[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 176 artiklit

adrenokortikotroopne hormoon (< ad- + ld ren neer + cortex koor + kr trophē toitmine, toit), lüh ACTH, AKTH, kortikotropiin <kortikotrop|`iin -iini -`iini 22e s> • füsiol, keem neerupealise koore talitlust ergutav hormoon, saadakse ravimina loomade hüpofüüsist

aerobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib aeroplanktonit ja selle levimist õhus, ka lendavate loomade keskkonnaolusid

agrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + bioloogia) • põll agronoomia ja bioloogia piiriteadus, käsitleb põllumajanduskultuuride ja -loomade elu ning keskkonna mõju sellele

aktograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld actus tegevus + -graaf) • tehn loomade tegevuse aktiivsust registreeriv riist

allohooria <+ h`ooria 1 s> (< allo- + -hooria) • bot tegurlevi, taime levimisalgete eemalekandumine tuule (anemohooria), vee (hüdrohooria), loomade (zoohooria) v inimese (antropohooria) vahendusel

amfiteater <+ t`eat|er -ri 2e s> (kr amphitheatron) arhit
1. Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile
2. Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune v elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võitluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile
3. nüüdisaegseis teatreis, tsirkustes, kontserdisaalides jm istmeread (hrl trepistikuna) parteri taga

aminohape <+ hape h`appe 6 s> (< amino-) • keem orgaaniline hape, milles radikaali üks v mitu vesinikuaatomit on asendatud aminorühmaga –NH2; aminohapped etendavad tähtsat osa taimede ja loomade ainevahetuses

amööb <am`ööb amööbi am`ööbi 22e s> (< kr amoibē muudatus, vahetus) • zool lihtsaima ehitusega mikroskoopiline muutliku kehakujuga ainurakne loom (Amoeba) juurjalgsete klassist, liigub kulendite abil; mõned liigid on inimeste ja loomade nugilised

anabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr anabiōsis taaselustumine) • biol mõnede loomade ja taimede võime üle elada ebasoodsaid elutingimusi varje-elu olekus, nii et kõik nähtavad eluavaldused puuduvad, ja seejärel uuesti elustuda

analoogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< analoogia), analoogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • sarnane, samalaadne
analoogilised elundid plzool ühesuguse talitlusega, kuid ehituselt ja päritolult erinevad elundid eri loomadel (nt kala ja vähi lõpused, imetaja ja teo silmad jne)

anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus

angoora <angoora 16 s> (< pn Angora, Ankara linna end nimi) • zool mitu pms Anatoolia kiltmaalt pärit loomatõugu: angoora kass, angoora kits, angoora küülik; tekst nende loomade pehme pikakiuline karv (angoora vill) ja sellest kedratud lõng

animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom

anneliidid pl <annel|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld annellus väike sõrmus) • zool rõngussid, selgrootute loomade hõimkond (Annelida)

antropozoonoos <+ zoon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< antropo- + zoonoos), zooantroponoos <+ antropon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< zoo- + antropo- + kr nosos haigus) • med, vet inimeste ja loomade vahel ringlev nakkushaigus, nt kollapalavik

arahnoos <arahn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk) • med, zool inimese ja loomade parasitaarhaigus (nt sügelised), mille tekitajad kuuluvad ämblikulaadsete klassi (lestalised, puugid)

aromorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr airō tõstan + morphōsis kujundamine), arogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr airō tõstan + genees) • biol progressiivne morfoloogilis-füsioloogiline muutus loomadel v taimedel, mille tõttu nende elutegevus tõuseb kvalitatiivselt kõrgemale tasemele

asaföötida <asaföötida 1 s> (< prs azā vaik + ld fem foetida haisev), asaföötidavaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot juudavaik, mõnede Kesk-Aasia taimede kuivanud mahl, tugeva küüslaugulõhnaga; pulbrit tarvit toiduvalmistamisel vürtsina ja närviravimina (pms loomade raviks)

askaridoos <askarid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr askaris solge) • med, vet solgetõbi, inimestel ja loomadel parasiteeriva solkme põhjustatud usstõbi

askariidid pl <askar|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr askaris, pl askarides) • zool solkmed, perekond soolenugilisi ümarusside klassist (Ascaridae), parasiteerivad inimese ja selgroogsete loomade sooltes

aspergilloos <aspergill|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • med, vet inimese, lindude, mesilaste, harvem teiste loomade nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen (Aspergillus)

atlas <`atlas -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s; gloobust valmistava Atlase kujutise järgi varasemate atlaste tiitellehtedel)
1. kaardistik, geograafiliste, ajalooliste jm kaartide kogu albumi v raamatu näol; loomade, taimede jms kujutiste kogu (nt anatoomiaatlas, zooloogiaatlas, botaanikaatlas, täheatlas, pilveatlas)
2. anat kandelüli, lülisamba esimene, koljut kandev lüli
3. arhit vt atlant

