[VSL] Võõrsõnade leksikon

agaav <ag`aav agaavi ag`aavi 22e s> (< kr pn Agaue, Vana-Kreeka mütoloogia tegelane < agauos õilis, kuulsusrikas) • bot lühikese jämeda tüve ja lihakate lehtedega Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritoluga rosett-taimede perekond (Agave); paljude liikide lehtedest saadakse kiudainet, nn agaavikanepit

anteemion <ant`eemion -i 19~2e s> (kr anthemion õieke) • kunst kuslapuu õiest tuletatud lopsakas stiliseeritud lehtedest ja õitest koosnev ornamendivöönd, oli populaarne XVIII s lõpu tarbekunstis

beetel <b`eet|el -li 2e s> (port betel < malajalami vettila) • ergutava toimega mõru närimisaine, valmistatakse värskeist beetlipipra lehtedest ja beetlipähkleist, tarvit laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Aasias, Malaisias ning Melaneesias. Vt ka beetli-areekapalm

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

festoon <fest|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr feston < it festone < festa pidu)
1. lilledest, lehtedest jm punutud rippehis hoonete, auväravate jne kaunistamiseks
2. arhit lainjas v vanikutaoline kaunistus(motiiv) arhitektuuris
3. tekst lainjas v hambuline ääris rõivail, kardinail jm

girland <girl|`and -andi -`andi 22e s> (pr guirlande < germ k-d) • rippvanik, lilledest, lehtedest, okstest vm vanik; kunst ornament pms ruumi ja fassaadi kaunistamiseks

hašiš <hašiš -i 2e s> (ar ḥashīsh rohi) • india kanepi lehtedest v õisikuist valmistatav narkootilise toimega droog; enamasti kanepitaime vaik, mis on kokku pressitud erineva kuju ja suurusega tükkideks, kuid esineb ka pulbrilisel kujul; tarvit suitsetamiseks, närimiseks v joogina, tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone. Vt ka marihuaana, kannabis

henna <henna 16 s> (ar ḥinnā’) • Aasias, Aafrikas ja Austraalias kasvava hennapõõsa lehtedest saadav ruugjaspunane värvaine, mida kasut pms tekstiili- ja kosmeetikatööstuses

hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)

kladistika <klad´istika 1 s> (< kr klados oks, võrse) • biol süstemaatikakäsitlus, mille puhul taksonite eristamisel lähtutakse tunnuste lahknemistest (harunemistest) fülogeneesis

kormus <k`ormus -e 11~9 s> (< kr kormos tüvi) • bot tüvend, kõrgemate taimede juureks, varreks ja lehtedeks eristunud keha vastandina alamate taimede vähe diferentseerunud kehale, tallusele; anat kehatüvi, kere koos peaga
kormuseindeks • inimese suhteline istepikkus (istepikkuse ja kasvu suhe protsentides)

lobeliin <lobel|`iin -iini -`iini 22e s> • farm lobeelia lehtedest saadav alkaloid, valmistatakse ka sünteetiliselt; kasut astma ravis

mate <mate 16 s> (hisp mate < ketšua mati) • Lõuna-Brasiilias ja Paraguays kasvava matepuu (Ilex paraguariensis) kuivatatud ja peenestatud lehtedest valmistatav tee

moksa <moksa 16 s> (ingl moxa < jpn mogusa, mokusa < moe kusa põlev rohi) • med erisuguste Aasia taimede lehtedest valmistatav pehme põlev aine; kasut idamaises ravikunstis pms moksibustsiooniks

monogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< mono- + genees), monofüülia <+ f`üülia 1 s> (< mono- + kr phylon hõim, suguvõsa)
1. ühest lähtest tekkimine, vastand polügenees
2. biol organismirühma v -rühmade põlvnemine ühisest eellasrühmast järkjärgulise lahknemisega
3. lgv keelte v keelerühmade põlvnemine ühest algkeelest

patšulipõõsas <+ põõsas p`õõsa 7 s> (pr patchouli < draviidi k-d) • bot Lõuna-Aasias kasvav huulõieliste sugukonda kuuluv poolpõõsas (Pogostemon patchouli), mille lehtedest saadakse parfümeerias kasutatavat eeterlikku patšuliõli

pedotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pedo- + ld centrum keskpunkt) • ped pragmatistliku pedagoogika põhimõtteid, mille kohaselt lapse õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse tema isiksusest, huvidest ja vajadustest; eeldab kooli sõltumatust kirikust ja poliitikast

piassaava <piassaava 16 s> (port piaçava < tupii pïa'saṷa) • raffiapalmi (Raphia) lehtedest saadav kiudaine, millest valmistatakse köisi, harju, luudi jms

pomerants <pomer|`ants -antsi -`antsi 22e s> (sks Pomeranze < ld pomum puuvili + it arancia apelsin) • bot pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi
pomerantsipuu • bot troopilisest Aasiast pärinev igihaljas viljapuu, mõruapelsinipuu (Citrus aurantium); pomerantsipuu lehtedest, õitest ja viljakoorest valmistatakse õlisid ja ravimeid

raffiapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (malagassi rafia) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Raphia) palmiliste sugukonnast; selle lehtedest saadav kiud, mida kasut nt aianduses, punumistöödel jm

sisal <sisal -i 2e s> (< pn Sisal, Mehhiko sadam) • mitme agaaviliigi lehtedest saadav tugev kiudaine (sisalikiud); sellest valmistatakse köit, põrandamatte jm

tallus <t`allus -e 11~9 s> (< kr thallos võsu, idu) • bot rakis, taimekeha, mis pole jagunenud varreks, juureks ega lehtedeks, iseloomulik tallofüütidele

transpiratsioon <transpiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transpiratio < trans- + ld spirare hingama) • bot vee aurumine taime lehtedest jt maapealsetest osadest. Vt ka perspiratsioon

tüümian <t`üümian -i 19~2e s> (sks Thymian < ld thymum < kr thymon) • bot aed-liivatee (Thymus vulgaris), lõhnav taim huulõieliste sugukonnast; lehtedest saadakse eeterlikku õli, mida kasut parfümeerias; lehti ja varsi kasutatakse maitse- ja ravimtaimena