[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

campanelli [kampan·elli] (it) • muus kellamäng, löökpill, mis koosneb klaviatuurina puitraamil asetsevaist metallplaadikestest; mängitakse väikeste puuhaamritega

cinelli [tšin·elli] (it) • muus taldrikud (löökpill orkestris)

claves [klaaves] (Ameerika hisp pl < ld clavis, pl claves võti, pulk) • muus Kuuba löökpill: kaks u 20 cm pikkust pulka, mida teineteise vastu lüüakse

doira <doira 16 s> (prs dayereh) • muus Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvaste tamburiinikujuline löökpill

gong <g`ong gongi g`ongi 22e s> (malai) • muus kettakujuline metallist löökpill kaua kumiseva heliga, kasut helisignaalide andmiseks (gongilöök), alates XVIII s ka ooperi- ja sümfooniaorkestris

idiofon <idiofon -i 19 s> (< idio- + kr phōnē hääl, heli) • muus „iseheliseja“, korpuspill, löökpill, kus heli tekib kogu instrumendi võnkumisest, nt gong, kastanjetid, triangel

ksülofon <ksülofon -i 19 s> (< ksülo- + kr phōnē hääl, heli) • muus löökpill, koosneb kromaatilise heliastmikuna häälestatud puuplaatidest, heli tekib spetsiaalsete puupulkadega plaatidele lüües

kümbal <k`ümbal -i 2e s> (kr kymbalon) • muus Vana-Kreeka ja -Rooma löökpill (vasktaldrikud). Vt ka simbel

lüüra <lüüra 16 s> (kr lyra) muus
1. Vana-Kreeka kitarataoline keelpill
2. XV–XVII s tarvit olnud pirnikujuline vibupill
3. puhkpilliorkestris Vana-Kreeka lüüra kujuline metallplaatidega löökpill

marimba <mar´imba 16 s> , marimbafon <mar´imbafon -i 19 s> (< it, port marimba < bantu k-d + kr phōnē hääl, heli) • muus puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline ksülofon, mida mängitakse nuiakestega; algselt Lõuna-Aafrika ja Kesk-Ameerika neegrite löökpill

membranofon <membr´anofon -i 19 s> (< ld membrana kile + kr phōnē hääl, heli) • muus nahaga kaetud löökpill, nt trumm, timpan

metallofon <met´allofon -i 19 s> (< metallo- + kr phōnē hääl, heli) • muus vasarakestega mängitav löökpill, koosneb heliastmikuna häälestatud metallplaatidest v -torudest

simbel <s`imb|el -li 2e s> (ld cymbalum < kr kymbalon) muus
1. aj antiikaja löökpill (vasktaldrikud)
2. (ung cimbalom < ld) XVI s tarvitusele tulnud lameda trapetsikujulise kõlapõhjaga teraskeeltega pill, mida mängiti puuvasarakestega; kasutati eriti rahvamuusikas

tamtamm <tamt|`amm -ammi -`ammi 22e s> (hindi tamtam) muus
1. gongitaoline kindla helikõrguseta löökpill: raamil rippuv suur metallketas, mida lüüakse nuiaga
2. loodusrahvaste primitiivne puutrumm

templiplokid pl <+ pl`okk ploki pl`okki 22e s> (sks Tempelblocks) • muus Korea päritolu löökpill, mis koosneb 3–5 pirnikujulisest jalandile kinnitatud puitplokist; mängitakse pulkadega

timbalid pl <t`imbal -i 2e s> (hisp timbal) • muus Kuuba päritolu löökpill, koosneb kahest teineteisega ühendatud väikesest metallkestaga ja kitsenahast membraaniga silindertrummist; mängitakse enamasti puitkepikestega

timpan <t`impan -i 2e s> (it timpani < kr tympanon), litaur <lit|`aur -auri -`auri 22e s> (< kr (po)ly palju + taure(i)a teatud trumm) • muus suur katlakujuline, pealt nahaga kaetud häälestatav löökpill, mida mängitakse kahe viltpäise nuiakesega

triangel <tri`ang|el -li 2e s> (< ld triangulum kolmnurk) • muus löökpill kolmnurgaks painutatud terasvardast, millele pulgakesega lüües saadakse heledaid metalseid helisid; kõnek möll, mäsu, melu

tšelesta <tšel´esta 16 s> (it celesta < ld caelestis taevalik, taevane) • muus harmooniumikujuline klahvistiku ja haamermehhanismiga löökpill, valmistatakse alates XIX s lõpust

tulumbass <tulumb|`ass -assi -`assi 22e s> (trg tulumbaz) • muus vanaaegne pööratud nahast löökpill, trumm

vibrafon <vibrafon -i 19 s> (< ld vibrare raputama, värisema + kr phōnē hääl, heli) • muus kindla häälestusega, vibreerivaid helisid tekitav löökpill, mida mängitakse 2–4 kummist v plastist südamikuga nuiakesega vastu metallplaate lüües


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur