[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

magnetofon <magnetofon -i 19 s> (< magnet + kr phōnē hääl, heli), makk <m`akk maki m`akki 22e s> • tehn seade heli vm informatsiooni magnetiliseks salvestamiseks magnetlindile ja salvestatu taasesitamiseks

makaak <mak|`aak -aagi -`aaki 22e s> (pr macaque < port macaco ahv < bantu k-d) • zool ahvide perekond (Macaca) pärdiklaste sugukonnast, esineb arvukate liikidena pms Lõuna- ja Kagu-Aasias

manisk <manisk -i 2e s> (vn манишка) • tekst meeste särgi peale kinnitatav valge rinnaesine; piltl looma, linnu valge vm teist värvi rinnaesine

mark1 <m`ark marga m`arka 22u s> (sks Mark < vanaülemsks marc) aj
1. keskajal Euroopas väärismetalli kaaluühik
2. endine rahaühik mõnes Euroopa riigis nt Saksa mark, lüh DEM; Soome mark, lüh FIM
3. Eesti Vabariigi rahaühik a-tel 1919–27

mark2 <m`ark margi m`arki 22e s> (sks Mark < vanaülemsks marka piir) aj
1. talupoegade kogukond keskaegsel Saksamaal
2. varafeodaalses Frangi riigis ja hiljem Saksamaal piiriäärne riigiosa, mille eesotsas oli markkrahv

mask <m`ask maski m`aski 22e s> (pr masque < it maschera)
1. näokate v seda kandev isik; antiikaja teatris traagilise v koomilise ilmega õõnes lahtine näokate; karnevalil v rahvapidustustel jm näo ees kantav inimese v looma näo kujutis; piltl teeseldud ilme
2. näokaitse, nt gaasitõrjeks
3. naha iluraviks näole määritav ainekiht
4. tehn läbipaistmatu tõke, mis varjab osa pinnast valguskiirte vm kiirguse v ainesademe eest
surimasksurnu näolt võetud kips- v vahajäljend

meedik <meedik -u 2 s> (ld medicus) • med arst; arstiteadlane

meik <m`eik meigi m`eiki 22e s> (ingl make-up) • näojumestus

menisk <menisk -i 2e s> (< kr mēniskos kuusirp, poolkuu)
1. füüs vedeliku kumer v nõgus ülemine pind kapillaartorus; nõguskumer v kumernõgus optiline lääts vm nõguskumer ese
2. anat liigesepindade vaheline poolketas

mennik <mennik -u 2 s> (sks Mennige < ld minium kinaver) • punane pigment
pliimennikoranžpunane kristalne aine, mida kasut pms värvide koostises
rauamennikraudoksiidi sisaldav punakaspruun looduslik pigment; mennikut kasut pms värvide valmistamiseks

metoik <met|`oik -oigi -`oiki 22e s> (kr metoikos „kaaselanik“, võõramaalane) • aj Vana-Kreekas, eriti Ateenas võõramaalasena elanud kodanikuõigusteta maksumaksja. Vt ka perioik

mink1 <m`ink mingi m`inki 22e s> (ingl mink naarits) • zool ameerika naarits (Mustela vison), poolveelise eluviisiga väike kiskjaline, algselt elas looduses Põhja-Ameerika parasvöötmes, tänapäeval kasvandustest lahtipääsenuna üle kogu Eesti

mink2 <m`ink mingi m`inki 22e s> (sks Schminke) • jumestusvahend, eriti näojume toonimiseks ja värskendamiseks

modek <modek -i 2e s> (ingl modec < modem + koodek) • info digitaalmodem; genereerib analoogmodemsignaale digitaalselt

moolok <moolok -i 2e s> (< pn Moolok, vanaaja jumalus piiblis, kellele olevat inimesi, eriti lapsi ohvriks toodud)
1. ka müt julm küllastumatu jõud, kes nõuab pidevalt ohvreid
2. zool ogaline Austraalia sisalik (Moloch horridus)

moresk <mor|`esk -eski -`eski 22e s> (it moresca, pr mauresque, fem mauri) • kunst algselt arabeski (1) variant mauri kunstis; renessansskunstis tugevasti stiliseeritud lehtede ja õitega põimornament; muus XV–XVII s tants, kus kujutati mauride ja kristlaste vahelist võitlust; XV–XVI s laul, mille tekst parodeeris Aafrika päritolu tööliste itaalia keelt

mulk <m`ulk mulgi m`ulki 22e s> (ar omand) • eramaa, maavaldusvorm Lähis- ja Kesk-Idas alates VII s

munk <m`unk munga m`unka 22i s> (rts munk, keskülemsks münch, keskalamsks monk < kr monachos < monos üksi) • relig usulis-askeetlikel eesmärkidel maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav mees; katoliku vaimuliku meesordu liige. Vt ka noviits (1), nunn, oblaat (2), profess, postulant

muusik <muusik -u 2 s> • muusikaga kutseliselt v asjaarmastajana tegelev isik

müstik <müstik -u 2 s> (< kr mystikos müsteeriumiga seotud) • müstika uskuja, salakultuse v salaõpetuse harrastaja, vt ka müst; piltl üleloomulikkusesse uskuja, ebausklik inimene


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur