[VSL] Võõrsõnade leksikon

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuu • bot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

austraalne <austr`aal|ne -se 2 adj> (ld australis < auster lõunatuul) • lõunapoolne, lõuna-. Vastand boreaalne

bankett1 <bank|`ett -eti -`etti 22e s> (pr banquet < it banchetto < banco pink) • kellegi v millegi auks korraldatav pidulik lõuna- v õhtusöök

beetel <b`eet|el -li 2e s> (port betel < malajalami vettila) • ergutava toimega mõru närimisaine, valmistatakse värskeist beetlipipra lehtedest ja beetlipähkleist, tarvit laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Aasias, Malaisias ning Melaneesias. Vt ka beetli-areekapalm

ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaator • füüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaator • astr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega

föderalist <föderal|`ist -isti -`isti 22e s> • pol föderalismi pooldaja; aj USA-s kodusõja ajal lõuna- ja põhjaosariikide tiheda liidu ning neegriorjuse kaotamise pooldaja

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

hamster <h`amst|er -ri 2e s> (sks Hamster) • zool näriline (Cricetus cricetus) hamsterlaste sugukonnast, põllukahjur, levinud pms Lõuna- ja Kesk-Euroopas

kardinaalpunktid pl <+ p`unkt punkti p`unkti 22e s> (< kardinaalne + punkt) • geogr ilmakaarte nelja põhisuuna (põhja, ida, lõuna ja lääne) lõikumispunktid vaatepiiriga

kasaarid pl <kas|`aar -aari -`aari 22e s> (kr Chazaroi) • aj turgi keeli kõnelevad rändhõimud V–X s Lõuna‑Venemaa stepialadel ja Dagestanis

koloniaalstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< koloniaalne + stiil) • arhit Euroopa riikide asumaade ehitusstiil XVII–XX s; Suurbritannia asumail ja USA-s jäljendati Inglise klassitsismi, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Hispaania barokki

lantš <l`antš lantši l`antši 22e s> (ingl lunch) • kok lõuna, keskpäevaeine

makaak <mak|`aak -aagi -`aaki 22e s> (pr macaque < port macaco ahv < bantu k-d) • zool ahvide perekond (Macaca) pärdiklaste sugukonnast, esineb arvukate liikidena pms Lõuna- ja Kagu-Aasias

muskushirv <+ h`irv hirve h`irve 22i s> , kabargaa <kabarg`aa 26 s> (vn кабарга < altai) • zool Lõuna- ja Ida-Siberi mägitaigas ja Kesk-Aasias elutsev väheldane loom (Moschus moschiferus) hirvlaste sugukonnast; isastel on muskust eritav nääre, mille nõret kasut farmaatsias ja parfümeerias

notoboreaalne <+ bore`aal|ne -se 2 adj> (< kr notos lõuna + boreaalne) • geogr lõunapoolkera parasvöötme metsavööndile omane

notoungulaadid pl <+ ungul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr notos lõuna + ungulaadid) • paleont hilispaleotseenist pleistotseenini pms Lõuna-Ameerikas elanud rohusööjate pärisimetajate selts

pampeero <pampeero 16 s> (hisp pampero) • meteor külm tugev lõuna- v edelatuul, puhub pampaaladelt

passaat <pass|`aat -aadi -`aati 22e s> (holl passaat < hisp pasada läbimine, läbisõit) • meteor ekvaatorist põhja pool kirdest ja lõuna pool kagust püsivalt puhuv niiske jahe tuul troopikameredel

pelomeduus <+ med|`uus -uusi -`uusi 22e s> (< kr pēlos savi, muda + pn Medusa, mütoloogiline naiskoletis) • zool unikilpkonn; Saharast lõuna pool paiknevates siseveekogudes ja Madagaskari veekogudes elav kilpkonn (Pelomedusa subrufa)

rasboora <rasboora 16 s> (uusld, arvatavasti < Indoneesia k-d) • zool pms Lõuna- ja Ida-Aasias elutsev siseveekogude karplaste perekond (Rasbora)

reserpiin <reserp|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Reserpin < uusld Rauwolfia serpentina madurauvolfia) • farm vererõhku ja vaimset pinget alandava toimega antiadrenergiline aine, mis sisaldub Lõuna- ja Kagu-Aasias kasvava igihalja põõsa madurauvolfia (Rauwolfia serpentina) juurtes

S
1. {lüh sks sõnast Süden} geogr lõuna
2. {lüh sõnast sulphur} keem väävli tähis
3. füüs siimensi tähis
4. {lüh ingl sõnast small} tekst väike (rõivasuuruse tähistamiseks)

sumerid pl <sumer -i 2e s> (akadi šumeru) • aj vanaaja rahvas Lõuna‑Mesopotaamias

süüd <s`üüd süüdi s`üüdi 22e s> (sks Süden), lüh S • mer, geogr lõuna(kaar)

župa <župa 16 s> (ukr, serbia-horvaadi жупа, sloveeni, tšehhi župa) • aj lõuna- ja lääneslaavlaste haldusüksus varakeskajast kuni XX s-ni

vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest