[VSL] Võõrsõnade leksikon

afaasia <af`aasia 1 s> (kr aphasia keeletus, sõnatus) • med kõnehalvatus, ajukahjustusest põhjustatud täielik v osaline võimetus väljendada end kõnes ja kirjas v kõnest ja kirjast aru saada

afeemia <af`eemia 1 s> (< a- + kr phēmē kõne) • med motoorne afaasia, võimetus sooritada kõneks vajalikke hääldamisliigutusi

afraasia <afr`aasia 1 s> (< a- + kr phrasis kõne, väljend) • med kujutlushäirel põhinev võimetus õigeid lauseid moodustada

agrammatism <+ grammat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< a- + grammatika) • med arengupuudest põhjustatud võimetus sõnu grammatiliselt õigesti vormistada v neist aru saada

akommunikatiivsus <+ kommunikat`iivsus -e 11~9 s> (< a- + kommunikatiivne) • psühh inimese võimetus oma sisemaailma teistele avada

akromatopsia <akromat`opsia 1 s> (< kr achrōmatos värvusetu + opsis nägemine) • med täielik värvipimedus, võimetus eristada värvusi üksteisest

alaalia <al`aalia 1 s> (< a- + kr lalia lobisemine, kõne) • med primaarne kõnearengu puue, võimetus selgesti hääldades kõnelda

amuusia <am`uusia 1 s> (kr amousia harimatus, kasvatamatus < a- + Mousa muusa, vrd mousikē muusade kunst; muusika) • võimetus tajuda muusikat v selle komponente (meloodiat, rütmi)

anhedoonia <anhed`oonia 1 s> (< an- + kr hēdonē nauding) • med naudingutundekadu, võimetus tunda naudingut

anoomia2 <+ n`oomia 1 s> (< a- + ld nomen nimi) • med võimetus objekte nimetada v ära tunda

astereognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< a- + kr stereos kõva + gnōsis tunnetus) • med suuraju kahjustusest tingitud võimetus kompimismeele (nt käe) abil esemeid eristada

daltonism <dalton|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. Dalton, Inglise füüsik, 1766–1844) • med puna- ja rohepimesus, ka üldse värvipimesus (võimetus eristada mitmesuguseid värvusi)

gammatsism <gammats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< gamma) • med kõnepuue, võimetus hääldada häälikuid g ja k v nende väärhääldus, hääldamine t-na ja d-na (nn paragammatsism)

granulomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • granulomeetrial põhinev, sellega seotud
granulomeetriline analüüs → granulomeetria
granulomeetriline koostis • lõimis, erineva terasuurusega osakeste (fraktsioonide) sisaldus kivimis, väljendatuna massiprotsentides

hemeraloopia <hemeral`oopia 1 s> (< kr hēmera päev + alaos pime + ōps silm) • med päevapimesus, võimetus näha heledas valguses sama hästi kui pimedas. Vt ka nüktaloopia

impressiivne <impress`iiv|ne -se 2 adj> (ingl impressive < ld imprimere, perf partits impressus sisse vajutama, muljet jätma) • muljet tekitav, mõju avaldav
impressiivne agrammatism • med kõnepuue, osaline v täielik võimetus mõista grammatiliste väljendusvahendite tähendust
impressiivne kõne • kõnetaju, kuuldu v loetu mõistmine; eelneb ekspressiivsele kõnele e kõneloomele (lapse kõne kujunemises)

limiit <lim|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld limes, gen limitis piir) • määratud piirnorm, piirmäär

massipsühhoos <+ psühh|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< mass + psühhoos) • psühh suures rühmas sisemiste regulatsiooniseoste katkemise v moondumise korral tekkiv grupiteadvuse seisund, mida iseloomustab inimeste võimetus olukorda arukalt hinnata ja kooskõlastatult tegutseda

nüktaloopia <nüktal`oopia 1 s> (< kr nyx, gen nyktos öö + alaos pime, mittenägev + ōps silm) • med hämaruspimesus, võimetus näha hämaras, kuigi valges on nägemine normaalne, kanapimedus (kõnek). Vt ka hemeraloopia

paralüüs <paral|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr paralysis lõtvumine) • med, vet täielik halvatus, võimetus lihaseid liigutada; piltl teovõimetus. Vt ka parees

prosopagnoosia <+ agn`oosia 1 s> (< kr prosōpon nägu + agnoosia) • med võimetus ära tunda tuttavaid nägusid

protanoopia <protan`oopia 1 s> (< proto- + an- + kr ōps silm) • med puna(se)pimedus, võimetus eristada punast ja rohelist värvi (nn esimene värvipimedus)

tritanoopia <tritan`oopia 1 s> (< kr tritos kolmas + an- + ōps silm) • med sinipimedus, võimetus eristada sinist (violetset) värvust