bastard <bastard -i 2e s> (keskld bastardus abieluväline poeg) • van värd, hübriid, pärilikelt omadustelt erinevate taimede v loomade ristsugutis; segavereline inimene; varem ka vallaslapse halvustav nimetus

bentos <b`entos -e 11~9 s> (< kr benthos meresügavus) • biol põhjaelustik, veekogude põhjas elavate loomade ja taimede kogum

bestiaar <besti|`aar -aari -`aari 22e s> (ld bestiarius < ld bestia metsloom) • aj Vana-Roomas gladiaator, kes võitles areenil loomadega

bestiaarium <besti`aarium -i 19~2e s> (keskld bestiarium < ld bestia metsloom) • kirj liik keskaja kirjandusteoseid, mis sisaldasid loomade kirjeldusi ühes allegooriliste seletustega

bifidobakter <+ b`akter -i 2e s> (< ld bifidus kaheks jaotatud + bakter) • biol anaeroobne mittetõvestav soolebakter, mis inimeste ja loomade seedekulglas kaitseb koos teiste soolemikroobidega organismi soolenakkuste vastu

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

bioakustika <+ ak´ustika 1 s> (< bio- + akustika) • biol bioloogia haru, mis uurib loomade hääli, helide vahendusel suhtlemist ja helilokatsiooni abil ruumis orienteerumist

bioelektrilised nähtused pl (< bio- + elektriline) • biol, füüs elektrilised nähtused inimeste, loomade ja taimede kudedes ja rakkudes

bioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + -loogia) • elusorganisme uuriv teadus, hõlmab teadmisi loomadest, taimedest ja mikroorganismidest (zooloogiat ja botaanikat)
bioloogiajaamteadusasutus teatud piirkonna loomade ja taimede uurimiseks loomulikus ümbruses ja olukorras v katsetingimustes; täidab ka õppeasutuse ülesannet

bionavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< bio- + navigatsioon) • biol loomade orienteerumisvõime, mis aitab leida toitu, liigikaaslasi ja pesa

biosõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< bio-) • sõj biotoimeainete kasutamine inimeste, loomade, taimede või sõjaväevarustuse kahjustamiseks või kaitseks, vt ka biorelv

biotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< bio- + kr topos koht) • ökol loomade ja taimede piiratud ühtlase ilmega asustusala (nt tarnasoo, lehtpuu- v okaspuumets, kaljukõrb)

biotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< bio- + tsönoos) • ökol üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad

brahhiopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr brachiōn käsivars, õlg + kr pous, gen podos jalg) • zool käsijalgsed, selgrootute loomade klass, mereloomad, kelle karp koosneb kõhtmisest ja selgmisest poolmest; paljud kinnituvad varre abil merepõhja

dekapitatsioon <dekapitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld decapitatio < de- + ld caput pea) • pea maharaiumine (hukkamisviis); selgroogseil loomadel pea kõrvaldamine füsioloogiliste katsete tegemisel; med peakõrvaldus, sündiva lapse (vililase) pea kõrvaldamine ema elu päästmiseks; bot taimelt kasvupunkti eemaldamine

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleidarheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depoovekselmaj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood plfüsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

deterrent <deterr|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld deterrere hirmutama, takistama) • keem aine, mis pärsib loomade käitumist v talitlusi neid surmamata (nt mõjutab taimekahjureid nii, et need ei saa järglasi)

diagnoos <diagn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr diagnōsis eristamine, äratundmine)
1. med, vet haiguse määrang haige igakülgse uurimise põhjal
2. biol taksoni kirjeldus, taimede ja loomade süstemaatiliste rühmituste (liikide, perekondade jne) põhitunnuste teaduslik kirjeldus nende eristamise ja määramise otstarbel

diapaus <+ p`aus pausi p`ausi 22e s> (kr diapausis peatus) • zool puhkeseisund, füsioloogiline seisund v arengujärk loomadel, pms putukail, mille puhul ainevahetus on aeglustunud ja arenemine soikunud; esineb selgroogsetel loomadel talve- ja suveunena

diktüokauloos <diktüokaul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr diktyon võrk + kaulos vars) • vet kopsuusstõbi (loomadel)

domestikatsioon <domestikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld domesticus kodune) • kodustus, metsikult elavate loomade muutmine koduloomadeks, eelkõige majanduslikes huvides

dredž <dr`edž dredži dr`edži 22e s> (ingl dredge) • mer põhjavõrk, põhja mööda veetav võrk loomade ja taimede püügiks ning põhjasetteproovide võtmiseks

dressuur <dress|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Dressur < dresseerima) • (loomade) väljaõpetamine, taltsutamine

dressöör <dress|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr dresseur) • dresseerija, loomade väljaõpetaja, loomataltsutaja

eksklaav <ekskl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (sks Exklave < eks- + ld clavis võti)
1. pol riigi eraldivaldus, riigi osa, mis on võõra riigi maa-alaga igast küljest piiratud, vt ka enklaav
2. biol taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat

ektoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< ekto- + kr derma nahk) • anat välislooteleht, embrüo välimine rakukiht, millest tekivad naha pinnakihid, närvisüsteem ja meeleelundid, vastand entoderm; biol välimine rakukiht kahekihilise kehaseinaga loomadel (ainuõõssed, käsnad)

enteralgia <enter`algia 1 s> (< entero- + -algia) • med kõhuvoolmed, soolevalud; vet tiirud (loomadel)

entoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< ento- + kr derma nahk) • anat siselooteleht, gastrulastaadiumis embrüo sisemine rakukiht, millest arenevad seedekulgla limaskest, maks, kõhunääre ja kopsud, vastand ektoderm; biol sisemine rakukiht kahekihilise kehaseinaga loomadel (ainuõõssetel, käsnadel)

episootia <epis`ootia 1 s> (< epi- + kr zōon loom) • vet loomataud, loomade nakkushaiguse ulatuslik levik. Vt ka epifütootia, epideemia

etoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ēthos loomus, iseloom + -loogia) • biol, psühh käitumispsühholoogia, õpetus, mis uurib loomade (ka inimese) liigiomast käitumist ja selle sisemisi põhjusi

etoökoloogia <+ l`oogia 1 s> • etoloogia ja ökoloogia piiriteadus, uurib elukeskkonna mõju loomade käitumisele

farmakogeneetika <+ geneetika 1 s> (< farmako- + geneetika) • biol geneetika haru, mis uurib ravimite toimet loomade ja inimese pärilikkusele

filaaria <fil`aaria 1 s> (< ld filum niit) • zool niituss (Filaria), loomaperekond ümarusside klassist; eri liigid võivad põhjustada inimesel ja loomadel mitmesuguseid haigusi (nt elevantsustõbe)

finnoos <finn|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet tangtõbi, finnide tekitatud haigus inimesel ja loomadel

fotoperiodism <+ period|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< foto- + periood) • biol päeva ja öö kestuse mõju taimede ja loomade arenemisele

gasell <gas|`ell -elli -`elli 22e s> (ar ghazāl) • zool sihvakate kiirejalgsete loomade perekond (Gazella) antilooplaste sugukonnast Aafrikas ja Aasias; 12 liiki, palju alamliike

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

generatsioon <generatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr génération < ld generatio sigitamine, loomine) • põlvkond, sugupõlv, üksteisega sigimissidemeis seisvate elusolendite reas iga üksik lüli (nt vanemad, lapsed, lastelapsed)
generatsioonivaheldusbiol põlvkonnavaheldus, mõnedel loomadel ja taimedel esinev, korrapäraselt toimuv erisuguste paljunemisviisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul

haloplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + plankton) • biol soolaste veekogude elushõljum, koosneb mikrovetikatest, bakteritest, ainuraksetest, aerjalalistest, väikestest vähkidest ja mitmesuguste loomade vastsetest. Vt ka ultraplankton

hekatomb <hekat|`omb -ombi -`ombi 22e s> (kr hekatombē < hekaton sada + bous veis) • aj, relig Vana-Kreekas pidulik loomade ohverdamine, mil ohverdati 100 veist v üldse suurem arv loomi korraga; piltl hulga inimeste massiline tapmine v üheaegne hukk

helmintoloogia <+ l`oogia 1 s> (< helmint + -loogia) • med, vet, bot teadus inimese, loomade ja taimede parasiitussidest ning nende põhjustatud haigustest

helmintoos <helmint|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet usstõbi, helmintide tekitatud haigus inimestel, loomadel v taimedel

hibernatsioon <hibernatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld hibernare talvitama) • biol talvitumine, taimede talvepuhkus; loomade talveuni; med organismi elutegevuse aeglustumine

histoloogia <+ l`oogia 1 s> (< histo- + -loogia) • biol koeõpetus, teadus inimese ja hulkraksete loomade kudedest

homoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr homologia kokkulepe, üksmeel)
1. sarnasus, samalaadsus, vastavus
2. biol samasus, sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundite sarnasus eri loomadel (vt ka homoloogilised elundid)
3. mat geomeetriliste põhikujundite perspektiivne vastavus

homoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< homoloogia), homoloogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • samalaadne, vastav
homoloogiline ridakeem rühm orgaanilisi ühendeid, mis keemilistelt omadustelt on sarnased ja erinevad üksteisest ainult ühe v mitme CH2-rühma võrra
homoloogilised elundid plbiol põhiliselt sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundid eri loomadel (nt inimese käsi ja linnu tiib, kala ujupõis ja imetaja kops)

homöosmootsus <homöosm`ootsus -e 11~9 s> (< homöo- + kr ōsmos tõukamine, surumine) • zool mõnede loomade (nt merikilpkonnade) omadus hoida keskkonna (vee) soolsuse kõikumise korral keha soolasisaldust püsivana

immunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< immuno- + -loogia) • med, biol teadus inimeste, loomade ja taimede immuunsusest, immuunsusõpetus

