[VSL] Võõrsõnade leksikon

abiogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< a- + bio- + genees) • biol isetärkamine, elutust sigimine, elusolendite tekkimine elutust ainest (kuni XIX s-ni levinud arvamus; tänapäeval seostatakse ainult elu algse tekkimisega Maal)

agnaadid1 pl <agn|`aat -aadi -`aati 22e s> (< a- + kr gnathos lõualuu) • zool lõuatud (primitiivsed selgroogsed). Vt ka gnatostoomid

aktiniidia <aktin`iidia 1 s> (< kr aktis, gen aktinos kiir, kodar + eidos kuju) • bot Kagu-Aasias levinud, enamikus söödavate vitamiinirikaste viljadega heitlehine liaan, meil dekoratiivtaim (Actinidia). Vt ka kiivi

akvamaniil <+ man|`iil -iili -`iili 22e s> (keskld aqua(e)manile < ld aquaemanalis < akva- + manus käsi) • aj keskaegne, hrl lõvi-, hirve- v koerakujuline metallist kann kätele vee valamiseks

altitudinaalne <altitudin`aal|ne -se 2 adj> (< ld altitudo kõrgus) • geogr kõrgusvööndiline, kõrgusastmeline (leviku kohta mägedes). Vt ka altituud

alumosilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< alumiinium + silikaat) • keem maakoores kõige enam levinud ränihappe sool, mille kristallstruktuuris on alumiiniumi aatomid osaliselt asendunud räni aatomitega; levinumad alumosilikaadid on päevakivid, vilgud, tseoliidid jms

alveool <alve|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • anat somp
hambaalveoolid pl • õõnsused lõualuus, milles asetsevad hambajuured
kopsualveoolid pl • muljad moodustised kopsus
näärmealveoolid pl • mullid sombuliste näärmete otstes

amfiatlantiline <+ atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + atlantiline) • biol mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga (liigi kohta)

amfiboliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr amphibolos ebaselge + -liit) • geol valdavalt amfiboolidest koosnevad moondekivimid, levinud kivimitüüp Eesti kristalses aluskorras

amfiboreaalne <+ bore`aal|ne -se 2 adj> (< amfi- + boreaalne) • biol Atlandi ja Vaikse ookeani parasvöötmeosas paikneva levilaga (liigi kohta)

amfipatsiifiline <+ patsiifili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + uusld (Oceanus) Pacificus Vaikne ookean) • biol mõlemal pool Vaikset ookeani (põhjapoolkeral) paikneva levilaga (nt liik)

amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

andiinne <and`iin|ne -se 2 adj> (< pn Andid) • bot, zool Andide kõrgmäestikualal paikneva levilaga (liigi kohta)

anekdoot <anekd|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr anekdotos avaldamata) • kirj koomilise v pikantse sisuga ja üllatusliku lõpuga lühilugu

aniis <an`iis aniisi an`iisi 22e s> (kr annēson, anison) • bot idamaise päritoluga maitsetaim (Anisum) sarikaliste sugukonnast; aniisi vilju tarvit farmaatsias teesegudes, aniisiõli ja likööri valmistamiseks ning vürtsiks

anuubis <anuubis -e 9 s> (< pn Anubis, koera peaga Vana-Egiptuse jumal) • zool Aafrika suure levilaga pärdiklane (Papio anubis)

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

apoteem <apot|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr apotithēmi panen kõrvale) • mat korrapärase hulknurga keskpunktist küljeni tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus; korrapärase püramiidi tipust põhjaservani tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus

areaal <are|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld areale ala, väli < ld area täisehitamata ala) • biol asustusala, mingi looma- v taimerühma (liigi, perekonna jne) loomulik levila

arktotertsiaarne <+ tertsi`aar|ne -se 2 adj> (< kr arktikos põhjapoolne) • tertsiaaris (1) põhjapoolkeral kuni Arktikani levinud (floora- v faunaelement)

asfodill <asfod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr asphodelos) • bot tooneliilia (Asphodelus) Vahemere mail levinud taimeperekond liilialiste sugukonnast

avanturiin <avantur|`iin -iini -`iini 22e s> , aventuriin <aventur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr aventurine, it avventurino < avventura juhus)
1. miner punakas vilgu- v hematiidilehekesi sisaldav kvarts v päevakivi, poolvääriskivi
2. kroom- v vaskoksiidiga värvitud klaas

baseball [beisbool] (ingl) • sport pesapall, Ameerikas ja Inglismaal levinud pallimäng

bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul

begiin <beg|`iin -iini -`iini 22e s> (pr béguine < pn L. de Bègue, arvatav asutaja) • relig Madalmail u XII s tekkinud ja sealt lähikonda levinud naiste religioosse ühenduse liige, begiinid kaldusid ketserlusse, mistõttu inkvisitsioon neid jälitas; vastava meeste ühenduse liiget nimetati begardiks

biee <bi`ee 26i s> (pr biais viltusus) • tekst viltu riiet lõigatud riba, mida pooleks murtult kasut kaunistava äärisena (kandina)

bluus <bl`uus bluusi bl`uusi 22e s> (ingl blues < blue nukker) • muus kaeblik aeglase tempoga laul Põhja-Ameerika neegrite rahvamuusikas, sellest arenenud ja laialt levinud džässmuusika vorme

budism <bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Buddha Šākjamuni) • relig buda usk ja usulis-filosoofiline õpetus, tekkis Indias arvatavasti VI–V s eKr; usundi rajas Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama), levinud Hiinas, Jaapanis jm Aasias; õpetuse järgija põhieesmärgiks võib pidada virgunud meeleseisundini jõudmist

catch [kätš] (ingl püüdma, püüdmine)
1. muus XVII– XVIII s Inglismaal levinud lustakas kaanon, ahellaul
2. sport vabamaadlusstiil
3. kätš, kähmlus, ebasportlik maadlemisviis

deism <de`ism deismi de`ismi 22e s> (pr déisme < ld deus jumal) • fil, relig XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, kes loob maailma, ent ei sekku enam selles toimuvasse. Vt ka ateism, teism

diameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr diametros) • mat läbimõõt, ringjoone v kera kaht punkti ühendav ja läbi keskpunkti minev sirglõik, ka selle lõigu pikkus

diervilla <dierv´illa 16 s> (< pn N. Dierville, XVII-XVIII s Prantsuse arst) • bot takispuu, Põhja-Ameerikas levinud heitlehiste põõsaste perekond (Diervilla) kuslapuuliste sugukonnast

difuusne <dif`uus|ne -se 2 adj> (< ld perf partits diffusus levinud, ulatuslik) • hajuv, laialivalguv, hajus
difuusne kiirgus • füüs hajuskiirgus, eriti päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast korduvat hajumist atmosfääris
difuusne valgus • hajuvalgus, kindla kiirtesuunata valgus (nt taevavalgus vastandina otsesele päikesevalgusele)
difuussed udukogud pl • astr korrapäratu kujuga taevakehad, mis koosnevad gaasidest v kosmilisest tolmust

diktamnus <dikt`amnus -e 11~9 s> (kr diktamnon < pn Dikte, mägi Kreetal) • bot moosesepõõsas (Dictamnus), Lõuna-Euroopas ja Aasias levinud ligi meetri kõrgune mürgine rohttaim ruudiliste sugukonnast; eritab eeterlikke õlisid, mida võib taime kohal põlema süüdata

diospüür <diosp|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< kr pn Zeus, gen Dios, Vana-Kreeka peajumal + pyros nisu) • bot Aasias, Aafrikas ja Ameerikas levinud taimeperekond (Diospyros); diospüürid annavad hinnalist eebenipuitu, mõned liigid on väärtuslikud viljapuud. Vt ka hurmaa

disjunktsioon <disjunktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld disjunctio eraldamine < disiungere eraldama)
1. eraldus, jaotus, liigitus
2. loog loogiline liitmine, matemaatilises loogikas tehe, millele harilikus keeles vastab sidesõna „või“, nn VÕI-tehe
3. biol areaali katkelisus: varem terviklik levila on muutunud mitmeosaliseks

džeiraan <džeir|`aan -aani -`aani 22e s> (vn джейран gasell < turgi k-d) • zool veislane (Gasella subgutturosa) gaselllaste alamsugukonnast, levinud Süürias, Iraanis, Afganistanis, Taga-Kaukaasias jm

eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)

eggnog [egn·og] (ingl < egg muna + nog kange õlu, levinud seletuse järgi < egg and grog in a noggin muna ja grokk noggin’is, st puust õõnestatud kruusis, millest XVII s Inglismaa kõrtsides pakuti nog’iks nimetatud õlut) • kanamunadest, piimast, suhkrust ja alkoholist (hrl rumm v brändi) valmistatud külm v kuum segujook

eksklaav <ekskl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (sks Exklave < eks- + ld clavis võti)
1. pol riigi eraldivaldus, riigi osa, mis on võõra riigi maa-alaga igast küljest piiratud, vt ka enklaav
2. biol taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat

eksood <eks|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr exodos väljumine, väljapääs) • kirj, teater Vana-Kreeka draamas lõpplaul, mille saatel koor orkestralt lahkus; draama lõpposa

endeem <end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr endēmos kohalik) • biol kohapeal kujunenud suhteliselt väikese levilaga taime- v loomaliik

ensootia <ens`ootia 1 s> (< en- + kr zōon loom) • vet suuremas ulatuses levinud paiklik loomataud

epidemioloogia <+ l`oogia 1 s> (< epideemia + -loogia) • med teadusharu, mis uurib epideemiate ja ka mõnede mittenakkushaiguste (vähi, skorbuudi) teket, levikut ning tõrjet

epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena

epood <ep`ood epoodi ep`oodi 22e s> (kr epōidos järellaul < epi- + kr ōidē laul) kirj
1. antiikajal: lüüriline luuletus, milles pikk värsirida vaheldub lühikesega
2. lõpplaul, Vana-Kreeka koorilaulus esimesele kahele osale (stroofile ja antistroofile) järgnev kolmas osa

ex ungue leonem [eks ungve leoonem] (ld) • küüniste järgi (tuntakse) lõvi (s.o osa järgi tuntakse ära tervik v meistrit tuntakse ta võtete järgi)

fabiaanlus <fabi`aanlus -e 11~9 s> (< ingl Fabian Society < pn Q. Fabius Maximus Cunctator, Vana-Rooma väepealik, u 280/275-203 eKr) • pol 1883. a alates Inglismaal levinud reformistlik liikumine, mis pidas võimalikuks töölisklassi ja kodanluse koostööd

fartlek <fartlek -i 2e s> (rts „kiirusmäng“) • sport lõigutreening; treeningumeetod, kus joostakse lõike eri tempoga, kiire pulsiga lõikude vahel on taastva pulsisagedusega sörkjooksu lõigud

feihoa <feih`oa 26 s> (< pn J. da Silva Feijó, Brasiilia loodusteadlane, 1760–1824) • bot mürdiliste sugukonda kuuluv kuni kolme meetri kõrgune puu Lõuna-Ameerikas (Feijoa sellowiana); vilju kasut toiduks

fertiilne <fert`iil|ne -se 2 adj> (ld fertilis) • biol viljastuv, viljuv, viljakandev, paljunemisvõimeline. Vt ka steriilne

figuraalornament <+ ornam|`ent -endi -`enti 22e s> (< figuraalne + ornament) • kunst renessansiajal levinud inimfiguuridega ornament

flogiston <flogiston -i 19 s> (< kr phlogistos põlev) • keem, aj „tulemateeria“, XVII–XVIII s keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine, teooria oli levinud kuni hapniku avastamiseni XVIII s lõpus

flooraelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< floora + element) • bot ühise päritolu, ühesuguse leviku v samaaegse ja samasuunalise immigratsiooni alusel kujunenud taimeliikide rühm

fun-ball [fanbool] (ingl) • sport 1960. a Austraaliast mujale levinud tennisesarnane väljakumäng (väljak 9 × 17,4 m, kolm raundi à 20 punkti; mängitakse pehmete pallidega)

galopp <gal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr galop)
1. sport kapak, neljajooks, neljasõit, traavli kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar
2. tants kiire seltskonnatants ²/₄-taktimõõdus, oli levinud XIX s Euroopas

geko <geko 16 s> (malai gekoq) • zool troopikas, subtroopikas ja ka parasvöötmes levinud gekolaste (Gekonidae) sugukonda kuuluv sisalik, kes varvaste erilise ehituse tõttu võib liikuda mis tahes asendis oleval siledal pinnal

geniospasm <+ sp`asm spasmi sp`asmi 22e s> (< kr geneion lõug + spasm) • med lõuakramp

geoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • geol geoloogiasse puutuv v kuuluv, Maa ehitust ja ajalugu käsitlev
geoloogiline ajaarvamine • geokronoloogia, maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem
geoloogiline profiil • aluspõhja v pinnakatte läbilõige, milles on kirjalikult v joonisena märgitud kihid v kivimid
geoloogilised sisejõud pl • Maa sisemuses mõjuvad jõud, mida põhjustavad pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud
geoloogilised välisjõud pl • Maa pinnal ja litosfääri ülemises osas mõjuvad jõud, mida põhjustavad raskusjõud ja päikeseenergia (vooluvesi, merelainetus, põhjavesi, liustikujää, tuul, elusolendid jm)

glatsiaalrelikt <+ rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< glatsiaal + relikt) • biol jääajajäänuk, pleistotseenis mingile alale levinud ja nüüdisajani säilinud taime- v loomaliik

gnatopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr gnathos lõualuu + pous, gen podos jalg) • zool (vähkide) lõugjalad

gnatostoomid pl <+ st`oom stoomi st`oomi 22e s> (< kr gnathos lõualuu + stoma suu) • zool lõugsuused. Vt ka agnaadid1

gnostitsism <gnostits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr gnōstikos teadmis-, tunnetus-, teadev) • relig hilisantiikajal I–III s ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude kogunimetus

godeetsia <god`eetsia 1 s> (< pn C. H. Godet, Šveitsi botaanik, 1797–1879) • bot sametlill (Godetia), Ameerikas levinud taimeperekond pajulilleliste sugukonnast, mõned liigid on aiasuvelilled

gorbuuša <gorbuuša 16 s> (vn горбуша < горб küür) • zool Vaikse ookeani põhjaosa lõhilane (Oncorhynchus gorbuscha)

greif <gr`eif greifi gr`eifi 22e s> (sks Greif < ld gryphus < kr), grüps <gr`üps grüpsi gr`üpsi 22e s> (kr gryps) • müt antiikmüt-s kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom

gürsa <gürsa 16 s> (vn гюрза < prs gurza) • zool mürkmadu rästiklaste sugukonnast (Vipera), kuni 1,5 m pikk, levinud Põhja-Aafrikast Indiani, samuti Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias

halling <halling -i 2e s> (norra < pn Hallingdal, org Lõuna-Norras) • folkl, tants norra rahvatants ²/₄-taktimõõdus (meeste üksiktants); Rootsis levinud paaristantsuna

hamster <h`amst|er -ri 2e s> (sks Hamster) • zool näriline (Cricetus cricetus) hamsterlaste sugukonnast, põllukahjur, levinud pms Lõuna- ja Kesk-Euroopas

haskala [haskalaa] (hbr valgustus) • judaismi tavade kogu; XIX s pms Saksamaal levinud juudi valgustusliikumine

heteroauksiin <+ auks|`iin -iini -`iini 22e s> (< hetero- + auksiin) • bot kõige levinum auksiin, taimedes leiduv, taimekasvu virgutav aine; toodetakse ka sünteetiliselt

heterokarpia <+ k`arpia 1 s> (< hetero- + kr karpos vili) • bot mõne taime (nt saialille) omadus erinevaid vilju moodustada

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

holism <hol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr holos terve, kogu) • fil terviklikkuse filosoofia, õpetus, mis absolutiseerib terviku taandamatust osade mehaaniliseks summaks; tekkis 1920ndatel, levinud bioloogias, psühholoogias jt inimest uurivates teadustes

humiliaat <humili|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld humiliare alandama, madaldama < humilis madal, alandlik) • relig XII–XVI s pms Põhja-Itaalias levinud usuvoolus osaleja

iileks <iileks -i 2e s> (< ld ilex iilekstamm) • bot pms troopilises Ameerikas ja Aasias levinud kõrge igihaljas astelpõõsas (Ilex) nahkjate läikivate lehtede ja punaste marjadega, hinnatud pargitaim

imago pietatis [imaago pietaatis] (ld) • kunst kannatav Kristus, harduspilt, mis kujutab elusat Kristust haavade ja kõrvale pööratud näoga (ka okaskrooniga), oli eriti levinud Saksa kunstis XIV–XVI s plastilise harduspildina

jaal <j`aal jaala j`aala 22u s> , jaala <jaala 16 s> (soome jaala < vn ял < ingl yawl, teatud meresõidupaat, vrd jaul, joll, julla) • mer arvatavasti XIX s keskpaiku Soomest Põhja-Eestisse levinud 2-mastiline poollahtine purjelaev, kandevõime 30–60 t

judaism <juda|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr Ioudaismos < Ioudaios juut) • relig pms juutide hulgas levinud monoteistlik usund, mis tugineb vanale testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning talmudile; tekkis II a-tuhandel eKr Palestiinas. Vt ka judaistika

juugend <juugend -i 2e s> , juugendstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (sks Jugendstil < pn Jugend, Münchenis 1896–1940 välja antud ajakiri) • kunst, arhit XIX s lõpus ja XX s alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

kaabel <k`aab|el -li 2e s> (pr câble < keskld capulum lõõg, köis) • el hermeetilise kestaga ühe- v mitmesooneline painduv elektrijuhe
jõukaabel • elektrienergia edastamiseks kasut kaabel
kontrollkaabel • elektriseadmete abiahelais kasut kaabel
sidekaabel • sideliinides kasut kaabel

kaapotkleit <+ kl`eit kleidi kl`eiti 22e s> (< vn капот van avar kodukleit < pr capote avar sõdurimantel < capot kapuutsiga mantel < keskld capa kapuuts) • etn, tekst pikkade varrukatega, liibuva piha- ja avara kroogitud v volditud seelikuosaga kleit, levinud Euroopa talunaiste rõivastusse biidermeierlikust linnamoest; oli XIX s 2. poolel kasut ka Põhja- ja Lääne-Eestis

kabinet <kabin|`et -eti -`etti 22e s> (pr cabinet)
1. töö- v vastuvõtutuba (arstil, teadlasel, ametiisikul); eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum õppe- v raviasutuses; väikese kunstikogu hoiuruum; väikese seltskonna ruum restoranis
2. pol ministrite kogu nimetus mitmes riigis
3. kunstipärane paljude sahtlitega kapp
kabinetiteadlane • piltl eluvõõras, elukaugete v väga kitsaste teemadega tegelev teadlane
kabinetsüsteem • ped õppekorraldus, mille puhul enamikku aineid õpetatakse ainekabinettides, kuhu on koondatud erialane õppekirjandus, näitematerjal, tehnilised, labori- ja praktiliste tööde vahendid jms
kabinetkaust • fot van varem laialt levinud päevapildiformaat (10 × 14 cm)
kabinetklaver • muus väiksem klaver

kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes

kaoliinistuma <kaoliinistuma 27 v> • geol porsumise korral lagunema (nt päevakivid, vilgud) ja kaoliiniks muutuma

karantiin <karant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr quarantaine nelikümmend (päeva vm) < quarante nelikümmend) • med, vet, põll sanitaarsed abinõud nakkushaiguste (ka taimekahjustajate) leviku tõkestamiseks, haigestunud ja nakkuskahtlaste inimeste, loomade, taimede ja kaupade teatavaks ajaks eraldamine; selliseks kinnipidamiseks loodud asutus, sanitaarpunkt

kardemon <kardemon -i 19 s> (kr kardamōmon < kardamon kress + amōmon vürts) • bot troopiliste rohttaimede perekond (Elettaria) ingveriliste sugukonnast pms Indias ja Sri Lankal; seemneid ja vilju kasut maitseainena

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

keta <keta 16 s> (vn кета < evengi кēта) • zool Vaikse ookeani põhjaosa ja Põhja-Jäämere idaosa lõhilane (Oncorhynchus keta), tähtis töönduskala

kimäär <kim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr Chimaira)
1. müt Vana-Kreeka müt-s tuld sülgav koletis – lõvi, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu
2. piltl metsik fantaasiakuju, ebatõeline pettekuju, teostamatu unistus
3. biol erineva genotüübiga organismidest pärit rakkudest koosnev organism

kliine <kliine 16 s> , klinee <klin`ee 26i s> (kr klinē voodi, lamamis- v magamisase) • aj Vana-Kreekas ja -Roomas levinud kõrgema peatsiga ase, kus peale puhkamise ka söödi-joodi. Vt ka trikliinium

koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju

konhoid <konh|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr konchē merikarp + -oid) • mat tasandiline joon, mille kujundavad lõigu otspunktid, kui keskpunkt liigub mööda etteantud tasandilist joont ja lõigu pikend läbib fikseeritud punkti

konsumerism <konsumer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl consumerism < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) maj
1. tarbijaõiguslus, tarbijate ühiskondlik liikumine; taotleb tarbijaõiguste suurendamist võitluses tugevneva inflatsiooni ja agressiivse turundusega
2. vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast; konsumerism on levinud elanikkonna rikkuse suurenemise ja reklaamitööstuse arengu tõttu

kooda <kooda 16 s> (it coda < ld cauda saba) • muus heliteose v selle üksiku osa eelnenust tunduvalt erinev teose põhiteemadel rajanev lõpplõik; lgv silbi lõpposa

kormoran <kormoran -i 19 s> (pr cormoran < keskld corvus marinus „merikaaren“) • zool üle maailma levinud pardi- kuni hanesuurune kaladest toituv sõudjalaliste lindude sugukond (Phalacrocoracidae)

koroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr chōros maa-ala + -loogia), arealoogia <+ l`oogia 1 s> (< ld area maatükk) • biol levilateadus; käsitleb taime-, looma- jm liikide levikut, sõltuvust inimtegevusest jne; põhimeetod on levikukaartide koostamine ja nende analüüsimine

kosmopoliit <kosmopol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr kosmopolitēs maailmakodanik < kosmos maailm + politēs kodanik) • maailmakodanik, kosmopolitismi pooldaja; biol üldlevinud, kogu maakeral v selle suuremal osal levinud loom v taim

kosmopoliitne <kosmopol`iit|ne -se 2 adj> (< kosmopoliit) • biol mitmel mandril levinud (looma v taime kohta)

kotinga <kot´inga 16 s> (< indiaani k-d) • zool troopilise levilaga linnuliik (Cotingidae) värvuliste seltsist; isaslinnud on väga värvikirevad

koverkot <koverk|`ot -oti -`otti 22e s> (vn коверкот < ingl covert coat keep) • tekst villane v puuvillane toimse sidusega riie, mille lõimelõng on kaht värvi lõngast korrutatud ja koelõng on tumedam ning ühekordne

krüptokalvinism <+ kalvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< krüpto- + kalvinism) • relig salakalvinism, XVI s luteri kirikus levinud suund, mis püüdis kalvinismi lähendada luteri usu põhimõtetele

kveeker <kv`eeker -i 2e s> (ingl quaker (Jumala ees) väriseja) • relig Inglismaal XVII s asut kristliku uskkonna liige; usk on levinud ka USA-s ja Kanadas

küdoonia <küd`oonia 1 s> (< pn Kydonia, antiiklinn Kreetal), aiva <aiva 16 s> (trg ayva) • bot heitlehine lehtpõõsas v väike lehtpuu roosõieliste sugukonnast (Cydonia); Eestis on levinud ebaküdoonia (Chaenomeles)

lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama

lamassu <lam´assu 16 s> (akadi) • kunst, müt Assüüria ja Pärsia skulptuuris inimpäine, lõvi v härja kehaga tiivuline olend templi v palee ukse ees, nn väravavalvur

lapill <lap|`ill -illi -`illi 22e s> (< ld dem lapillus kivike < lapis kivi) • geol vulkaanipurskel õhku paiskunud ja tardunud ümmargune v korrapäratu kujuga laavatükike

leeguan <l`eeguan -i 19 s> (holl leguaan < hisp (la) iguana iguaan < kariibi) • zool kõrge külgedelt kokkusurutud kerega sisalikuline (Iguana) iguaanlaste sugukonnast, elab peamiselt puudel, on öise eluviisiga; levinud Lõuna-Ameerikas. Vt ka iguaan

leev <l`eev leevi l`eevi 22e s> (bulgaaria лев lõvi) • maj Bulgaaria rahaühik, lüh BGN; 1 leev = 100 stotinkat

leoniidid plt <leon|iidid -`iidide 22e s> (< ld pn Leo Lõvi, tähtkuju) • astr iga aasta novembri keskel Lõvi tähtkujus asetsevast radiandist ilmnev meteoorivool

leoone <leoone 16 s> (ingl leone < hisp león lõvi) • maj Sierra Leone rahaühik, lüh SLL

lepidodendron <lepidod`endron -i 2e s> (< kr lepis soomus + dendron puu) • paleont soomuspuu, väljasurnud puukujuline hiiglataim soomusviljaliste sugukonnast, oli levinud kivisöeajastul; tähtsamaid kivisöe moodustajaid

leu <l`eu 26 s> (rumeenia lõvi) • maj Rumeenia rahaühik, lüh RON; Moldova rahaühik, lüh MDL; 1 leu = 100 banit

loksodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< kr loxos viltune + -droom) • geogr logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole, kindla asimuudiga joon. Vt ka ortodroom

lunn <l`unn lunni l`unni 22e s> (soome lunni < rts < vanapõhja) • zool väike eredavärvilise nokaga must-valge merelind alklaste sugukonnast (Fratercula), levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sh Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel jm

luupus <l`uupus -e 11~9 s> (< ld lupus hunt) • med söötraig, erineva tekkepõhjusega krooniline nahahaigus, millele on iseloomulik sööbivalt laienev nahakahjustus; enim levinud erütematoosluupus ja vulgaarluupus e nahatuberkuloos

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

magot <magot -i 2e s> (pr magot < pn Maagoog, piibli tegelane) • zool berberiahv (Macaca sylvanus), sabatu ahviline makaakide perekonnast; levinud Aafrikas ja erandlikult ka Euroopas (Gibraltari kaljudel)

makadaamia <makad`aamia 1 s> (< pn J. Macadam, Austraalia keemik, 1827–1865) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Macadamia) prootealiste sugukonnast Austraalias, Indoneesias, Madagaskaril; mõned liigid kannavad hea maitsega vilju, makadaamiapähkleid; punakat puitu kasut kunsttisleritöös

maksill <maks|`ill -illi -`illi 22e s> (ld maxilla lõualuu) • anat, zool ülalõug (selgroogseil), vt ka mandiibul
maksillid pl • zool lülijalgsete alalõuad, suiste teine ning kolmas paar

malaaria <mal`aaria 1 s> (it malaria < fem mala halb + aria õhk) • med pms inimese, ahvide, lindude ja roomajate vere punalibledes nugivate plasmoodiumide põhjustatud haigus, mida levitab hallasääsk e malaariasääsk (nakatub haige verd imedes); haigust iseloomustab kõrge hooti puhkev palavik; levinud eriti troopilistel aladel; rahvalik nimetus halltõbi

mandiibul <mand`iibul -i 2e s> (< ld mandibula lõualuu < mandere närima) • zool, anat alalõug, alalõualuu (selgroogseil), vt ka maksill
mandiibulid pl • zool lülijalgsete ülalõuad, suiste ülemised osad

mangust <mang|`ust -usti -`usti 22e s> (pr mangouste < port mangus < marathi maṅgūs) • zool Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Aasias levinud väheldaste kiskjate perekond (Herpestes) kärpkaslaste sugukonnast; tuntuimad liigid on ihneumon e vaaraorott ja hallmangust. Vt ka mungo1

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

melamiin <melam|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Melamin, keemik J. Liebigi (1803–73) loodud nimetus) • keem uureast saadav valge kristalne aine, levinud tööstuskemikaal (1,3,5-triasiin-2,4,6-triamiin); melamiinvaikudest valmistatakse plaste, lakke ja liime

mellotron <mellotron -i 19 s> (ingl mellotron < mello(w) mahe + (elec)tronic elektrooniline) • muus, aj elektrooniline klahvpill, mis võimaldab analoogsalvestuse põhimõttel saavutada keelpilliansamblit, puhkpillirühma v koori imiteerivat kõla; pärast süntesaatorite ja samplerite massilist levikut kaotas iseseisva instrumendina tähtsuse

messidoor <messid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr messidor < ld messis lõikus + kr dōron and) • aj lõikuskuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 10. kuu; kestis 19. v 20. juunist 18. v 19. juulini

mikrokliin <mikrokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< mikro- + kr klinō kallutan) • miner kaaliumpäevakivide hulka kuuluv roosa v punakas alumosilikaat, keemiliselt koostiselt sama mis ortoklass; kristallub trikliinses süngoonias; väga levinud mineraal graniitides ja gneissides

mithraism <mithra|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mithra) • relig esimestel sajanditel Rooma keisririigis väga levinud kultus, mille austusobjektiks oli muinasiraani valgusjumal Mithra

