Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit
abrégé [abrežee] (pr < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • sisu lühikokkuvõte; väljakirjutis v väljavõte teosest
abreviatuur <abreviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld abbreviatura < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • lgv täht- v silplühend, ka lühend tingmärgi näol; muus lühend v lihtsustus noodikirjas
adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos
aditiiv <adit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld additivus lisa- < addere lisama) • lgv suunduv e lühike sisseütlev, nt majja
aforism <afor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr aphorismos) • mõttetera, lühike vaimukas viimistletud vormis lausung
aforistlik <afor`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • aforismikujuline, aforismi omadustega, lühike, tabav ning vaimukas
amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)
amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)
annotatsioon <annotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annotation < ld annotatio märge, ülestähendus) • teose, kirjutise v filmi lühike tutvustus
apoftegma <apoft´egma 16 s> (kr apophthegma) • kirj lühike vaimukas ning õpetlik mõttetera, lendsõna
arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud
ariooso <ariooso 16 s> (it arioso) • muus lühike lüürilis-meloodiline soolopala; laululis-retsitatiivne lõik ooperis, oratooriumis v kantaadis
ars longa, vita brevis est [ars longa viita brevis est] (ld) • kunst (on) pikk, elu lühike (Hippokratese ütlus Seneca tõlkes)
atila <atila 1 s> (< pn Attila, hunnide kuningas, surn 453) • tekst aj husaarikuub; etn ungari rahvariietusse kuuluv lühike nöörilustustega kuub
baluster <bal`ust|er -ri 2e s> (pr balustre < it balaustro < kr balaustion granaadipuu õis) • arhit tulband, lühike, altpoolt v keskelt tüsedam profileeritud sambake
banderilja <bander´ilja 16 s> (hisp banderilla) • lintidega kaunistatud lühike kisuline oda, kasut härjavõitlusel
blefarofimoos <+ fim|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr blepharon silmalaug + kr phimoō vaigistan, sulen) • med laupilukitsenemus, liiga lühike laupilu
boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl 3/4-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; 4/4-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest
brahhü- (kr brachys lühike) • lühi-
break [breik] (ingl murdma; katkestus)
1. sport kriketimängus palli kõrvalekaldumine; piljardimängus mängutuur, löömiskord
2. muus džässis ja popmuusikas lühike instrumentaalne soolorepliik orkestri v ansambli pauseerimise ajal, nt drums break (löökriistadel)
3. maj äkiline hinnamuutus börsil
4. tants → breik
breve (ld lühike) • relig paavsti lühike ametlik kiri
breve et efficax per exempla [breve et effikaks per eks·empla] (ld) • lühike ja mõjus on eeskuju (varal veenda)
breviaar <brevi|`aar -aari -`aari 22e s> (ld breviarium < brevis lühike) • lühike ülevaade, väljavõtete kogu; relig katoliiklaste tunnipalveraamat
brevis (ld lühike) • muus mensuraalnoodikirja märk, mis tähistab suhteliselt lühikest helivältust; tänapäeval kahe täisnoodiga võrdset vältust tähistav märk
briifing <briifing -u 2 s> (ingl briefing) • kõnek infotund, (lühike) teaberikas koosolek
burlesk <burl|`esk -eski -`eski 22e s> (pr burlesque < it burla nali)
1. kirj jant, pilkelugu, millegi liialdatult kentsakas, jämekoomiline v pilkavalt järeleaimav kujutus (kirjanduses, laval)
2. muus humoristlikku laadi lühike instrumentaalpala
3. tants sensuaalses võtmes esitatud tantsuline lava-show, vt ka striptiis
bušlatt <bušl|`att -ati -`atti 22e s> (vn бушлат) • tekst madruse lühike pealiskuub