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

interjöör <interj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr intérieur < ld interior sisemine)
1. sisemus, siseruum; siseruumi kujundus (mööbliga v ilma)
2. kunst (toa, maja, kiriku jne) sisevaadet kujutav maal, joonistus vm
3. anat loomade sisemine (anatoomiline ja histoloogiline) ehitus. Vastand eksterjöör

invasioon <invasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr invasion < ld invasio sissetung)
1. pol, sõj mingi riigi sõjaväe sissetung teise riigi territooriumile
2. biol paiksete loomade (eriti lindude ja putukate) mingi aja tagant korduv hulgaline ränne alale, kus neid harilikult pole v on vähe, vastand evasioon
3. med mikroorganismide v vähirakkude tungimine kudedesse

kannibalism <kannibal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kannibal) • inimesesöömine; zool loomade liigikaaslaste, nt vastsündinud v noorte poegade murdmine ja söömine; piltl julmus, verejanuline metsikus

karantiin <karant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr quarantaine nelikümmend (päeva vm) < quarante nelikümmend) • med, vet, põll sanitaarsed abinõud nakkushaiguste (ka taimekahjustajate) leviku tõkestamiseks, haigestunud ja nakkuskahtlaste inimeste, loomade, taimede ja kaupade teatavaks ajaks eraldamine; selliseks kinnipidamiseks loodud asutus, sanitaarpunkt

kemism <kem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keemia) • keem mingi nähtuse v protsessi keemiline olemus; biol keemilise energia kogutoime reaktsioonides, ka taimedes ja loomades

ketoos <ket|`oos -oosi -`oosi 22e s>
1. keem ketoonsuhkur, ketoonide rühma kuuluv lihtsuhkur
2. vet veiste, kitsede jt loomade ainevahetushaigus

klamüdioos <klamüdi|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet klamüüdiate tekitatud inimeste ja loomade nakkushaigus. Vt ka ornitoos, trahhoom, lümfogranulomatoos

klostridioos <klostridi|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet inimese ja loomade nakkushaigus, mida põhjustavad klostriidid

klostriidid pl <klostr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr klōstēr kedervars) • biol liik anaeroobseid baktereid (Clostridium), elavad pms mullas ja mudas ning inimese ja loomade seedekulglas; mõned tekitavad ohtlikke haigusi (botulismi, gaasgangreeni, teetanust)

kookon <k`ookon -i 2e s> (pr cocon) • zool tupp, siidniitidest v nahkjas kaitsev eritiskest, mis ümbritseb paljude putukate nukke v katab ämblike, limuste, kaanide jt selgrootute loomade mune; siidiussi kookoneist saadakse toorsiidi

koproliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kopro- + -liit) • paleont roojakivistis, väljasurnud loomade kivistunud väljaheide; med roekivi, sooles tekkinud kivijas moodustis

korallid pl <kor|`all -alli -`alli 22e s> (kr sg korallion) • zool mitmesugused koloonialised lubitoesega ainuõõssed loomad (Anthozoa), ka nende loomade skeletid; vääriskorallid, troopiliste merede põhjas elavad õisloomad, kelle valgest kuni veripunasest lubiskeletist tehakse ehte- ja iluasju

korallrahu <+ rahu 17 s> , korallriff <+ r`iff rifi r`iffi 22e s> (< korallid + riff1) • geol meredes elutsevate koloonialiste õisloomade jt lubitoesega loomade v vetikate tekitatud moodustis (korallehitis)

kormiid <korm|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kormos tüvi) • zool kännis, kokkukasvanud loomade kooslus

krüptosporiidid pl <+ spor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< krüpto- + kr spora külv, seeme) • zool peiteoselised (Cryptosporidium), eosloomad, kes parasiteerivad nii inimese kui ka loomade organismis

ksantiin <ksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< ksanto-) • keem puriinaluste lagunemise vahesaadus loomade ja inimese organismis; on kuseeritust soodustava toimega

kultuurbiotoop <+ biot|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kultuur + biotoop) • ökol loomade elupaik inimtegevusest mõjutatud alal, nt pargis

kutiikul <kut`iikul -i 2e s> (< ld dem cuticula nahake) • zool nahand, selgrootute loomade keha kattev tugev, epidermise tekitatud kaitsekiht

leptospiroos <+ spir|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< lepto- + kr speira looge, põiming) • med, vet inimese ja loomade looduskoldeline nakkushaigus, mida tekitavad eri liiki spiroheedid; kulgeb ägeda palavikuga (nt nakkuslik kollatõbi)