mitokondrid pl <+ k`ond|er -ri 2e s> (< kr mitos lõimelõng + chondrion terake), kondriosoomid pl <kondrios|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr chondrion terake + sōma keha) • biol rakus leiduvad ensüümiderikkad kehakesed (organoidid), milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks

monokarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< mono- + kr karpos vili) • bot eluea jooksul üks kord viljuv (nt bambus v mõned palmiliigid). Vastand polükarpne

moralitee <moralit`ee 26i s> (pr moralité < ld moralis kombe-) • aj, kirj XV ja XVI s eriti Prantsusmaal ja Inglismaal levinud moraliseeriva sisuga näidend, kus tegelastena esinesid isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed; moraliteede ainestik pärineb kirikukirjandusest

naatriumkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< naatrium + kloriid) • keem keedusool, looduses kõige enam levinud sool

narodniklus <nar´odniklus -e 11 s> (vn народничество < narodnik) • aj Venemaal XIX s 2. poolel ja XX s algupoolel levinud haritlaskonna vasakpoolne ideoloogia ja sellest lähtunud ühiskondlik-poliitiline liikumine

naturalism <natural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld naturalis looduslik, loomulik)
1. fil maailmakäsitus, mis taotles kõigi nähtuste, sh ka inimese ja tema sisemaailma seletamist ainuüksi loodusseadustega, vastand supranaturalism
2. kirj 1860–70ndatel Prantsuse kirjanduses tekkinud ja sealt mujale levinud realismi äärmuslik kirjandusvool, mille järgi peab kirjanik tegelikkust kirjeldama objektiivselt ning kiretu täpsusega
3. kunst kujutusviis, mis seisneb tegelikkuse võimalikult truus jäljendamises; näiteid leidub kõigi aegade kunstis

négritude [negrit·üd] (pr neegerlus) • Prantsusmaal levinud neegrirahvaste kultuurilise eripärasuse kontseptsioon 1930ndatest

neoendeem <+ end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< neo- + endeem) • biol, ökol noor, alles väikese levilaga liik

neogrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (< neo- + grammatik), noorgrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (sks Junggrammatiker) • lgv pms Saksamaal XIX s lõpus ja XX s alguses levinud noorgrammatilise keeleteaduskoolkonna esindaja; uuriti keeltes toimunud häälikulisi muutusi; sealjuures väideti, et need muutused toimuvad range mehaanilise seaduspärasusega, mis ei luba mingeid erandeid

neolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (it neolinguistica < neo- + lingvistika) • fil, lgv 1920ndatel Itaalias tekkinud keeleteaduskoolkond, kritiseeris noorgrammatikuid, arendas keelemuutuste leviku ja substraaditeooriat

neptunism <neptun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Neptunus, Rooma merejumal) • aj, geol XVIII ja XIX s vahetusel geoloogias levinud (hiljem ekslikuks osutunud) seisukoht, nagu oleksid kõik kivimid tekkinud vees settides. Vt ka plutonism

oktsidentaal <oktsident|`aal -aali -`aali 22e s> (< oktsident), interlingue [interlingwe] (tehissõna < inter- + ld lingua keel) • lgv romaani keelte alusel 1922. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mis pärast I maailmasõda oli esperanto kõrval märgatavalt levinud; 1949. a nimetati interlingue’ks

oligoklass <oligokl|`ass -assi -`assi 22e s> (< oligo- + kr klasis murdumine) • miner plagioklasside hulka kuuluv hele päevakivi; kristallub trikliinses süngoonias; levinud mineraal Eesti kristalse aluskorra moonde- ja tardkivimeis

operatsioon <operatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr opération < ld operatio tegevus)
1. kindlal eesmärgil toimuv tegevus, toiming; mingi tööprotsessi omaette, lõpetatud lõik
2. mat tehe
3. maj (majanduslik) tehing
4. med ravivõttena tehtav lõikus
5. sõj kooskõlastatud plaanipärane sõjaline tegevus teatava eesmärgi saavutamiseks

opistognaatia <opistogn`aatia 1 s> (< kr opisthen taga + gnathos lõualuu) • anat taandlõugsus, koljuvorm, mille puhul profiilist vaadates on lõug tagapool kui laup

ortodontia <ortod`ontia 1 s> (< orto- + kr odous, gen odontos hammas) • med hambaridade ja lõualuu ehituse vigade parandamisega tegelev stomatoloogia haru, hambakorrastusõpetus

ortognaatia <ortogn`aatia 1 s> (< orto- + kr gnathos lõualuu)
1. anat sirglõugsus, lõua vorm, mille korral näo profiil on kõrvalt vaadatuna vertikaaltasapinnaline, vastand prognaatia
2. med lõualuude ja hambumuse arengut käsitlev stomatoloogia haru

ortogneiss <+ gn`eiss gneisi gn`eissi 22e s> (< orto- + gneiss) • geol gneiss, mis on tekkinud tardkivimite (nii intrusiivide kui ka efusiivide) moondel; laialdaselt levinud Eesti kristalses aluskorras. Vt ka paragneiss

orüks <orüks -i 2e s> (kr oryx) • zool perekond Põhja-Aafrikast kuni Ees-Aasiani levinud antiloope (Oryx)

ostrakism <ostrak|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr ostrakismos < ostrakon savinõu kild, ka hääletussedelina) • aj killukohus, poliitiliselt kahtlaste kodanike pagendamine Vana-Kreekas salajase rahvahääletuse põhjal, kusjuures pagendatava nimi kirjutati savinõu killule

ostrakon <ostrakon -i 19 s> (kr) • aj savinõu kild, millele vanal ajal kirjutati (pms arved, võlakirjad jne); hulk ostrakone pärineb Kreeka ja Rooma võimu aegsest Egiptusest

paleoendeem <+ end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< paleo- + endeem) • ökol väikeseks jäänud levilaga jäänuk (taime- v loomaliik)

pandeemia <pand`eemia 1 s> (< kr pandēmia kogu rahvas) • med laustaud, üle laialdaste maa-alade levinud epideemia. Vastand endeemia

pansootia <pans`ootia 1 s> (< pan- + kr zōon loom) • vet lausloomataud, laialdastel aladel levinud loomataud. Vt ka pandeemia

panter <p`ant|er -ri 2e s> (kr panthēr) • zool suurte kaslaste perekond (Panthera), kuhu kuuluvad lõvi, tiiger, leopard ja jaaguar; kõnek (must) leopard

paragneiss <+ gn`eiss gneisi gn`eissi 22e s> (< para- + gneiss) • geol settekivimite moondel tekkinud gneiss; koostiselt pms alumogneisid; laialt levinud Eesti kristalses aluskorras. Vt ka ortogneiss

patisson <patisson -i 19 s> (pr pâtisson) • bot taldrikkõrvits (Cucurbita pepo), väikese laperguse viljaga põõsaskõrvits, mille noori vilju tarvit toiduks

pikaresk <pikar|`esk -eski -`eski 22e s> (hisp picaresco < pícaro kelm), pikareskne romaan [pikar·eskne romaan] • kirj kelmiromaan, liik XVI s Hispaanias tekkinud ja sealt mujale levinud seiklusromaane, kus peategelaseks on osav kelm v vigurimees

pinta <pinta 16 s> (< hisp täpike) • med Lõuna-Ameerikas levinud krooniline nahahaigus, mille põhjustajaks on treponeemid

pluralism <plural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pluralis mitmus) • pluraalsus, palju(su)s, mitmekesisus; fil monismile vastanduv filosoofiakäsitus, mille järgi reaalsus koosneb paljudest võrdväärsetest ja üksteisest sõltumatutest olemise liikidest; mõiste võttis filosoofias 1712. a kasutusele C. Wolf, hiljem on levinud ka politoloogiasse, vt ka dualism, vastand monism; pol huvirühmade ja väärtushinnangute paljust tunnustav ühiskonnateooria

polükarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< polü- + kr karpos vili) bot
1. eluea jooksul korduvalt õitsev ja viljuv (taime kohta)
2. mitmeemakaline (õie kohta). Vastand monokarpne

potius sero quam nunquam [potsius seero kvam nunkvam] (ld), praestat sero quam nunquam [preestat seero kvam nunkvam] (ld) • parem hilja kui mitte kunagi (Livius)

presbüterlane <presbüterla|ne -se -st 12 s> , presbüteriaan <presbüteri|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr presbyteros vanem) • relig anglosaksi maades levinud kalvinistliku kiriku (asut XVI s Šotimaal) liige, kes tunnustab koguduse elu juhtivaks organiks valitavat vanematekogu, kuhu kuulub ka ilmikliikmeid; presbüterlased ei tunnusta piiskoppide võimu

profiil <prof|`iil -iili -`iili 22e s> (pr profil < it profilo)
1. (näo) külgvaade
2. (läbi)lõige, ristlõige, nt maastiku, tee vm ja püsttasandi lõikejoon; lattmaterjali ristlõike kuju (nt T-profiil)
3. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik tegevusala; omapära

progeenia <prog`eenia 1 s> (< pro- + kr geneion lõug) • anat alalõua etteulatumus

prognaatia <progn`aatia 1 s> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugsus, näokolju kuju, mille puhul lõualuude eesosad ja lõikehambad ulatuvad tugevasti ette; põhiliselt omane negriidsetele rassidele, vastand ortognaatia; zool (putukapeal) allasuunduvate suiste esinemine

prognaatne <progn`aat|ne -se 2 adj> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugne, etteulatuva lõuaga; zool allasuunduvate suistega (putuka kohta)

propagatsioon <propagatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld propagatio) • levitus, paljundus, sigitus; sigimine

pühvel <p`ühv|el -li 2e s> (sks Büffel < ld bufalus, bubalus < kr boubalos) • zool veislaste perekond (Bubalus), kes on levinud Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas

quia nominor leo [kvia noominor le˛o] (ld) • sellepärast, et mu nimi on lõvi (Phaedrus); st tugevamal on õigus

quodlibet [kvodlibet] (ld mis tahes) • muus eri helindite v tekstide naljatlev liitmine laulus (levinud XVI–XVII s)

radiesteesia <radiest`eesia 1 s> (< radio- + kr aisthēsis tajumine, tundmine) • õpetus oletatavatest kiirgus- ja infoväljadest, mida tekitavad elusa ja eluta looduse objektid ning mida sensitiivid on võimelised tajuma; levinud rahvameditsiinis, kadunud esemete, hukkunute, veesoone jm otsinguil

radikotoomia <+ t`oomia 1 s> (< ld radix juur + -toomia) • med seljaajunärvi (tagajuure)lõikus

rassiteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< rass), etniline antropoloogia (< etniline) • antr antropoloogia haru, mis käsitleb inimrasside liigitust, levikut ja arengut ning selle põhjusi ja seaduspärasusi; on seotud bioloogia ja ühiskonnateadustega. Vt ka kultuuriantropoloogia

rastafarianism <rastafarian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Ras Tafari, Etioopia keisri Haile Selassie kroonimiseelne nimi) • relig Lääne-Indias (eriti Jamaical) levinud fanaatiline usuliikumine, mis peab mustanahalisi valitud inimesteks ja austab Etioopia keisrit Haile Selassied kui jumalust; rastafarianismi järgijaid nimet rastafarideks e rastadeks

rastapatsid pl <+ p`ats patsi p`atsi 22e s> • algul jamaicalaste (rastafarianismi järgijate) patsiline soeng: paljudeks peenikesteks patsideks punutud, tupeerimise ja vahatamisega vaibataoliseks vanutatud soeng; rastad usuvad, et energia lahkub kehast pea kaudu ja sõlmitud juuksed hoiavad selle kehas; nüüdisajal kogu maailmas levinud noortesoeng

reinnervatsioon <+ innervatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + innervatsioon) med
1. taasnärvistus, närvide taastumine pärast vigastust
2. lõikus katkenud närviühenduse asendamiseks närvisiirdega

relikt <rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< ld relictus mahajäetud) • jäänuk; pinnavorm v organism, mis on säilinud jäänusena kaugeist ajastuist; biol kaugetel eellastel hästi arenenud, nüüdisaegsetel liikidel mandunud elund; piltl igasugune varasemast ajast säilinud ese v nähtus, jäänus
reliktfauna, reliktfloora • biol jäänukloomastik ja jäänuktaimestik, teataval alal vanemaist perioodidest säilinud, sageli haruldased looma- v taimeliigid, mis olid varem laiema levikuga, nüüdisajal aga esinevad piiratud aladel; süsteemi eraldiseisev takson, nt hõlmikpuu

rotatsiooniplastika <+ plastika 1 s> (< rotatsioon + plastika) • med lõikus, mille korral jala alaosa pööratakse 180° võrra, nii et jalakand on suunatud ette; kasut nt pahaloomulise luukasvaja ravis

ruunid pl <r`uun ruuni r`uuni 22e s> (vanapõhja pl rúnar), ruunikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • aj vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina v keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis IV s alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel (ruunikividel), aga ka relvadel ja tarbeesemeil; levinud lõike- v põletusmärkidena ka Lääne-Eestis sirvilaudadel ja peremärkidel

saaga <saaga 16 s> (isl saga) • folkl Islandi muistendite rahvusvaheliselt levinud nimetus; germaani muistne kangelaslaul; piltl ühe suguvõsa lugu (ka kirjandusteos)

sabeism <sabe|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr çaba võõrustaja v hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • relig enne islamit Mesopotaamias ja Araabias levinud taevakehade kultus

seepia <s`eepia 1 s> (kr sēpia)
1. zool tindikala (Sepia), limune peajalgsete klassist; levinud soojade ja parassoojade merede rannavetes
2. kunst tindikala sekreedist saadud pigment, mida veega segatult kasutati joonistamiseks (enne tuši leiutamist); hallika varjundiga pruun värv; vastav joonistustehnika

segmentaator <segment`aator -i 2e s> (< segment) • tehn elektronseade, mis võimaldab helisalvestisest eraldada lõigu (sõna, silbi, hääliku, hääliku osa) ja kuulata seda omaette

seks <s`eks seksi s`eksi 22e s> (ingl sex < ld sexus sugupool) • inimese seksuaalsuse avaldumisvormide üldnimetus; suguelu; suguline vahekord
seksisõltuvus • med haiglane, küllastumatu suguelutung
turvaseks • seksuaalvahekord kondoomi vm kaitsevahendeid kasutades, et vältida suguhaigustesse nakatumist, seksi ajal ei lasta partneri kehavedelikel sattuda oma kehasse ja vereringesse; mõiste tuli kasutusele seoses aidsi levikuga maailmas, vt ka petting

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

shuffle [šafl] (ingl lohistama, lohisema) • muus punkteeritud rütm, mida tunnetatakse trioolina, noodikirjas tavaliselt ei peegeldu; levinud esituslaad nii džässis, kantris kui ka rokis

sikhism <sikh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sikh) • relig Põhja-Indias ja Pakistanis levinud usund (tekkis XVI s), mis peab võimalikuks hindude ja islamiusuliste lähendamist ning koostööd; sikhide usutunnistuse järgi on olemas üks jumal, keda nimetatakse paljude nimedega

silikaat <silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld silex ränikivi) • keem, miner ränihappe sool; paljud silikaadid moodustavad looduses laialt levinud mineraale; tehissilikaadid on nt klaas, portselan, tsement
silikaatbetoon • eh peeneteraline betoon, mille sideaine on lubja ja liiva jahvatatud segu ning täitematerjal jahvatamata v jahvatatud liiv v poorne mineraalmaterjal
silikaatkivi • eh lubjast ja liivast valmistatud ehituskivi

sirventees <sirvent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr sirventès < vanaprovansi sirvent kellegi teenistuses olija) • aj, muus XII–XIII s levinud hrl kantsoonivormiline sõjalaul; meloodia ja värsimõõt pärineb trubaduuride lauludest

skinklased pl <sk`inkla|ne -se -st 12~10? s> (kr sg skinkos) • zool suure levikuga sisalikuliste liigirohke sugukond (Scincidae); paljudel keha madujas, jalad lühikesed v puuduvad

skyphos [sküfos] (kr) • aj Kreekas peekrina kasutatud kahe kõrvaga savinõu

slavofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> • aj, pol XIX s keskpaiku Venemaal levinud rahvuslik ja ühiskondlik-poliitiiline suund, mille esindajad slavofiilid rõhutasid Venemaa erilist, läänelikust erinevat arengut

sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks

stafülea <stafül`ea 26 s> (< kr staphylē viinamarjakobar) • bot valgeõieline põõsastaim (Staphylea), levinud parasvöötmes Euroopas, Aasias ja Ameerikas; kasvat ka ilupõõsana

stamnos <st`amnos -e 11~9 s> (kr) • aj Vana-Kreekas vee-, veini- v õlinõuna kasutatud mahukas avara kaela ja kahe külgsangaga savinõu

steroid <ster|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< sterool + -oid) • biol looduses laialt levinud bioloogiliselt tähtis orgaaniline aine; steroidide hulka kuuluvad steroolid, mitmed hormoonid, sapphapped jm

stomatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr stoma suu + -loogia) • med teadus hammaste, suuõõne ja lõualuu piirkonna haigustest

stratotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< strato- + tüüp) • geol tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige v selle osa, mis on valitud etaloniks stratigraafilise üksuse v selle piiride kindlaksmääramisel ja iseloomustamisel

säntpoolia <säntp`oolia 1 s> (< pn W. von Saint Paul-Illaire, Saksa koloniaalametnik, 1860–1940) • bot aafrika kannike, varjukannike, parma kannike, usambaara kannike, väike igihaljas karvaste lehtedega ja paljudes värvitoonides taim (Saintpaulia); u 20 liiki Ida-Aafrikas; levinud ka toalillena