bülletään <büllet|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr bulletin < vanapr bullette pitser < keskld bulla < ld mull) • teadaanne, päevateade, lühike teadaanne üldist huvi pakkuva tähtsa sündmuse kohta; lühem perioodiline väljaanne; hääletussedel
cachetero [katšeteero] (hisp) • lühike oda; härjavõitluses viimase odapiste tegija
click [klikk] (ingl) • info vt klikk2; med lühike terav heli (nt südametoonide osana)
cookie [kuki] (ingl „kook, küpsis“) • info lühike fail, mille kirjutavad kodulehekülje serverid kasutaja kõvakettale, et seda järgmise külastuse ajal identifitseerida, nn küpsis v präänik
curriculum vitae [kurr·ikulum viite] (ld eluring, -käik v -tee), lüh CV • (lühike) eluloo- ja töökäigukirjeldus
dekort <dek|`ort -ordi -`orti 22e s> (sks Dekort < it decurtare vähendama, corto lühike) • maj kauba alaväärtuslikkuse v arve kohese tasumise tõttu tehtav hinnaalandus
diastol <di`astol -i 2e s> (< kr diastolē lahutamine, laienemine)
1. füsiol südamelõdve, südamekoja ja -vatsakese korrapärane lõtvumine, vastand süstol
2. kirj meetrikas: arsise tõttu pikenenud lühike silp
dibrahh (kr dibrachys < di- + brachys lühike) → pürrihhius
doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised
eksprompt <ekspr|`ompt -ompti -`ompti 22e s; ekspr`ompt adv> (< ld expromptus valmis, käepärast)
1. adv ettevalmistamatult, äkki, improviseerides
2. s lühike ettevalmistamata kõne v muu ettekanne; kirj mingil puhul ilma eelneva ettevalmistuseta loodud nalja- v pilkeluuletus; muus improviseeritud muusikapala; kontrastsete teemadega lüüriline karakterpala pms klaverile
epigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr epigramma) kirj
1. aj Vana-Kreekas algselt pealiskiri mälestus- v hauasambal, pühendkingil jm, hiljem väike luuletus eleegilistes distihhonides; Vana-Rooma lühike pilkeluuletus
2. tänapäeval satiiriline lühiluuletus mis tahes värsimõõdus
farss <f`arss farsi f`arssi 22e s> (pr farce < ld farcire täitma)
1. teater lühike jämekoomiline olustikuline näidend keskajal Prantsusmaal; jant, lühikomöödia v labasevõitu vodevill; piltl jant, labane nali
2. kok hakktäidis lihast, kalast v seentest
fokomeelia <fokom`eelia 1 s> (< kr phōkē hüljes + melos jäse) • med hülgejäsemelisus: hülgeloivataoliselt lühike jäse (käe- v jalalaba)
fustanella <fustan´ella 16 s> (it < uuskr foustanela) • etn, tekst albaania ja kreeka meeste rahvarõivaste valgest puuvillasest riidest lühike volditud seelik, algselt pükstel kantava särgi allosa
gnoom2 <gn`oom gnoomi gn`oomi 22e s> (kr gnōmē arvamus) • kirj lühike elutarkust sisaldav mõttetera, mõttesalm (eriti Vana-Kreekas)
idüll <id`üll idülli id`ülli 22e s> (< kr eidyllion lühike kõrgstiilis karjaseluuletus) • kirj, kunst teos v motiiv, mis idealiseerib lihtsa looduslähedase elu väärtusi, vaikelupildike; tekkis III s eKr Vana-Kreekas, leidis viljelemist renessansiajal ja XVIII s; piltl vaikne, häirimatu, õnnelik olelemine
intermetso <interm´etso 16 s> (it intermezzo < keskld intermedium ajavahemik < ld intermedius vahepealne)
1. vt interluudium (1), intermeedium (1)
2. muus lühike vabavormiline instrumentaalpala
3. piltl (lõbus) vahejuhtum
intrada [intraada] (< it intrata van) • muus lühike pidulik, hrl marsi tempos sissejuhatus muusikateosele
introduktsioon <introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld introductio sissejuhatamine)
1. muus suurema heliteose lühike instrumentaalne sissejuhatus
2. biol mingi taime- v loomaliigi (ka sordi, tõu) sisseviimine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem polnud
3. relig vaimuliku ametisseseadmine, vt ka installatsioon (3)
kaamos <k`aamos -e 11~9 s> (soome < põhjasaami skabma-aige „sügistalve aeg“ < norra skamtid < skam lühike + tid aeg) • sünkpime sügise- ja talveaeg
karmanjool <karmanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carmagnole < pn Carmagnola, linn Itaalias)
1. muus, tants prantsuse võitluslik laul, mille saatel tantsiti, pärit aastast 1792
2. tekst lühike metallnööpidega kuub, kuulus jakobiinide rõivastusse
karronaad <karron|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pn Carron) • sõj algselt Šotimaal Carronis valmistatud ning laevadel kasutatud lühike 6–9-kaliibriline suurtükk
kartaun <kart|`aun -auni -`auni 22e s> (sks Kartaune < it cortana van lühike suurtükk) • sõj, aj suuremakaliibrilise suurtüki nimetus kuni XVIII s keskpaigani
katekismus <katek`ismus -e 11~9 s> (ld catechismus (usu)õpetus, õpperaamat < kr katēchizō õpetama) • relig lühike usuõpetuse käsiraamat
kilt <k`ilt kildi k`ilti 22e s> (ingl < Skand k-d) • tekst šoti meeste rahvarõivas: ruudulisest villasest riidest lühike, tagant ja külgedelt volditud, eest vaheliti käivate hõlmadega vaipseelik
kokteil <k`okt|`eil -eili -`eili 22e s> (ingl cocktail) • külm segujook, valmistatakse kangetest alkohoolsetest jookidest, veinist, marja- v puuviljamahlast (mahlakokteil), piimast ja mahlast (piimakokteil) vm
kokteilikleit • tekst lühike pidulik kleit
kollett <koll|`ett -eti -`etti 22e s> (pr collet krae < col kael; krae) • aj, tekst keskaegne lai krae; mõnede ratsaväeosade lühike valge ülerõivas
komment <komm|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl, pr comment < ld commentum väljamõeldis, leiutis) • lühike selgitus, vahemärkus, repliik
kontsiisne <konts`iis|ne -se 2 adj> (ld perf partits concisus) • kokkusurutud, lühike ning täpne; med tükeldatud, peenendatud
kraanpalk <+ p`alk palgi p`alki 22e s> (holl kraanbalk) • mer lühike põikpalk laeva vööris kummalgi pardal, mille abil tõstetakse ankur veest välja
lakooniline <lakoonili|ne -se -st 12 adj> (< kr Lakōn lakoonlane, spartalane) • tabavalt napisõnaline, lühike ning tabav
lapidaarne <lapid`aar|ne -se 2 adj> (ld lapidarius kivine, kivi- < lapis kivi)
1. kivisse raiutud, raidkirjaline, raidkirja-
2. lühike ja selge, kokkusurutult väljendusrikas
legem brevem esse oportet [leegem brevem esse op·ortet] (ld) • seadus peab olema lühike (Seneca)
mantilja <mant´ilja 16 s> (hisp mantilla) • tekst pms Hispaania naiste pead ja õlgu kattev pitsrätik; lühike peleriin
marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikepp • väärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina
miim <m`iim miimi m`iimi 22e s> (kr mimos jäljendaja; jäljendamine) teater
1. aj antiikteatris olmelise ja satiirilise sisuga lühike improvisatsiooniline etendus ja komöödiažanr
2. miiminäitleja, ka veiderdaja v akrobaat; tänapäeval ka pantomiimi esitaja
mini <mini 17~16 s> (< mini-) • tekst rõiva minipikkus; sellise pikkusega (st väga lühike) rõivas. Vastand maksi
moment <mom|`ent -endi -`enti 22e s> (ld momentum liigutus; hetk)
1. hetk, silmapilk, viiv; lühike ajalõik
2. oluline külg, asjaolu, seik, aspekt
3. füüs mingit toimet määrav suurus, sageli väljendatav kahe suuruse korrutisena, nt jõumoment, inertsimoment
moment musical [mom·a(n) müzik·al] (pr muusikaline hetk) • muus lühike vabavormiline lüüriline instrumentaalpala, hrl klaveripala
nagaika <nag´aika 16 s> (vn нагайка < nogaid, turgi rahvas) • kasakate lühike nahkpiits
nokturn <nokt|`urn -urni -`urni 22e s> (pr nocturne < ld nocturnus öine)
1. muus lühike lüüriline öist meeleolu kajastav heliteos; aj vabas õhus õhtul v öösel esitatud puhkpillipalade tsükkel XVIII s
2. kunst öömaal, millel kujutatavat esitatakse öö-, kuu- v kunstlikus (lõke, küünal, lamp) valguses
novellett2 <novell|`ett -eti -`etti 22e s> (< novellett1, pn Clara Novello, Inglise laulja, 1818–1908, Robert Schumanni loodud termin) • muus vabas vormis lüürilis-eepiline lühike muusikapala, hrl klaveripala
peleriin <peler|`iin -iini -`iini 22e s> (pr pèlerine palverändur, rändur) • tekst lühike keebitaoline õlakate iseseisvalt v ülerõiva osana
pollar <p`ollar -i 2e s> (ingl bollard) • mer lühike post (v postipaar) laeva tekil (tekipollar) v kail (kaipollar), mille ümber pannakse laeva kinnitusotsad (trossid)
praller <pr`aller -i 2e s> , pralltriller <+ tr`iller -i 2e s> (sks < prallen põrkama) • muus meloodiakaunistus; lühike triller, mida tähistatakse noodi kohal oleva vastava märgiga
predikatiiv <predikat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld praedicativus kinnitav) • lgv öeldistäide, lauseliige, mis laiendab tegusõnu olema, tunduma, paistma, näima jms ning näitab, kes, mis või missugune on subjekt, nt Tüdruk on lühike
pregnantne <pregn`ant|ne -se 2 adj> (pr prégnant < ld praegnans rase, täis) • sisutihe, lühike ning tähendusrikas, kaalukas
props <pr`ops propsi pr`opsi 22e s> (< ingl prop tugi) • peen lühike ümarpuit (paberi valmistamiseks, kaevandustugedeks jms)
prospekt <prosp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld prospectus vaade, väljavaade)
1. sirge ning avar linnatänav
2. (teose) plaan, lühike ülevaade
3. midagi tutvustav ja reklaamiv kataloogitaoline trükis
rekapitulatsioon <rekapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld recapitulatio < capitulum peake; peatükk)
1. lühike kokkuvõte, kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine organismi arenemise lootejärgus
3. psühh biogeneetilisele reeglile rajatud meelevaldne analoogia lapse arengu ja inimsoo arengu vahel
repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia
ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng
sako <sako 16 s> (< it sacca kott) tekst
1. varasemal ajal: lühike must meestekuub, pintsak
2. nüüdisajal: sakoülikond, mustast (saba)kuuest ja hallidest triibulistest pükstest, särgist, vestist ja lipsust koosnev pidulik ülikond, juurde kuuluvad hrl mustad lakk-kingad
skepter <sk`ept|er -ri 2e s> (kr skēptron) • lühike elevandiluust v kullast kepp, üks kuningavõimu sümboleid
stekk <st`ekk steki st`ekki 22e s> (< sks Stecken kepp) • sport lühike ratsapiits, mille ühes otsas on lapats või nöörike ja teises otsas aas
švaa <šv`aa 26 s> (hbr sh‘wa) • lgv vahevokaal hääldamise hõlbustamiseks, kahe kaashääliku vahele tekkinud lühike täishäälik, nt põtr -› põder
tanka <tanka 16 s> (jpn < tan lühike + ka luuletus) • kirj VII s väljakujunenud Jaapani klassikalise luule vorm; koosneb 31 silbist, mis asetsevad viies reas (5–7–5–7–7 silpi)
telegramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< tele- + -gramm) • endisajal telegraafi teel lähetatav teade, mis väljastati saajale hrl kirjalikult ja viidi hrl otse kliendile kätte; tänapäeval edastatakse sõnum saajale faksi, telefoni või posti teel
telegrammistiil • lühike ning lakooniline teaberikas stiil
toost <t`oost toosti t`oosti 22e s> (ingl toast) • lühike lauakõne tervisejoomisel
tribrahh <tribr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr tribrachys < tri- + brachys lühike) • kirj kolmest lühikesest silbist koosnev värsijalg (◡◡◡)
tritseeratops <tritseerat|`ops -opsi -`opsi 22e s> (< tri- + kr keras sarv + ōps nägu) • paleont hiliskriidis Põhja-Ameerikas elanud kuni 8 m pikkune taimtoiduline dinosaurus (Triceratops), kellel oli silmade kohal 2 pikka sarve ja ninamikul 1 lühike sarv
tušš3 <t`ušš tuši t`ušši 22e s> (sks Tusch) • muus lühike tervituseks mängitav instrumentaalpala
tužurka <tuž´urka 16 s> (vn тужурка < pr toujours alati) • kõnek lühike töökuub, jopp
videoklipp <+ kl`ipp klipi kl`ippi 22e s> (ingl video clip) • lühike videosalvestis
visiit <vis|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr visite < ld visitare külastama < videre, perf partits visus nägema) • (lühike ametlik) külastus, nt viisakusvisiit, riigivisiit, arstivisiit
visiitkaart • kontaktandmetega nimekaart
vita brevis, ars longa [viita brevis ars longa] (ld) • elu (on) lühike, kunst (aga) pikk (Hippokrates)