letsitiin <letsit|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl lecithin < kr lekithos munarebu) • biol lipiidühend fosfatiidide rühmast, esineb munarebus, inimese ja loomade rakumahlades ning paljude taimede seemneis

leukism <leuk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< leuko-) • zool osaline pigmendipuudulikkus loomadel. Vt ka albinism

listerioos <listeri|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn J. Lister, Inglise kirurg, 1827–1912) • med, vet viburbakteri (Listeria monocytogenes) tekitatav inimese ja loomade looduskoldeline nakkushaigus; kulgeb üldnähtude, lihasevalu ja nahalöövetega

lokomotsioon <lokomotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld loco kohalt + motsioon) • kulgemine, (ühest kohast teise) liikumine; zool loomade liikumine keskkonnas

massiefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< mass + efekt) • biol loomade populatsioonis üleasustusega kaasnevad kahjulikud nähtused (haiguste levik, kannibalism jms)

melanism <melan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mela-)
1. biol musta v üldse tumeda pigmendi ülekaal loomadel v inimestel
2. med melanoos

metameer <metam|`eer -eeri -`eeri 22e s> • zool lüli, segment metameeriaga loomadel (nt rõngussil)

mikrosporoos <+ spor|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< mikro- + spoor) • vet, med pms loomade, kuid ka inimeste nahaseenhaigus, nt pügaraig. Vt ka mikrospooria

mimikri <mimikri 1e s> (ingl mimicry järeleaimamine < mimic järeleaimatud) • biol mittesugulaslikel loomadel v taimedel kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus (nt kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt v käitumiselt mittesöödava loomaga); kitsamas mõttes: pettehoiatusvärvus. Vt ka mimees

muskusnääre <+ nääre n`äärme 5 s> • zool loomade nääre, mille eritis on muskuselõhnaline; mõnel loomal (muskushirvel, muskusveisel, ondatral) on muskusnäärmeks eesnääre, mõnel loomal (nt kärplastel, närilistel) eritavad muskuselõhnalist eritist pärakunäärmed; eritist on ohtrasti innaajal ja see väljendab erutust ning sugulist valmisolekut

mükobakter <+ b`akter -i 2e s> (< müko- + bakter) • füsiol, biol mullas, vees, paljude loomade (ka inimese) kudedes jm leiduv happekindel bakter

mükoos <mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mykos seen) • med seentõbi inimesel ja loomadel; bot seenhaigus taimedel

mükoplasma <+ plasma 16 s> (< müko- + plasma) • biol väikseim organism, rakuseinata bakter (Mollicutes); mükoplasmad põhjustavad nii taimede, loomade kui ka inimeste haigusi

mürmekofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + -füüt) • bot sipelgataim, troopiline taim, mille varte ja mugulate õõnsuses elavad sipelgad, kes kaitsevad teda taimtoiduliste loomade eest

naturalisatsioon <naturalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr naturalisation < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik), naturaliseerimine <naturalis`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. biol inimese vahendusel uude piirkonda sattunud taimede ja loomade kohanemine uue keskkonnaga, nii et nad on võimelised normaalselt arenema, paljunema ja levima inimese abita ning saama selles piirkonnas loodusomaseks
2. jur välismaalasele v kodakondsuseta isikule kodakondsuse andmine (tema avalduse v perekonnaseisu alusel)

nefriidid pl <nefr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr nephros neer) • zool toruneerud, alamate loomade eritusorganid, mis vastavad kõrgemate loomade neerudele

nekton <n`ekton -i 2e s> (< kr nēktos ujuv) • zool ujum, vabas vees elavate aktiivselt ujuvate loomade kogum

neuropsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + psühholoogia) • psühholoogia haru, mis uurib inimese ja loomade psüühiliste protsesside neurofüsioloogilisi mehhanisme ja psüühilist talitlust

nikotiinhape <+ hape h`appe 6 s> (< nikotiin), niatsiin <niats|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl niacin < nikotiin + acidum) • farm üks B-rühma vitamiinidest, sisaldub pärmis, loomade maksas, neerudes jm; selle puudus toidus tekitab pellagrat

nomadism <nomad|`ism -ismi -`ismi 22e s> , nomaadlus <nom`aadlus -e 11~9 s> • nomaadidena elamine, rändeluviis; biol hulgu-eluviis, hea kulgemisvõimega loomade laialdane asukohavahetus elutsükli vältel

odmihnioonid pl <odmihni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr odmē lõhn + ichnion jälg) • zool loomade eritatavad ained, mis aitavad neil ümbruskonnas orienteeruda, nn lõhnajäljed

paleozooloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + zooloogia) • paleont paleontoloogia ja zooloogia piiriteadus, mis uurib ammuste aegade loomade jäänuseid, elutegevusjälgi ja evolutsiooni

paleotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< paleo- + tsönoos) • paleont taimede ja loomade kivististe kogum settekivimeis

parameerid pl <param|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< para- + -meer) • zool kiirjassümmeetriliste loomade (nt ämblike) paariskehaosad

partenogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr parthenos neitsi + genees) • biol neitsissigimine, ainusuguline sigimine, järglase arenemine viljastumata munarakust; esineb paljudel selgrootutel loomadel ja mõnedel taimedel. Vt ka agaamia

petalonaamid pl <petalon|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr petalon leht + pn Nama, kihistu Edela-Aafrikas) • paleont lehtloomad (üks väljasurnud loomade hõimkondi)

polüdoomia <+ d`oomia 1 s> (< polü- + ld domus maja, kodu), polükaalia <+ k`aalia 1 s> • zool ühe loomapere elutsemine mitmes pesas (nt sipelgail)

polüspermia <+ sp`ermia 1 s> (< polü- + kr sperma seeme) füsiol
1. mitme seemneraku tungimine munarakku (nt loomadel)
2. liigseemnesus, seemnerakkude ülirohkus spermas

proensüüm <+ ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< pro- + ensüüm), sümogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr zymē juuretis, pärm + -geen) • füsiol ensüümi inaktiivne eellane, mis muutub aktiveerivate tegurite toimel aktiivseks ensüümiks; proensüüme leidub loomade ja inimeste seedekulglas, maos ja sooltes

prohaptoonid pl <prohapt|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pro- + kr haptein haarama) • zool loomadel leiduvad saakloomi liikumatuks muutvad v tapvad lõhnaained

promorfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pro- + morfoloogia) • biol loomade kehaehituse sümmeetria tüüpe käsitlev teadusharu

protist <prot|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr prōtistos kõige esimene) • biol üherakuline organism, ainuraksete taimede ja loomade koondnimetus

protosoos <protos|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< proto- + kr zōon loom) • med, vet algloomtõbi, parasiitsete ainuraksete tekitatud parasitoos inimesel ja loomadel

psüühika <psüühika 1 s> (< kr psychikos hingeline, vaimne)
1. teadvusega seotud nähtuste kogum, inimesel ja kõrgematel loomadel peaaju funktsioonidega seotud objektiivse tegelikkuse kogemise võime ning võime selle järgi oma käitumist muuta
2. hingelaad, hingeelu, isikupärased hingeelulised nähtused
psüühikahäiremed inimese psüühika haiguslik muutus

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

refleksoloogia <+ l`oogia 1 s> (< refleks + -loogia) • psühh refleksiõpetus, mehhanistlik suund psühholoogias, käsitab loomade psüühikat ja inimteadvust kui reflekside kogumit

remigratsioon <+ migratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + migratsioon) • tagasiränne, inimeste, loomade vm tagasirändamine endisesse elupaika

reservatsioon <reservatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld reservatio < ld reservare hoidma, säilitama)
1. varutingimus, lisatingimus; mittenõustumine v kahtlus mingis väites ning sellest tulenevalt endale jäetud õigus millekski
2. (metsa)kaitseala; zool mõnede loomade, eriti putukate ajutine kogunemiskoht

rišta <rišta 16 s> (tadžiki ришта) • zool inimese ja loomade nahaaluses koes parasiteeriv ümaruss

salmonelloos <salmonell|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< salmonella) • med, vet salmonellabakterite põhjustatav inimeste ja loomade nakkushaigus; inimesel kulgeb ägeda üld- ja soolehaigusena, peamised nakkusallikad on koduloomad

saprogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< sapro- + -geen) • biol lagundaja, surnud taimede ja loomade kõdunemist põhjustav organism

sifoon <sif|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr siphōn toru)
1. sifoontoru, eripikkuste harudega toru, mille kaudu vedelikku saab anumast välja lasta, kui lühem haru ulatub vedelikku
2. sifoonpudel, joogi gaseerimise nõu
3. zool renni- v torukujuline (hingamis)elund mõnel limusel jt loomadel
4. geogr maa-aluse voolukanali põlvjas käänak püsttasandis
sifoonallikashüdrol allikas, mis hakkab tegutsema pärast karstiõõnsuse ja seda maapinnaga ühendava sifoonkanali veega täitumist
sifoonvalutehn sulametalli valamise viis, mille puhul metall voolab vormi altpoolt, nn sifoonkanali kaudu

skototaksis <+ taksis -e 9 s> (< kr skotos pimedus + taksis) • zool alamate loomade liikumine pimeduse poole

sodiaak <sodi|`aak -aagi -`aaki 22e s> (kr zōdiakos < zōon, dem zōdion loom; kujutis, figuur) • astr loomaring, taevaskeravöö, mida Päike aasta jooksul näivalt läbib; sodiaak jaotatakse juba vanast ajast 12 osaks; enamik vöös asuvatest tähtkujudest kannab juba sellest ajast loomade nimetusi
sodiaagivalgusastr nõrk öötaeva helendus, mis võib ilmneda kumana varakevadel pärast eha läänetaevas ja sügisel enne koitu idataevas; sodiaagivalgust põhjustab ekliptika tasandi lähedusse kogunenud tolmaine

sotsieteet <sotsiet|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Sozietät < ld societas ühiskond) • selts, ühing, ühistu; biol seltsing, loomade ühiselu vorm

sotsiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsio- + bioloogia) • biol loomade ühiselu ja inimese sotsiaalse käitumise bioloogilisi aluseid uuriv teadus; selle alusel on välja kujunenud mitmed eridistsipliinid, nt õigussotsioloogia, tunnetussotsioloogia jne

stafülokokoos <stafülokok|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet inimese ja loomade mädapõletikuline haigus, mille tekitaja on stafülokokk

stamping-out [stämpingaut] (ingl) • vet loomade ohtlike nakkushaiguste levimise tõkestamine sel teel, et nakatunud loomad hävitatakse

stiimul <st`iimul -i 2e s> (< ld stimulus astel; teravaotsaline kepp (loomade v orjade ergutamiseks)) • ajendav põhjus, tegevusele virgutav mõjur, tõukejõud

šehita [šehitaa] (hbr) • relig loomade tapmine toiduks juudi usukommete järgi

zoo <z`oo 26 s> {lüh ingl sõnadest zoological garden} • loomaaed

zoofoobia <+ f`oobia 1 s> (< zoo- + foobia) • psühh loomapelgus, haiguslik loomade kartus

zoofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (zoo- + -füüt) • zool van taimloom, mitmesuguste taimelaadsete kinnitunud loomade, eriti ainuõõssete endisaegne nimetus

zoogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< zoo- + geograafia) • geogr loomageograafia, teadus loomade levimisest ja seda mõjutavatest teguritest

zoogeograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geogr zoogeograafiasse kuuluv, loomade levilale omane v levimist iseloomustav

zoohooria <+ h`ooria 1 s> (< zoo- + -hooria) • bot loomlevi, viljade, seemnete v taimeeoste levik loomade kaudu

zoohoorne <+ h`oor|ne -se 2 adj> (< zoohoor) • bot loomade abil edasikanduv v leviv

zooid [zo˛oid] <zo`oid zooidi zo`oidi 22e s> (< zoo- + -oid) • zool loomik, üksikloom kokkukasvanud loomade koosluses

zooklorell <+ klor|`ell -elli -`elli 22e s> (< zoo- + kr chlōros rohekas, kollakas) • bot alamate loomade kehas nendega sümbioosis elav üherakuline algrohevetikas

zooksantell <+ ksant|`ell -elli -`elli 22e s> (< zoo- + kr xanthos kollane) • bot alamate loomade kehas nendega sümbioosis elav kollakas üherakuline vaguviburvetikas

zoolaatria <+ l`aatria 1 s> (< zoo- + -laatria) • müt, relig ürgsetele usunditele omane jumalustatud loomade austamine, loomakummardamine

zoomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< zoo- + -morfism) • müt jumalatele v inimestele (vägilastele) loomade kuju omistamine. Vt ka antropomorfism

zoonoos <zoon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< zoo- + kr nosos haigus) • vet, med loomade ja inimeste nakkushaigus, mida levitavad loomad, nt marutõbi, ornitoos

zootsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< zoo- + tsönoos) • zool loomakooslus, biotsönoosi kuuluvate loomade kogum

zooökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< zoo- + ökoloogia) • ökol, zool loomaökoloogia, teadus loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikustest suhetest ja keskkonnaseostest

taksidermia <+ d`ermia 1 s> (< kr taxis korrastamine + derma nahk)
1. loomatopiste valmistamine
2. laiemas mõttes: kõik toimingud loomade muuseumi- vm kogudes säilitamiseks (skelettide valmistamine, putukate kuivatamine jne)

taktiilne <takt`iil|ne -se 2 adj> (ld tactilis kombitav < tangere puudutama) • psühh kompimisega tajutav, kompimis-, puute-
taktiilne aistingpuuteaisting
taktiilne kommunikatsioonzool aktiivses liikumises olevate loomade komplusvorm, mis eriti avaldub sugulises käitumises

teetanus <teetanus -e 11 s> (kr tetanos < teinō venitan, pingutan) • med kangestuskramptõbi, inimeste ja loomade äge raske nakkushaigus, mida põhjustab mullas leiduv anaeroobne teetanusepisik

tentaakel <tent`aak|el -li 2e s> (uusld tentaculum < ld tentare, temptare katsuma, kompima) • zool kombits, paljudel selgrootutel loomadel hrl suu lähedal paiknev kompimis-, haarde-, kinnihoidmis- v kaitseelund; bot näärmekarv putuktoidulistel taimedel

teriomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr thērion metsloom, loom + -morfism) • aj, relig loomakultus, loomade kui jumaliku jõu ilmingu v loomakujuliste jumalate kultuslik austamine; oli omane pms egiptlastele, kuid ka kreeklaste ja roomlaste usundis leidus loomakujulisi v loomaks moonduvaid jumalaid

termoregulatsioon <+ regulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< termo- + regulatsioon) • füsiol soojusregulatsioon, püsisoojaste loomade ja inimese füsioloogiliste talitluste korraldus, mis tagab püsiva kehatemperatuuri

territoriaalsus <territori`aalsus -e 11~9 s> (< territoriaalne) • maa-alasus, territooriumiga seotus; zool pms selgroogsete loomade omadus omada valdusala e territooriumi, mille nad teatud käitumisega (nt linnud lauluga, karud puude kraapimise ja väljaheidetega) märgistavad ja hõivavad

trematodoos <trematod|`oos -oosi -`oosi 22e s> , trematoos <tremat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr trēma auk, ava) • vet imiusstõbi, pms loomadel esinev parasitaarhaigus, mida põhjustavad imiussid (Trematoda)

trihhinelloos <trihhinell|`oos -oosi -`oosi 22e s> , trihhinoos <trihhin|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet keeritsusstõbi, inimese ja loomade parasitoos, mida põhjustavad mitut liiki trihhiinid

trihhotsefaloos <trihhotsefal|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thrix, gen trichos karv + kephalē pea) • med, vet piugusstõbi, nii inimestel kui ka loomadel esinev parasitaarhaigus; nakkus levib piugussi munadega saastunud köögi- ja puuvilja vm toiduainete ning reostunud vee kaudu

trimmima <tr`immima trimmib 28 v> (ingl trim korda seadma)
1. mer laadungi v ballasti paigutamisega laeva tasakaalustama
2. mer purjesid seadma
3. trimmeriga (4) muru niitma
4. habet, vuntse vm karvkatet (ka loomadel) trimmeriga korrigeerima (1)
5. kõnek pinguldama, nt lihaseid, nahka

trofoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr trophē toitmine, toit + -loogia) • biol loomade toitumist uuriv bioloogia haru

trüpanosomiaas <trüpanosomi|`aas -aasi -`aasi 22e s> , trüpanosomoos <trüpanosom|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet inimese ja loomade haigus, mida tekitavad trüpanosoomid; inimese trüpanosomiaasidest on tuntuim Aafrika unitõbi

tsitraat <tsitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld citrus sidrunipuu) • keem sidrunhappe sool v ester
tsitraaditsükkelkeem Krebsi tsükkel, kõigi taimede ja loomade (ka inimese) ning enamiku mikroobide ainevahetuses oluline tsükliline biokeemiline protsess, milles glükoosist pärinev süsinikahel lõhustub kaheks süsinikdioksiidi molekuliks

tsönuroos <tsönur|`oos -oosi -`oosi 22e s> • vet tsönuuri tekitatud haigus, loomade pöörtõbi

tuberkuloos <tuberkul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld tuberculosis < ld tuberculum kühmuke, mügarake), lüh tbcmed tiisikus (kõnek), inimese ja loomade pikaldase kuluga nakkushaigus, mida põhjustavad tuberkuloosibakterid, nn Kochi kepikesed (avastas Saksa bakterioloog R. Koch 1882)

urbanisatsioon <urbanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl urbanization < ld urbanus linna- < urbs linn)
1. urbaniseerumine, linnastumine
2. ökol linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastumine, põllumaa kaotsiminek); loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas, eriliste linnapopulatsioonide tekkimine; endiste maaelanike eluviisi muutumine linnakeskkonnas; linliku elu mõju maal

variatsioon <variatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld variatio erinevus, muutus < variare muutma, mitmekesine olema)
1. teisend, teisendus; rahvaluule variandi erijoon sama tüübi teise variandi suhtes
2. biol väike kõrvalekaldumine põhitüübist (loomadel ja taimedel)
3. muus teema kordus pisut muudetud kujul
4. tants väike, tehniliselt keerukas soolotants suuremas balletistseenis
5. mat osahulk, mis erineb teistest kas elementide järjestuse v vähemalt ühe elemendi poolest

veterinaar <veterin|`aar -aari -`aari 22e s> (ld veterinarius < veterinus veoloomasse puutuv < vehere vedama) • vet veterinaaria eriteadlane
veterinaararstvet loomaarst
veterinaargeneetikabiol õpetus geneetiliste tegurite osast loomade haiguste tekkes ja arenemises

viroos <vir|`oos -oosi -`oosi 22e s> • viirushaigus, inimese, loomade ja taimede haigus, mida põhjustab viirus

östrogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr oistros tugev kirg + -geen) • füsiol naissuguhormoon, emaslooma suguhormoon; reguleerib teiseste sugutunnuste arengut, sugulist küpsemist, suguelundite tsüklilisi muutusi ja raseduse (loomadel tiinuse) kulgu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur