine õhust

ager publicus [ager puublikus] (ld riigi põld) • aj Vana-Roomas sõjas vallutatud ja riigi omandiks saanud maa

agro- (< kr agros põld) • põllundus-, maa-, põllumajandus-. Vt ka agraar-

allohtoon <alloht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< allo- + kr chthōn maa) • mingit ala asustav, kuid mujal tekkinud taime- v loomaliik. Vastand autohtoon

allohtoonne <alloht`oon|ne -se 2 adj> (< allo- + kr chthōn maa) • geol teisal tekkinud. Vastand autohtoonne

anoikumeen <+ oikum|`een -eeni -`eeni 22e s> (< an- + oikumeen) • geogr Maa asustamata alad. Vastand oikumeen

anomaalia <anom`aalia 1 s> (kr anōmalia) • üldisest seaduspärasusest kõrvalekaldumine; biol väärareng
magnetanomaalia • füüs Maa magnetväljale iseloomulike suuruste kohalik hälve normaalväärtustest
raskusjõuanomaalia • füüs raskusjõu kohalik kõrvalekaldumine maakera keskmisele kujule vastavast normaalväärtusest
veeanomaalia • füüs vee soojuspaisumise iseärasus, seisneb selles, et temperatuuril 4 °C on vee tihedus suurim

anomalistlik aasta (< anomaalne) • astr Maa tiirlemisaeg periheelist periheelini (365 päeva 6 t 13 min 50 sek). Vt ka anomalistlik kuu

antropotseen <antropots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< antropo- + kr kainos uus) • ajastik, mil inimliik on Maa biosfääris domineeriv tegur ning planeeti geofüüsikaliselt muutev jõud

apeks <apeks -i 2e s> (ld apex tipp) • astr punkt taevalaotuses, mille suunas liigub Maa v Päike; anat (keele)tipp

apogee <apog`ee 26i s> (kr apogeion) • astr Maa tehiskaaslase v Kuu orbiidi punkt, mis on Maast kõige kaugemal (vastand perigee); piltl hariaste (nt veini küpsuse puhul), õitseng, õitseaeg

apotsenter <+ ts`ent|er -ri 2e s> (< apo- + tsenter) • astr taevakeha orbiidi punkt, mille kaugus tsentraalkehast on maksimaalne; Maa tehiskaaslaste ja Kuu puhul nimet seda apogeeks

approbatur [approbaatur] (ld) • kiidetakse heaks, tunnistatakse kõlblikuks, mõne maa ülikoolides (ka Eestis) hinne (vastab u rahuldavale) v õppeaine alamastme nimetus

arhaikum <arh`aikum -i 2e s> , arheosoikum <arheos`oikum -i 2e s> (< kr archaios vana + zōē elu) • geol ürgaegkond, vanim aegkond Maa ajaloos; lõpeb elu tekkimisega

asoikum <as`oikum -i 2e s> (< a- + kr zōē elu) • geol Maa geoloogilise ajaloo varaseim, eluta ajajärk, ürgaegkonna vanem järk

astronoomia <+ n`oomia 1 s> (kr astronomia < astro- + -noomia) • täheteadus, taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus
astronoomiamärgid pl • erimärgid, sümbolid Päikese, Maa, planeetide, kuufaaside jne tähistamiseks

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aasta • astr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompass • navigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laius • astr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkus • astr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik → astroühik

astroühik <+ ühik -u 2 s> (< astro-) • astr pikkusühik, Maa keskmine kaugus Päikesest, 1 astroühik = 149,6 mln km

atmosfäärioptika <+ optika 1 s> (< atmosfäär + optika) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib valguse levimist Maa atmosfääris ja sellega kaasnevaid nähtusi, nagu valguse hajumine, neeldumine, peegeldumine, polariseerumine, refraktsioon ja difraktsioon

autohtoon <autoht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind)
1. biol antud maakohas tekkinud ja seal elutsev looma- v taimeliik
2. geol mingis kohas tekkinud ja samas esinev kivim. Vastand allohtoon

autohtoonne <autoht`oon|ne -se 2 adj> (kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind) • biol kohal tekkinud, antud maal v maakohas tekkinud, indigeenne; ürgne. Vastand allohtoonne

barüsfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< barü- + sfäär) • geol maakera sisemine, raskeist aineist (oletatavasti niklist ja rauast) koosnev osa, Maa tuum; barüsfääri raadius = u 3400–3500 km

batoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr bathos sügavus + -liit) • geol Maa sügavuses tekkinud tohutu tardkivimimassiiv (pms graniidist)

biogeosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< bio- + geo- + sfäär) • biol biosfäär kitsamas tähenduses, Maa kõigi praegusaegsete biogeotsönooside asupaik

boniteerima <bonit|`eerima -eerib 28 v> (sks bonitieren < boniteet) • headust v väärtust hindama; põll välistunnuste põhjal põllumajandusloomade tõulist ja majanduslikku kõlblikkust määrama; saagikuse seisukohalt maa ja mulla omadusi hindama; mets metsa kasvukoha tootlikkust hindama

boniteet <bonit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Bonität < ld bonitas headus) • headus, väärtus, kõlblikkus; põll, mets metsa, maa, põllumajandusloomade väärtus, mis saadakse boniteerimisel

briis <br`iis briisi br`iisi 22e s> (pr brise) • meteor rannikuil puhuv kohalik tuul (päeval puhub merelt maa ja öösel maalt mere poole); kerge kuni hoogus tuul

cuius regio, eius lingua [kuius regio eius lingva] (ld) • kelle maa (v võim), selle keel

cuius regio, eius religio [kuius regio eius rel·igio] (ld) • kelle maa (v võim), selle usk (1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu tingimus, mille järgi elanike usutunnistuse määrab nende maaisand)

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

eklogiit-peridotiitkest <+ k`est kesta k`esta 22i s> (< eklogiit + peridotiit) • geol ülemine vahevöö Maa ehituses

ekshumeerima <+ hum|`eerima -eerib 28 v> (keskld exhumare < eks- + ld humare matma < humus maa) • jur ekshumatsiooni teostama, laipa hauast välja kaevama

eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised pl • biol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid pl • Maa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)

ekspluatatsioon <ekspluatatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr exploitation) maj
1. maa, loodusvarade, rajatiste jms süstemaatiline kasutamine
2. seadmete, ettevõtete jms käitus

ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaator • füüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaator • astr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega

eldoraado <eldoraado 16 s> (hisp el Dorado „kullamaa“) • aj muinasjutuline maa Lõuna-Ameerika siseosas, mida innukalt otsiti XVI–XVIII s; piltl õnnemaa, rikkusemaa

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

endogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< endo- + -geenne) • sisetekkeline, seespool tekkiv v tekkinud, seest välja kasvav, vastand eksogeenne
endogeenne aine • kehas tekkiv aine
endogeenne elund • biol sisemistes kudedes kujunev ning kasvades teda katvaid kudesid läbiv elund
endogeensed protsessid pl • geol protsessid, milles väljenduvad Maa sisemuses mõjuvad jõud, pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud

endogeiline <+ g`eili|ne -se -st 12~10? adj> (< endo- + kr gē maa) • biol maasisene, mullasisene (eluviisi kohta)

epigeiline <+ g`eili|ne -se -st 12~10? adj> (kr epigeios < epi- + gē maa) • maapealne. Vastand hüpogeiline

epigeion <epig`eion -i 2e s> (< kr epigeios maapealne, maa-, maismaa- < epi- + gē maa) • biol maapinnaelustik (vastandina mullaelustikule); laiemas tähenduses: kogu maismaataimestik ja -loomastik

eppur si muove [epp·ur si mu·ove] (it) • ta liigub siiski (nii olevat Galilei hüüdnud pärast seda, kui ta 1633. a inkvisitsioonikohtu ees oli sunnitud loobuma Koperniku õpetusest Maa liikumise kohta ümber Päikese)

evolutsioon <evolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evolutio lahtiveeretamine)
1. biol areng, looduse ja ühiskonna järjepidev, kordumatu ja pöördumatu muutumine
2. astr taevakehade ja universumi kui terviku areng
3. biol Maa elu ajalooline areng

fanerosoikum <faneros`oikum -i 2e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + zōē elu) • geol Maa geoloogilises ajaloos ajavahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng; fanerosoikumile eelnes proterosoikum

fetiš <fetiš -i 2e s> (pr fétiche < port feitiço amulett < ld facticius kunstlik) • relig kultusese, kultuslikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulikku maagilist jõudu, nt loodusrahvail päike, maa, kivi, pärlid, kehaosad; piltl liialdatud austamise objekt

fideikomiss <fideikom|`iss -issi -`issi 22e s> (ld fideicommissum) • jur tsiviilõiguses institutsioon, mille järgi perekonnavara (hrl maa) kuulus jagamatult ühe perekonnaliikme valdusse, kelle käsutusõigus oli piiratud ning kellel puudus võõrandamisõigus; pärit Rooma õigusest

fluviolakustraal <+ lakustr|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld fluvius jõgi + lacus järv) • ökol mageveestik; üks kolmest Maa eluareenist, vt ka okeanaal, terrestriaal

fluvisol <fluvisol -i 19 s> (< ld fluvius jõgi + solum maa, muld) • geol alluviaalmuld, lammimuld

geo- (< kr gē maa) • maa-

geobotaanika <+ botaanika 1 s> (< geo- + botaanika) • bot teadus Maa taimkattest ja seda moodustavatest taimekooslustest, nende tekkest, arengust, liigilisest koostisest, ehitusest ja seostest keskkonnaga; laiemas, Lääne-Euroopas kasutatavas tähenduses hõlmab geobotaanika taimegeograafia, botaanilise geograafia, taimeökoloogia ja fütotsönoloogia

geodeesia <geod`eesia 1 s> (kr geōdaisia maajagamine < gē maa + daiō jagan) • teadus, mis tegeleb Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomia • astr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joon • geod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punkt • geod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid pl • geod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid

geodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< geo- + dünaamika) • geol õpetus Maa sisemuses toimuvatest jõududest ja nende tekitatud protsessidest

geofüüsika <+ füüsika 1 s> (< geo- + füüsika) • geol, füüs Maa füüsika, teadus, mis käsitleb maakoore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja Maad ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ning nähtusi

geograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr geōgraphia maa kirjeldus < geo- + -graafia) • maateadus; teadus, mis uurib Maa pinda ning looduslikke tingimusi, samuti tootmise paigutust ja iseärasusi eri maades ja piirkondades

geoid <ge`oid geoidi ge`oidi 22e s> (< geo- + -oid) • astr geomeetriline keha, mis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule; geoidi pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga

geokeemia <+ k`eemia 1 s> (< geo- + keemia) • geol, keem maakeemia, teadus, mis uurib Maa keemilist koostist; geokeemia järeldused põhinevad kivimites, mineraalides, organismides, vees ja atmosfääris leiduvate keemiliste elementide sisalduse täpseil määranguil ning Maa süvakihtide kohta saadud kaudseil andmeil

geokraatne periood (< geo- + kr kratos võim, jõud) • geol ajavahemik Maa geoloogilises arenguloos, millal mandrite kerkimise ja merede pindala kahanemise tõttu oli ülekaalus maismaa; pikimaid geokraatseid perioode oli triiase ajastu

geoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + -loogia) • teadus Maa ehitusest, mineraalsest koostisest, arenemise seaduspärasustest ja ajaloost; uurib sette- ja tardkivimite ning maavarade tekkimist ajalises järjestuses, füüsikalis-geograafiliste olude vaheldumist ja orgaanilise elu arenemist maakeral

geoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • geol geoloogiasse puutuv v kuuluv, Maa ehitust ja ajalugu käsitlev
geoloogiline ajaarvamine • geokronoloogia, maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem
geoloogiline profiil • aluspõhja v pinnakatte läbilõige, milles on kirjalikult v joonisena märgitud kihid v kivimid
geoloogilised sisejõud pl • Maa sisemuses mõjuvad jõud, mida põhjustavad pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud
geoloogilised välisjõud pl • Maa pinnal ja litosfääri ülemises osas mõjuvad jõud, mida põhjustavad raskusjõud ja päikeseenergia (vooluvesi, merelainetus, põhjavesi, liustikujää, tuul, elusolendid jm)

geomorfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + morfoloogia) • geol teadus Maa pinnamoest; uurib maismaa ja merepõhja pinnavorme, nende paiknemist, suurust, tekkimist ja arenemist

geonoomia <+ n`oomia 1 s> (< geo- + -noomia) • geol teadusharu, mis uurib Maa geoloogilisi sisejõude; laiemas tähenduses ka kompleksteadus Maast

geood <ge`ood geoodi ge`oodi 22e s> (< kr geōdēs maa- < gē maa) • geol kivimis olnud õõnt täielikult v osaliselt täitev mineraalne aines; geoodi keskele võib jääda õõs, mille seintel leidub tihti kristalle. Vt ka druus

geosfäärid pl <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< geo- + sfäär) • geol erisuguse tiheduse ja koostisega kontsentrilised kihid (barüsfäär, vahevöö, litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär), millest koosneb Maa

geotaksis <+ taksis -e 9 s> (< geo- + taksis) • biol Maa gravitatsioonijõu põhjustatud või mõjutatav organismide liikumisreaktsioon

geotektoonika <+ tektoonika 1 s> (< geo- + tektoonika) • geol geoloogia haru, uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi

geotektuur <+ tekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< geo- + ld tectura katmine) • geogr Maa suurimad pinnavormid (mandrid, ookeaninõod)

geotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + tsentriline) • astr maakerakeskene, Maa keskpunktist lähtuv
geotsentriline maailmasüsteem • aj Ptolemaiose (II s) jt õpetus, pidas Maad universumi liikumatuks keskuseks, mille ümber liiguvad Päike ja kõik teised taevakehad; püsis XVI s-ni, hüljati teaduses pärast M. Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi rajamist
geotsentrilised koordinaadid pl • astr taevakoordinaadid, mis määravad taevakehade asukohta Maa keskme suhtes

gloobus <gl`oobus -e 11~9 s> (< ld globus kera) • Maa kerajas, hrl oma telje ümber pöörlev mudel; annab Maa pinna kontuure ja pindalade suhteid täpsemini edasi kui kaardid

GOELRO {lüh vn nimest Государственная комиссия по электрификации России Venemaa elektrifitseerimise riiklik komisjon} • aj esimene Nõukogude Venemaa rahvamajanduse arendamise riiklik perspektiivplaan, põhines maa elektrifitseerimisel

gravimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld gravis raske + -meetria) • geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi kuju ja Maa siseehitusega

heliotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< helio- + tsentriline) • astr Päikest keskusena (tsentrumina) käsitlev
heliotsentriline maailmasüsteem • M. Koperniku (1473–1543) õpetus, mille kohaselt Päike asetseb planeetide süsteemi keskuses; tõrjus kõrvale geotsentrilise maailmasüsteemi, mis väitis, et universumi keskus on Maa

hetairia <het`airia 1 s> (kr hetair(e)ia sõpruskond) aj
1. poliitiline ühing Vana-Kreekas
2. Kreeka uuemas ajaloos salaühing, mis taotles maa vabastamist türklaste võimu alt

holotseen <holots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< holo- + kr kainos uus) • geol Maa geoloogilise ajaloo noorima ajastu kvaternaari viimane, nüüdisajal jätkuv ajalõik

horisont <horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr prees partits horizōn piirav, lahutav)
1. geogr vaatepiir, silmapiir, näiv piirjoon maa- v veepinna ja taevaskera vahel, esineb lagedal väljal v merel teravasti piiratud ringjoonena (näiv horisont)
2. geogr tasapind, mis antud kohas on risti vertikaalsuunaga, v ka selle tasapinna lõikejoon taevaskeraga (tõeline horisont)
3. bot, geol koosluse v ökosüsteemi ruumilise vertikaalstruktuuri element (nt võrahorisont, mullahorisont, pinnahorisont)
4. piltl silmaring, tulevikuväljavaated

humaadid pl <hum|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld humus maa, muld) • keem huumuses esinevad orgaanilised ühendid

humiidid pl <hum|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld humus maa, muld) • geol kõrgemate taimede jäänustest ja nende lagusaadustest moodustunud põlevad maavarad (turvas, pruunsüsi, antratsiit)

humiin <hum|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humus maa, muld) • keem humiinhapete laguprodukt
humiinained pl • keem orgaaniliste ainete, pms taimejäänuste lagunemisel moodustunud tumeda värvuse ja väga suure molekulmassiga ained, pms humiinhapped

humisool <humis|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld humus maa, muld) • med ravimuda humiinhappeid sisaldav keedusoola isotooniline lahus, biostimulaatori omadustega vedelik; kasut mitmesuguste (krooniliste) põletike raviks

humoosne <hum`oos|ne -se 2 adj> (< ld humus maa, muld) • huumusrikas

huumus <h`uumus -e 11~9 s> (< ld humus maa, muld) • mulla ülemises kihis esinev organismide, pms taimede lagunemisel tekkiv tume, kohati must orgaaniline aine; on mulla viljakuses suure tähtsusega

händikäp <händik|`äp -äpi -`äppi 22e s> (ingl handicap)
1. sport ede, nõrgemaile võistlejaile antav soodustus (nt jooksudes lühem maa, mängudes lisapunktid) või ajaline edumaa võimete tasakaalustamiseks
2. med vaimse v kehalise puudega (inimene)

hüdromelioratsioon <+ melioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + melioratsioon) • hüdrotehniline maaparandus; mulla veeolude reguleerimine maa parandamiseks

hüdrosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< hüdro- + sfäär) • hüdrol üks geosfääre; hõlmab Maa keemiliselt sidumata vee: ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee

hüpergenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hüper- + genees) • geol Maa pindmise kihi kivimite ja mineraalide murenemine, mille tagajärjel tekib enamiku settekivimite lähtematerjal

hüpogeiline <+ g`eili|ne -se -st 12~10? adj> (kr hypogeios < hüpo- + gē maa) • biol maa-alune. Vastand epigeiline

hüpogeum <hüpog|`eum -eumi -`eumi 22e s> (ld hypogeum kelder, haud < kr hypogeion < hüpo- + gē maa) • kelder; krüpt, maa-alune haud; hrv kaevandus

hüpoteek <hüpot|`eek -eegi -`eeki 22e s> (kr hypothēkē) maj
1. kinnispant, kinnisvara (maa, hoonete) pantimine pikaajalise laenu tagatisena, kusjuures kinnisvara jääb formaalselt võlgniku valdusse
2. kinnisvara tagatisel antav laen
3. kinnisvara-pantkiri, dokument, mis väljendab pandiõigust laenu tagatiseks olevale varale

IERS {lüh ingl nimest International Earth Rotation and Reference Systems Service} • Rahvusvaheline Maa Pöörlemise Teenistus, asut 1924

ikaarlane <ik`aarla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Ikaaria, väljamõeldud maa < pn Ikaros, Kreeka müütilise taiduri Daidalose poeg) • Prantsuse utopisti É. Cabet’ (1788–1856) teoses „Teekond Ikaariasse“ esitatud utopistliku ühiskonnateooria pooldaja

illürism <illür|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Illüüria, Aadria mere kirderannikul asunud vanaaja maa) • pol rahvuslik, ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Ungarile allunud Horvaatias 1830–40ndatel, tekkis vastukaaluks madjariseerimispoliitikale

inertsiaalnavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl inertial navigation < inertsiaalne + navigatsioon), inertsnavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< inerts) • astr kiirenduste mõõtmisel põhinev navigatsioon; võimaldab juhtida vastavate mõõturitega varustatud rakettide ja kosmosesõidukite liikumist Maa ja Päikesesüsteemi jõuväljas

inklinaator <inklin`aator -i 2e s> , inklinomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld inclinare kallutama + -meeter) • tehn kaldemõõtur, riist Maa magnetilise inklinatsiooni mõõtmiseks

inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)

irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga

isobaas <isob|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< iso- + kr basis samm, käik) • geogr samamuutusjoon, mis ühendab kaardil Maa koore ühesuguse sekulaarse liikumiskiirusega punkte

isodünaam <isodün|`aam -aami -`aami 22e s> (< iso- + kr dynamis jõud) • geogr samatugevusjoon, mis ühendab kaardil Maa magnetvälja ühesuguse tugevusega punkte

kaadmium <k`aadmium -i 19~2e s> (< kr kadmeia gē Kadmose maa), tähis Cd • keem keemiline element, järjenr 48, aatomm 112,41; tsingitaoline valge pehme metall; kasut tööstuses ja arstiteaduses

kamefüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr chamai maapinnal, maas + -füüt) • bot kuiva v külma kliimaga aladel kasvav mitmeaastane põõsastaim, mille uuenemispungad asetsevad ebasoodsal aastaajal madalal maa kohal (nt puju, pohl)

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

katastrofism <katastrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< katastroof) • geol Maa geoloogilise arenemise õpetus, mis oli XIX s alguses üldtunnustatud; selle kohaselt on Maa ajaloos vaheldunud rahulikud ajajärgud ja katastroofid e kataklüsmid, mis on muutnud maakera ilmet ning hävitanud elusa looduse kas osaliselt v täielikult

kemosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kemo- + sfäär) • meteor Maa atmosfääri kiht 20 ja 200 km vahel

kindral <k`indral -i 2e s> (it generale, hisp, ingl general, pr général < ld generalis üldine, üld-) • sõj kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes
kindralleitnant • kindralmajorist kõrgem kindraliauaste
kindralmajor • madalaim kindraliauaste

kolonaat <kolon|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld colonatus) • aj peaaegu orjusega võrduv maa külge kinnistatud väikemaaharijate (koloonide) sõltuvusseisund hilisemas Rooma keisririigis

koloon2 <kol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld colonus maaharija)
1. aj hilisemas Rooma keisririigis esialgu vaba, kuid hiljem ühes oma perega maa külge kinnistatud väikerentnik
2. Ladina-Ameerika maades poolpärisorjast rentnik v sulane

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

kompass <k`omp|`ass -assi -`assi 22e s> (pr compas sirkel, kompass < compasser sirkliga mõõtma < kom- + ld passus samm) • tehn riist ilmakaarte määramiseks
magnetkompass • kompass, mille magnetnõel asetub Maa magnetvälja mõjul magnetilise meridiaani suunas
vurrkompass vt gürokompass
kompasstaim • bot rohttaim, mille lehelabad on pöördunud serviti enam-vähem põhja-lõuna suunas, vältimaks ülekuumenemist keskpäeval

konverteeritavus <konverteeritavus -e 11~9? s> (< konverteerima) • maj valuuta vahetatavus, võimalus vahetada ametliku kursi alusel ühe maa valuutat teise maa valuuta v kulla vastu

kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesia • astr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaine • astr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgus • astr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog

kosmobioloogia <+ l`oogia 1 s> , kosmosebioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kosmos + bioloogia) • 1950ndatel seoses kosmonautika arenemisega kujunenud bioloogiaharu, mis uurib kosmilise ruumi ja kosmoselennu toimet Maa organismidesse ning võimalikke Maa-väliseid eluvorme ja -tingimusi

krüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< krüpto- + -füüt) • bot peittaim, mitmeaastane rohttaim, mis talvitub v elab kuiva perioodi üle maa sees v vees peituvate pungade abil

krüptosoikum <krüptos`oikum -i 2e s> (< krüpto- + kr zōē elu) • geol Maa geoloogilise ajaloo järk, mil elasid pms skeletita organismid; krüptosoikumile järgnes fanerosoikum

ktooniline <ktoonili|ne -se -st 12 adj> (kr chthonios maa-) • maa-alune, allmaa-

kultivatsioon <kultivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • põll kultiveerimine, kultuuristamine; viljelemine; maa harimine kultivaatoriga

kuraator <kur`aator -i 2e s> (ld curator eestkostja, hooldaja, ülevaataja)
1. kõrgem järelevalveametnik mõne maa autonoomse kõrgkooli juures, vt ka kuratoorium
2. med arstiteaduse üliõpilane, kelle ülesandeks on kliinikus lamava haige haiguskäiku jälgida
3. kunst kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel

kvintessents <kvintess|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld quinta essentia viies olemus, st peale nelja põhielemendi) fil
1. millegi olulisim osa, põhituum
2. antiikfilosoofias viies element – eeter, mida vastandati tavalisele neljale maisele elemendile (vesi, maa, õhk ja tuli) kui taevakehade elementi
3. keskaegses filosoofias oletatav peen element, millest pidi koosnema asjade olemus

landgang <l`andg|`ang -angi -`angi 22e s> (sks Landgang < Land maa + Gang käimine, käik) • mer teisaldatav maabumissild laevalt kaile v kailt laevale minekuks

landlord [ländloo(r)d] (ingl maaisand) • (suur)maaomanik, maa rendile andja; kõrtsi-, võõrastemaja v korteriperemees Inglismaal

landskneht <l`andskn|`eht -ehti -`ehti 22e s> (sks Landsknecht < Land maa + Knecht sulane) • aj, sõj keskaegse Saksa jalaväe palgasõdur

Landsting pn (rts < land maa + ting) pol
1. maakonnapäev (kohalik omavalitsusorgan) Rootsis
2. kohalik rahvaesinduskoda Ahvenamaa saartel

landsturm <l`andst|`urm -urmi -`urmi 22e s> (sks Landsturm < Land maa + Sturm torm, rünnak) • aj, sõj Saksamaal (kuni 1945) ja Šveitsis kolmanda järgu tagavaraväelased

laudatur [laudaatur] (ld kiidetakse) • ped kiiduväärt, mõne maa ülikoolides tarvitatav hinne (vastab „väga heale“) v õppeaine ülemastme nimetus

leasehold [liishould] (ingl < lease rendileping + hold hoidmine) • maj maa rentimine lühiajalise lepingu alusel Inglismaal. Vt ka copyhold

lektor <l`ektor -i 2e s> (ld lector lugeja) • loengupidaja; õppejõud kursustel; mõne maa kõrgkoolis õppejõu ametinimetus

lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss

liliput <lilip|`ut -uti -`utti 22e s> (< pn Liliputi maa, fantastiline kääbustemaa Inglise kirjaniku J. Swifti raamatus „Gulliveri reisid“) • kääbus, harilikust palju väiksem inimene
liliputraamat • trük miniraamat

litosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< lito- + sfäär) • aj van varasem tähendus: maakoor; geol alates 1960ndatest: Maa tahke väliskiht, mille moodustab maakoor koos selle all oleva vahevöö ülemise osaga

lunaarrütm <+ r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (< lunaarne + rütm) • kuurütm, Kuu liikumisest ümber Maa põhjustatud eluslooduse muutused

lunoid <lun|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld luna Kuu + -oid) • tehn tehiskuu, Maa tehiskaaslane

magnetomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< magnet + -meeter) • füüs riist Maa magnetvälja parameetrite mõõtmiseks

magnetomeetria <+ m`eetria 1 s> (< magnet + -meetria) • füüs geofüüsika haru, mis uurib Maa magnetvälja muutumist ning selgitab selle geoloogilist tähendust

magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk

mammut <mammut -i 2e s> (sks Mammut < vn мамонт, маммут van < jakuudi mamut maa sees elav v mansi mang ont maa sarv) • paleont kesk- ja hilispleistotseenis Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elutsenud londiline

meridiaan <meridi|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld meridianus keskpäevane < meridies keskpäev) • geogr kujutletav joon maakera pinnal, mis läbib Maa poolusi ja vaatluskohta; mat pöördpinna ja selle telge läbiva tasandi lõikejoon
taevameridiaan astr • taevapoolusi ja vaatluskoha seniiti läbiv taevasfääri suurring

metaan <met|`aan -aani -`aani 22e s> (< metüül) • keem süsivesinik (CH₄), maa-, kaevandus-, soogaasis ja naftagaasides sisalduv põlev värvuseta ja lõhnata gaas
metaanhape • keem sipelghape

meteoor <mete|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr meteōros ülestõstetud, lendlev, taevane) • astr lendtäht, optiliste, akustiliste, elektriliste jm nähtuste kogum, mida põhjustab planeetidevahelisest ruumist Maa õhkkonda sattuv meteoorkeha

meteoorkeha <+ keha 17i s> • astr planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ja võib meteoriidina maapinnale langeda

meteoriit <meteor|`iit -iidi -`iiti 22e s> • astr maailmaruumist Maa pinnale langenud meteoorkeha; meteoriidi mass võib olla grammi murdosa kuni paarkümmend tonni

meteoriitika <meteoriitika 1 s> • astr teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maa pinnale

meteoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< meteoro- + -loogia) • geofüüsika haru, mis uurib Maa õhkkonnas toimuvaid nähtusi
sünoptiline meteoroloogia • ilmastikuteadus
meteoroloogiajaam • ilmajaam, asutus pidevate ilmastikuvaatluste tegemiseks

metroo <metr`oo 26i s> (pr métro < chemin de fer métropolitain suurlinna raudtee) • hrl maa all tunnelis (harvem maapinna kohal estakaadil) kulgev linnaraudtee

miiniotsija <+ `otsija 1 s> • sõj elektromagnetseade maa sees, lumes v vees olevate metallosadega miinide1 leidmiseks

miiniväli <+ väli välja v`älja 24u s> (< miin1) • sõj mineeritud maa- v veeala

morfostruktuur <+ strukt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< morfo- + struktuur) • geol Maa sisejõudude tekitatud maismaa ja ookeanipõhja suured pinnavormid

naturaliseeruma <naturalis`eeruma 27 v> (< naturaliseerima)
1. biol uues elupaigas kohanema
2. jur avalduse v perekonnaseisu alusel teise maa kodakondsusse astuma

nife <nife 16 s> (< nikkel + ferrum) • geol Maa oletatavasti tahke sisetuum, mis koosneb valdavalt niklist ja rauast

nunatak <nunat|`ak -aki -`akki 22e s> (grööni nunataq < nuna maa) • geol mandriliustikust väljaulatuv kalju v mäetipp

nutatsioon <nutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nutatio vankumine, noogutus)
1. astr perioodiline Maa telje võnkumine maailmaruumis pms Kuu mõjul
2. füüs pöörleva keha telje võnkumine
3. med tahtmatu peanoogutus, noogutusliigutustega värihalvatus
4. bot taimeorganite spiraalne liikumine nende osade ebaühtlase kasvu tõttu (nt ronitaimedel)

oikumeen <oikum|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr oikoumenē asustatud (maa)) • geogr elamisala, inimeste asustusala Maal. Vastand anoikumeen

orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiit • astr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber

orbitaaljaam <+ j`aam jaama j`aama 22u s> (< orbitaalne) • astr ettenähtud orbiidil ümber Maa tiirlev ja pikka aega töötav tehiskaaslane, milles on piisavalt ruumi ning varustust kompleksseteks teaduslik-tehnilisteks uuringuteks

orbitaalobservatoorium <+ observat`oorium -i 19~2e s> (< orbitaalne + observatoorium) • astr pikemaajalisteks astronoomilisteks, geofüüsikalisteks vms vaatlusteks ja mõõtmisteks kasutatav Maa tehiskaaslane

ordinaarius <ordin`aarius -e 11 s> (< ld ordinarius harilik, korraline)
1. ped korraline professor; mõne maa koolides klassijuhataja
2. relig kiriklik ülemus (enamasti piiskop), kellel on otsustamisõigus kogu teatud territooriumil või organisatsioonis asuvate isikute üle

paleomagnetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + magnetoloogia) • füüs paleomagnetisminähtusi ja Maa magnetvälja ajalugu uuriv teadus

paleosoikum <paleos`oikum -i 2e s> (< paleo- + kr zōē elu) • geol vanaaegkond, kolmas aegkond Maa ajaloos, järgneb proterosoikumile

pantroopiline <+ troopili|ne -se -st 12 adj> (< pan- + troopiline) • geogr kõiki Maa palavvöötmealasid hõlmav

parallaks <parall|`aks -aksi -`aksi 22e s> (kr parallaxis muutus, hälve) • füüs kahest vaatluspunktist objektile suunatud sirgjoonte (vaatekiirte) vaheline nurk
taevakeha aastaparallaks • astr parallaks, mille baasiks on Maa orbiidi raadius. Vt ka parsek

periegees <perieg|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr periēgēsis < periēgeomai juhatan teed, kirjeldan) • kirj antiikkirjanduses viljeldud žanr, mis mingi maa v kuulsa paiga kirjeldusse põimitud geograafiliste, ajalooliste jne kõrvalepõigete varal vahendas koduloolist teavet

perigee <perig`ee 26i s> (pr périgée < kr perigeion < peri- + gē Maa) • astr Maa tehiskaaslase v Kuu orbiidi punkt, mis on Maale kõige lähemal. Vastand apogee

perioik <peri|`oik -oigi -`oiki 22e s> (kr perioikos naaber) • pol, aj vaba, kuid poliitiliste õigusteta kodanik Vana-Spartas, spartalaste poolt ääremaile tõrjutud maa endine päriselanik. Vt ka metoik

plaakor <pl`aakor -i 2e s> (vn плакор < kr plax, gen plakos tasane maa) • geogr tasane v lainjas veelahkmeala, mille mullal on keskmine v hea viljakus

planikool <planik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld planum tasane maa + colere harima, elama) • zool lagendikel elutsev loom

plantaaž <plant|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr plantage < planter istutama)
1. istandus, eriti kohvi-, tubaka-, puuvilla-, kautšuki- vm (suur) istandus troopikamaades
2. põll maa sügavharimine istandiku rajamiseks

plutonism <pluton|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pluton, Vana-Kreeka mütoloogiline manalajumal) • geol õpetus, mille järgi kõik kivimid on tekkinud Maa sisesoojuse mõjul. Vt ka neptunism

plutooniline <plutoonili|ne -se -st 12 adj> (< plutonism) • geol maa sügavuses magma tardumisel tekkinud

plümaaž <plüm|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr plumage sulestik) • suletutid mõne maa sõjaväelaste mütsikaunistusena; sulgkaunistus naiste kübarail

polügoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr polygōnos hulknurkne)
1. mat hulknurk
2. sõj maa- v mereala, kus korraldatakse õppelaskmist (õppeväli) ning katsetatakse relvi, laskemoona, lahingumasinaid jm seadmeid

poolus <p`oolus -e 11~9 s> (ld polus < kr polos telg; naba)
1. äärmuslike omadustega punkt, ala v osa; üks äärmusvastanditest
2. geogr Maa pöörlemistelje ja maaellipsoidi lõikepunkt (põhjapoolus, lõunapoolus), naba
3. el vooluallika positiivne v negatiivne klemm
magnetpoolus • füüs magnetvälja tekitava keha v seadme osa, kus magnetiline induktsioon on suurim

positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

press <pr`ess pressi pr`essi 22e s> (ingl < ld pressus kokkusurutud) • ajakirjandus
pressiatašee (< atašee) • saatkonnas vm diplomaatilises esinduses töötav ajakirjanik; hangib teavet asukohariigist ning jagab teavet oma maa kohta; toimetab ka esinduse väljaandeid
pressibüroo • valitsuse vm institutsiooni v asutuse juures ajutiselt v alatiselt ajakirjanduse informeerimiseks tegutsev teabetalitus, mis korraldab pressikonverentse, annab välja infotrükiseid; suurte ajalehtede toimetuste v teabeagentuuride teabetalitus
pressikonverents • koosolek, kus ametiisik, ühiskonnategelane vm avaliku elu tähelepanu äratanud isik informeerib ajakirjanikke ja vastab nende küsimustele

provints <prov|`ints -intsi -`intsi 22e s> (ld provincia)
1. aj antiikajal Rooma võimule allunud maa väljaspool Itaaliat
2. haldusüksus mõnes riigis, maakond, kubermang
3. pealinnast vm suurtest keskustest kaugel asuv maakoht, eriti vastandina neile
4. teadusrajoneeringute üksus, nt taimegeograafias

raadioteleskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< raadio + teleskoop) • astr seade, mis registreerib Maa-välistest kiirgusallikatest lähtuvaid ja Maa atmosfääri läbivaid elektromagnetlaineid raadiolainete alas; raadioastronoomia põhiline uurimisvahend

rajot <rajot -i 2e s> (ingl ryot < urdu raiyat < ar ra‘īyah talupojad) • maa pärimisjärgne rentnik Indias

rajotvari <rajotv´ari 17 s> (ingl ryotwari < urdu raiyatwārī < raiyat rajot) • maa kasutamise süsteem Indias; maa kuulub riigile, rentnikeks on pms talupojad, kellel on pärilik rendiõigus

raketivägi <+ vägi v`äe väge v`äkke 21 s> (< rakett (3)) • sõj raketi- ja suurtükivägi; õhukaitse, maa- ja merejõudude väeliik, mille peamised relvad on harilikud ning tuumalaenguga operatiivtaktikalised ja taktikalised raketid

regionaalgeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< regionaalne) • geol geoloogia haru, mis uurib Maa geoloogilist ehitust piirkonniti

res mancipi [rees mants·ipi] (ld) • aj, jur Rooma õiguses asjad (pms maa, orjad ja tööloomad), mille kohta võis omandiõiguse üle anda ainult kindlavormilise toiminguga (mancipatio)

rustikaalne <rustik`aal|ne -se 2 adj> (keskld rusticalis), ruraalne <rur`aal|ne -se 2 adj> (ld ruralis maa-, küla-) • talupoeglik, maa-

satelliit <satell|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr, ingl satellite < ld satelles kaaslane, teener)
1. aj relvastatud palgasõdur, ihukaitsja, kes saatis oma isandat
2. astr planeedi kaaslane (nt Kuu on Maa satelliit)
3. tehn tehiskaaslane, Maa vm taevakeha ümber tiirlev kosmoseaparaat
4. tehn hammasratas, mis tiirleb ümber teise hammasratta
5. info sideliini vahesõlmena kasutatav tehiskaaslane

satelliitnavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< satelliit) • tehn raadionavigatsioon, mille korral navigatsioonisignaali ja -sõnumit kiirgavad raadiomajakad paiknevad ümber Maa tiirlevatel tehiskaaslastel

satraap <satr|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< kr satrapēs < vanaprs xšaθrapāvan < xšaθra maa + pā- kaitsma) • aj Vana-Pärsia riigis satraapia piiramatu võimuga asehaldur; piltl võõrvõimu vägivaldne esindaja

sideeriline <sideerili|ne -se -st 12 adj> , sideraalne <sider`aal|ne -se 2 adj> (< ld sidus, gen sideris tähtkuju) • astr tähtedesse, eriti kinnistähtedesse puutuv, tähe-
sideeriline periood • astr ajavahemik, mille vältel taevakeha (nt Maa) kaaslane (nt Kuu) sooritab taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes (sideeriline kuu)

silifikatsioon <silifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld silex ränikivi + -fikatsioon) • geol ränistumine, kivimi rikastumine puhta räni erimitega; ränipuidu tekkimine maa sees ränihapete mõjul

sputnik <sputnik -u 2 s> (vn спутник planeedi kaaslane, teekaaslane < с- koos-, kaas- + путь tee) • tehn, astr (Maa) tehiskaaslane

stiihia <st`iihia 1 s> (vn стихия < kr pl stoicheia algosad, elemendid)
1. iseeneslikult toimiv, hrl ohtlik ja purustav (loodus)jõud, nt torm
2. fil looduse põhielemendid Vana-Kreeka materialistidel: tuli, õhk, vesi ja maa

süsüügia <süs`üügia 1 s> (< kr syzygia ühendus) • astr ühine nimetus Kuu v planeedi ühenduse ja vastasseisu kohta
süsüügialooded plt • hüdrol maksimaalsed merepinna deformatsioonid, mis tekivad siis, kui Päike, Kuu ja Maa asetsevad ühel sirgel, nii et Päikese ja Kuu gravitatsiooniline koosmõju Maale on kõige suurem

taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm

talassokraatne <+ kr`aat|ne -se 2 adj> (< kr thalassa meri + kr kratos võim) • geol merevõimuline, mereaegne; ülekaalukalt merega kaetud
talassokraatne periood • geol Maa geoloogilises arenguloos ajavahemik, mil ookeanisüvikute mahu tektoonilise vähenemise tagajärjel kattis maailmameri mandrite madalamad alad. Vt ka geokraatne periood

tektonosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> • geol Maa välimine kest, milles tekib ja avaldub tektooniline liikumine

tektoonika <tektoonika 1 s> (< kr tektonikē ehituskunst)
1. arhit, kunst ehitise v skulptuuri rõhtsate ja püstsete osade kooskõlaline seotus
2. geol teadusharu, mis käsitleb maakoore ehitust ja selles Maa sisejõudude mõjul toimuvaid muutusi

telluromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld tellus, gen telluris maa + -meeter) • tehn kantav raadiokaugusmõõtur, mis võimaldab retransleeritud raadiosignaali abil mõõta kuni 60 km pikkust sirget täpsusega 15–20 cm

telluur <tell|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tellus, gen telluris maa), tähis Te • keem keemiline element, järjenr 52, aatomm 127,60; hõbehall metalli läikega pooljuhi omadustega kristalne aine, looduses leidub ühenditena; kasut metallurgias, pooljuhtseadiste valmistamisel ning klaasi-, kummi- ja keraamikatööstuses

telluurium <tell`uurium -i 19~2e s> (< ld tellus, gen telluris maa) • astr astronoomia õppevahend, mudel, millega selgitatakse öö ja päeva vaheldumist, Kuu ja planeetide liikumist, aastaaegade teket ning varjutusi

telluurne <tell`uur|ne -se 2 adj> (< ld tellus, gen telluris maa) • Maaga seotud, maakerasse puutuv, maa-
telluursed voolud pl • maavoolud, looduslikud elektrivoolud maakoores

terjer <t`erjer -i 2e s> (ingl terrier < pr urg < terrarius maine, maa- < ld terra maa) • zool Inglismaal aretatud jahikoeratõug hulga teisenditega. Vt ka foksterjer, bullterjer, skaiterjer, äärdeilterjer

terra (ld) • maa; muld
terra firma • maismaa, kindel pind
terra incognita [terra ink·ognita] (ld tundmatu maa) • piltl tundmatu, uurimata valdkond
terra nullius [terra nullii˛us] • eikellegimaa
terra sigillata [terra sigillaata] (ld kaunistatud savi) • kunst punane reljeefsete kujutistega kaunistatud Vana-Rooma keraamika

terraarium <terr`aarium -i 19~2e s> (< ld terra maa) • zool ruum (ka puur v kast) v maa-ala (nt loomaaias), kus kasvat ja eksponeeritakse pms roomajaid ja kahepaikseid

terrasiit <terras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld terra maa) • eh terrasiitkrohv, dekoratiivkrohv, mis koosneb tsemendist ja värvilise kivimi (graniidi, marmori, dolomiidi vm materjali) purust