[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 110 artiklit

adultne <ad`ult|ne -se 2 adj> (ld adultus) • biol täiskasvanud, suguküps (looma kohta)

agressioon <agressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aggressio rünnak, pealetung < aggredi lähenema, ründama) • pol, sõj ühe v mitme riigi relvastatud kallaletung teistele maadele (vm jõu kasutamine) eesmärgiga anastada nende territoorium, alistada nende rahvastik, muuta nende poliitilist v ühiskondlikku korda jne; zool looma rünne pms liigikaaslase vastu, looma käitumise vorme, mõjutab järglaskonna käekäiku

aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik

akrodendriline <+ d`endrili|ne -se -st 12 adj> (< akro- + kr dendron puu) • zool puuvõrades elutsev (looma kohta)

animaalne <anim`aal|ne -se 2 adj> (< ld animal loom) • loomne, loomalik, looma-; loomariiki kuuluv v sealt pärinev. Vastand vegetatiivne

aparaat <apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld apparatus ettevalmistus(ed), varustus)
1. keeruka ehitusega riist, mis teeb teatavat tööd osalt v täiesti iseseisvalt
2. seade, mille ülesanne on pms informatsiooni hankida, töödelda ja inimesele v tehnosüsteemile kasutatavaks muundada
3. mingit haldus- vm ala teenindavad asutused v nende süsteem
4. inimese, looma v taime üht talitlust teostav elundkond, nt kuulmisaparaat, seedeaparaat
teaduslik aparaatselgitavad märkused ja materjalid teadusliku töö v teostekogu juurde

areaal <are|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld areale ala, väli < ld area täisehitamata ala) • biol asustusala, mingi looma- v taimerühma (liigi, perekonna jne) loomulik levila

assotsieerima <assotsi|`eerima -eerib 28 v> (ld associare liitma, liituma < ad- + socius kaaslane) • seostama, ühendama, liitma; psühh sidestama, assotsiatsioone (4) looma

autohtoon <autoht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind)
1. biol antud maakohas tekkinud ja seal elutsev looma- v taimeliik
2. geol mingis kohas tekkinud ja samas esinev kivim. Vastand allohtoon

autotoomia <+ t`oomia 1 s> (< auto- + -toomia) • zool eneseköndistus, mõne looma (nt sisaliku, jõevähi) võime kinnihaaramise v mõne muu ohu puhul heita ära üksikuid kehaosi või karvu, mille asemele hiljem kasvavad uued

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

biogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + geograafia) • geogr teadus, mis uurib taim- ja loomorganismide levimist ja jaotumist maakeral; jaguneb looma- ja taimegeograafiaks

bios <b`ios -e 9 s> (kr bios elu) • biol eluriik (s.o looma- ja taimeriik koos) maakeral

biostratigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + stratigraafia) • geol stratigraafia haru, mis uurib kivististena säilinud looma- ning taimevormide põhjal maakoorekihtide suhtelist vanust

dekoorima <dek|`oorima -oorib 28 v> • dekoori looma

dekoreerima <dekor|`eerima -eerib 28 v> (pr décorer < ld decorare kaunistama < decus ilu) • (kujundades) kaunistama, ilustama, ehtima; kaunist välimust looma

düstroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< düs- + kr trophē toitmine, toit) • biol õit kahjustav (õiekülastaja putuka v looma kohta, kes tarvitab õisi toiduks)

ekraniseerima <ekranis|`eerima -eerib 28 v> (< ekraan) • kirjandusteose (romaani, näidendi) alusel filmi v telelavastust looma

eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised plbiol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid plMaa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)

eksterjöör <eksterj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr extérieur < ld exterior väline) • eh hoone välimus, väliskujundus, vastand interjöör; põll välimik, looma välisvorm, milles avalduvad tõu- ja individuaalsed omadused, tootmistüüp

entöökia <ent`öökia 1 s> , entoikia <ent`oikia 1 s> (< ento- + kr oikos maja, kodu) • biol ühe looma varjumine teise looma kehas seda kahjustamata

epiteel <+ t`eel teeli t`eeli 22e s> (< epi- + kr thēlē nisa) • anat, zool kattekude, koeliik, mis välise kihina katab looma ning inimese nahka ning vooderdab seesmisi kehaõõsi ja -kanaleid; ka enamik näärmeid koosneb epiteelidest; bot erituskude, näärmerikas rakukiht taimede välispinnal v õõntes

eurüsoomne tüüp (< eurü- + kr sōma keha) • põll looma laiakehaline tüüp e seedetüüp, U. Duersti klassifikatsiooni järgi üks kahest põhilisest konstitutsioonitüübist; sellist tüüpi on enamasti lihaveised ja sammuhobused

fabuleerima <fabul|`eerima -eerib 28 v> (ld fabulari) • (väljamõeldut) jutustama, jutu sündmustikku arendama v looma. Vt ka faabula

farmakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< farmako- + -loogia) • farm, med arstiteaduse ja bioloogia piiriteadus, mis uurib ravimite (mürkide) toimet elusorganismi normaalsesse v haiguslikult muutunud talitlusse; käsitleb inimese või looma organismis ravimite toimet, toimemehhanisme, kasutamist ja kõrvaltoimeid

fondeerima <fond|`eerima -eerib 28 v> • maj fonde kindlaks määrama, fonde looma

formaatima <form|`aatima -aadib 28 v> (ingl format < formaat) • kindlaid mõõtmeid andma; info vormindama, vormingut looma v kohaldama

genereerima <gener|`eerima -eerib 28 v> (< ld generare sigitama, looma) • tekitama, esile kutsuma

globuliin <globul|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld dem globulus väike kera) • biol vees lahustumatu lihtvalk; globuliine leidub kõigis looma- ja taimekudedes, nt müoglobuliin (lihastes), laktoglobuliin (piimas), legumiin (kaunviljades)

habitaat <habit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld habitat elab, elutseb) • biol elupaik, teatud looma v taimeliigi looduslik asuala

helmint <helm|`int -indi -`inti 22e s> (kr helmins, gen helminthos) • biol nugiuss, kes parasiteerib inimese v looma kehas

hemeroobsus <hemer`oobsus -e 11~9 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + bios elu) ökol, biol
1. looma- ja taimeliikide ning inimtegevuse suhe
2. maastikus avalduv inimmõju määr; eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet

heteroplastika <+ plastika 1 s> (< hetero- + plastika) • med hävinud kehakoe v elundi asendamine võõrliigi organismilt võetud koe v elundiga (nt looma elundi siirdamine inimesele). Vt ka alloplastika

holarktiline ala (< holo- + kr arktikos põhjapoolne, vrd arktiline) • geogr looma- ja taimegeograafiline ala maakeral; hõlmab põhjapoolkera põhjapöörijoonest (23,5° kaugusel ekvaatorist) Arktikani. Vt ka nearktiline ala, palearktiline ala

homöotermne <+ t`erm|ne -se 2 adj> (< homöo- + kr thermē soojus) • zool püsisoojane, püsiva kehatemperatuuriga (looma kohta). Vastand poikilotermne

hüaloplasma <+ plasma 16 s> (< kr hyalos klaas + plasma) • biol klaasplasma, looma- ja taimerakkude tsütoplasma osa, mis ei sisalda mikroskoobiga nähtavaid struktuure

hüperplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< hüper- + kr plasis kujundamine) • biol, vet koevohamine, liigkasv, looma v taime elundi haiguslik suurenemine rakkude suurenemise ja rohkenemise tõttu. Vt ka hüpertroofia

idealiseerima <idealis|`eerima -eerib 28 v> (pr idéaliser < ideaalne) • midagi (v kedagi) paremana, kaunimana nägema v kujutlema, kui see tegelikult on; fil absoluutsete omadustega, tegelikkuses olematut objekti looma

improviseerima <improvis|`eerima -eerib 28 v> (it improvvisare < improvviso ettevalmistamatult < ld improvisus ette- v ennenägematu < in- + providere ette nägema) • ettevalmistamatult, hetkelise mõttesähvatuse ajel midagi tegema; ettevalmistuseta esinema, esitamise ajal looma; kiiruga, lühikese ajaga midagi tegema; kombineerima, kokku seadma

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

in vivo [in viivo] (ld) • elusas, elusalt (elusa inimese, looma v taime vaatluse v temaga tehtava katse kohta)

kalambuuritsema <kalambuuritsema 27 v> • kalambuure looma ja kasutama

kastratsioon <kastratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld castratio) • vet kohitsemine, ruunamine, isase looma sugunäärmete kõrvaldamine operatsiooni teel või nende talitlusvõimetuks muutmine; med kastreerima, mehe sugunäärmete talitlusvõimetuks muutmine

kleptobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr kleptō varastan + -bioos) • biol liikidevaheliste suhete vorm: üht liiki loom elab teist liiki looma pesas ja toitub tema kogutud v toodetud toiduvarust v eritistest (nt vahakoid mesilastarudes)

kombineerima <kombin|`eerima -eerib 28 v> (< ld combinare ühendama) • ühitama, kokku seadma, sobitama; kombinatsioone looma

komponeerima <kompon|`eerima -eerib 28 v> (ld componere) • koostama, kokku seadma; muus heliteost looma

konditsioneerima <konditsion|`eerima -eerib 28 v> (pr conditionner < ld condicio tingimus, olukord)
1. mingeid kindlaid tingimusi looma, normi viima
2. tehn ruumi suunatavat õhku puhastama, jahutama, soojendama, kuivatama, niisutama
3. põll teravilja enne jahvatamist niisutama ja soojendama, mistõttu paranevad jahu küpsetusomadused

konditsioon <konditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld condicio tingimus, olukord)
1. tingimuslik v normikohane seisund, olukord v omadus
2. maj tootele kindlaks määratud omadus v tingimus (suurus, niiskusprotsent vm)
3. vet looma organismi põhiliselt toitumisest ja pidamisest johtuv seisund
külvikonditsioonpõll külvise omaduste nõuetekohasus

konstrueerima <konstru|`eerima -eerib 28 v> (ld construere kokku seadma, ehitama) • tarindama; tehn masinaid, seadmeid, aparaate, mööblit, rõivaid vm tööstustooteid ja nende elemente looma, kujustama ja vastavat dokumentatsiooni koostama; mat mingite andmete põhjal geomeetrilist kujundit joonestama

koroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr chōros maa-ala + -loogia), arealoogia <+ l`oogia 1 s> (< ld area maatükk) • biol levilateadus; käsitleb taime-, looma- jm liikide levikut, sõltuvust inimtegevusest jne; põhimeetod on levikukaartide koostamine ja nende analüüsimine

kosmopoliitne <kosmopol`iit|ne -se 2 adj> (< kosmopoliit) • biol mitmel mandril levinud (looma v taime kohta)

kotik <kotik -u 2 s> (vn котик kassike) • zool Vaikse ookeani põhjaosa rannikumerede loivaline karusnahaloom (Callorhinus ursinus) kõrvikhülglaste sugukonnast; selle looma karusnahk

kotlet <k`otl|`et -eti -`etti 22e s> (pr côtelette < côte ribi, ribitükk) • kok piklik v ümmargune pätsikujuline roog hrl hakklihast ja lisanditest; praetud lõik looma selja- v linnu rinnalihast

kreatiin <kreat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kreas, gen kreatos liha) • füsiol inimese ja looma organismis (pms lihastes, ka ajus ja veres) ainevahetusel valkudest tekkiv ühend

kreatiivsus <kreat`iivsus -e 11~9 s> (< ingl creative loov, loominguline < keskld creativus < ld creare looma) • loomingulisus, loovus

kreatsionism <kreatsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld creatio loomine < creare looma) • aj, biol bioloogias XVII–XIX s valitsenud õpetus, mille kohaselt liigid on loodud ja muutumatud

kreatuur <kreat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld creatura loodu < creare looma) • kellegi käsilane, kuulekas tööriist; põlgusväärne olevus

kromosoom <kromos|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kromo- + kr sōma keha) • biol niitjas nukleoproteiidne moodustis päristuumsete organismide rakutuumas; on geenide materiaalne kandja; kromosoomide arv on igal looma- v taimeliigil konstantne
kromosoomikaartskeem, millele on kantud kromosoomi geneetilised, tsütoloogilised v molekulaarsed märgised, nende järjestus ja vahekaugused
kromosoomimutatsioonbiol kromosoomi ehituse mutatsioon, struktuurimuutus kromosoomis
X-kromosoombiol naissugukromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja munarakus ning üks igas mehe ja kaks igas naise diploidses rakus
Y-kromosoombiol meessugukromosoom, loote arengus munandi teket juhtiv kromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja üks igas mehe diploidses rakus

larv <l`arv larvi l`arvi 22e s> (ld larva)
1. zool vastne, moondega areneva looma ebaküps arenemisaste (röövik, tõuk, kulles jt)
2. müt Vana-Rooma usundis kuri vaim, kodukäija, tont

litofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< lito- + -fiil) • biol kivimilembene (taime, looma kohta)

lükantroopia <lükantr`oopia 1 s> (< kr lykos hunt + anthrōpos inimene) • psühh libahunthullus, kesknärvisüsteemi häire, mille mõjul inimene kujutleb, et ta on loom ja käitub looma kombel (nt uriseb, käib neljakäpakil jms). Vt ka zooantroopia

manisk <manisk -i 2e s> (vn манишка) • tekst meeste särgi peale kinnitatav valge rinnaesine; piltl looma, linnu valge vm teist värvi rinnaesine

mask <m`ask maski m`aski 22e s> (pr masque < it maschera)
1. näokate v seda kandev isik; antiikaja teatris traagilise v koomilise ilmega õõnes lahtine näokate; karnevalil v rahvapidustustel jm näo ees kantav inimese v looma näo kujutis; piltl teeseldud ilme
2. näokaitse, nt gaasitõrjeks
3. naha iluraviks näole määritav ainekiht
4. tehn läbipaistmatu tõke, mis varjab osa pinnast valguskiirte vm kiirguse v ainesademe eest
surimasksurnu näolt võetud kips- v vahajäljend

mast2 <m`ast masti m`asti 22e s> (vn масть looma (karva) värvus) • sama eraldusmärgiga kaardid mängukaardipakis; on olemas neli masti: risti, poti e pada, ärtu ja ruutu

metameeria <metam`eeria 1 s> (< meta- + kr meros osa) • zool lülilisus, looma keha koosnemine ühetaolistest järjestikustest lülidest, segmentatsioon

mikrotoom <mikrot|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< mikro- + kr tomē lõige) • biol koelõikur, riist, mille abil valmistatakse looma- v taimekudedest üliõhukesi lõike mikroskoobi all vaatlemiseks

miksotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< ingl mix kokku segama + -troofne) • zool segatoiduline (looma kohta)

modelleerima <modell|`eerima -eerib 28 v> (it modellare)
1. esemete, nähtuste ja protsesside mudeleid koostama, neid uurima, mudeldama; voolima, vormima, mingist materjalist välja töötama
2. kunst kunstiteoses valguse ning varju efektidega kolmemõõtmelise eseme illusiooni looma

nanism <nan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nanus < kr nānos kääbus), nanosoomia <+ s`oomia 1 s> (< nano- + kr sōma keha) • biol kääbuskasv, kääbuslikkus, organismide (looma- v taimeliigi v inimese) liigiomasest väiksem kasv, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused. Vt ka mikrosoomia

naturaliseerima <naturalis|`eerima -eerib 28 v> (pr naturaliser < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik)
1. biol võõrpäritoluga looma v taime kodustama, koduseks tegema, (uue elupaigaga jne) kohandama
2. jur naturalisatsiooni teel kodanikuõigusi andma

neurotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< neuro- + toksiin) • keem, farm närvimürk, (mikroobi, taime v looma toodetav) närvisüsteemile mürgine aine

odontoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< odonto- + -liit)
1. med hambakivi, hambail tekkiv kivitaoline moodustis
2. paleont väljasurnud looma kivistunud hammas v kihv

onomatopöa <onomatop`öa 26 s> (kr onomatopoiia < onoma nimi + poiein tegema, looma) • lgv häälte, helide jäljendamine sõna moodustamisel, nt peoleo, plaksatama

organiseerima <organis|`eerima -eerib 28 v> (pr organiser < kr organon vahend, tööriist) • korrastama, korraldama, organisatsiooniks koondama, organisatsiooni looma; plaanipäraselt korraldama, korrapärastama

organoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< organo- + teraapia) • med elundiaineline ravi, ravimine inimese v looma organitest (eriti sisenõrenäärmetest) valmistatud ekstraktiga, elundiekstraktravi

paanika <paanika 1 s> (pr panique < kr panikos (Vana-Kreeka jumala) Paani tekitatud) • psühh kabuhirm, inimest v looma, eriti teatud inimhulka v karja äkitselt haarav meeltesegaduseni viiv hirmuhoog

parabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< para- + -bioos) biol
1. kahe kokkukasvanud v kunstlikult kokkukasvatatud looma kooselu, kokkukasvanud kudede ja elundite vastastikune toime
2. elava koe (nt närvikoe) üleärrituse tõttu tekkinud erutuvuse ja juhtivuse pidurdus
3. elu ja surma vaheline piirseisund
4. eri alamliikidesse kuuluvate isendite kooselu väikesel alal

pass1 <p`ass passi p`assi 22e s> (sks Pass < pr passeport) • isikutunnistus, reisidokument; looma, toote vm tunnistus

patoanatoomia <+ anat`oomia 1 s> (< pato- + anatoomia) • med, vet patoloogia haru, mis uurib inimese ja looma kudede ja elundite haiguslikke muutusi

patsifitseerima <patsifits|`eerima -eerib 28 v> (< ld pacificus rahupüüdlik) • rahustama, rahu looma (ka karistusvahendite ja relvadega)

pedigree [pedigrii] (ingl < keskpr pé de grue „kure jalg“) • sugupuu, suguluse skeem; (looma) eellastabel, tõuraamat

polümorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< polü- + -morfism) mitmekujulisus, mitmel teisendkujul esinemine
1. biol sama looma- v taimeliigi esinemine mitmel kujul; mitme geneetiliselt erineva rühmitise samaaegne olemasolu populatsioonis
2. miner aine omadus tahkes olekus esineda rohkem kui ühes kristallograafilises kujus

portreteerima <portret|`eerima -eerib 28 v> • (kellegi) portreed looma

predisponeerima <+ dispon|`eerima -eerib 28 v> • eelsoodustama, predispositsiooni looma, ette valmistama

probiootikum <+ biootikum -i 19 s> (< pro- + kr biōtikos elusse puutuv, eluline) • farm bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid, mis mõjutavad soodsalt inimese v looma mikrofloorat

produtseerima <produts|`eerima -eerib 28 v> (< ld producere ette v esile tooma) • tootma, valmistama, looma

rekonstruktsioon <rekonstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr reconstruction < re- + ld construere ehitama)
1. hävinud ehitise, seadme, fossiilse looma v taime, ka keelevormide, ajalooallika jne tõenäolise kuju taastuletamine, endise kuju taastamine
2. rekonstrueerimise tulemus, taastuletatu, uuesti konstrueeritu; põhjalik ümberkorraldus uute põhimõtete järgi

relikt <rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< ld relictus mahajäetud) • jäänuk; pinnavorm v organism, mis on säilinud jäänusena kaugeist ajastuist; biol kaugetel eellastel hästi arenenud, nüüdisaegsetel liikidel mandunud elund; piltl igasugune varasemast ajast säilinud ese v nähtus, jäänus
reliktfauna, reliktfloorabiol jäänukloomastik ja jäänuktaimestik, teataval alal vanemaist perioodidest säilinud, sageli haruldased looma- v taimeliigid, mis olid varem laiema levikuga, nüüdisajal aga esinevad piiratud aladel; süsteemi eraldiseisev takson, nt hõlmikpuu

reprodutseerima <+ produts|`eerima -eerib 28 v> (< re- + ld producere tekitama, sünnitama) • taastekitama, järele looma; paljundama

reprodutseeruma <+ produts`eeruma 27 v> (< re- + ld producere tekitama, sünnitama) • end taas looma, taastekkima

reviir <rev|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Revier piirkond < keskld riparia jõekallas, põllu piire) • zool looma pesaümbrus, looma elu-, jahi- vm kaitstav ala; piltl piir, millest ületulekut saab käsitada sissetungina

segmentatsioon <segmentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< segment) • biol lõigustumine, viljastatud munaraku jagunemine lõigustusrakkudeks; zool lülilisus, metameeria, looma keha koosnemine segmentidest e metameeridest

skisotsööl <skisots|`ööl -ööli -`ööli 22e s> (< kr schizō lõhun + koilos õõnes) • biol esmane kehaõõs looma kehas

somatolüüs <+ l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (< kr sōma keha + lüüs2) • zool looma keha piirjoonte ähmastumine ümbruse taustal, mida võimaldab looma varjevärvus, nt kontrastsed triibud roostikus liikuval loomal

staatua <st`aatua 1 s> (ld statua kuju < statuere seisma panema) • kunst püstkuju, inimese (v looma) kolmemõõtmeline (raid)kuju

stilisatsioon <stilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr stylisation)
1. ka kunst mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine; ajastu, voolu v kellegi stiili jäljendamine
2. tegelikkuse vorme üldistades tinglikke vorme looma, tinglikult, mitte realistlikult kujutama v esitama

subproduktid pl <+ prod|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (< sub- + produkt) • kok kõnek rups, teisejärgulised tapasaadused, nt looma v linnu pea, siseelundid, saba vms toiduainena

sümforism <sümfor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< süm- + kr phorēsis kandmine) • biol väheliikuva (vee)looma pidev asumine liikuva looma kehakattel ja sel viisil elukoha vahetamine. Vt ka foreesia

šamanism <šaman|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig arhailine kultuur, seisneb mitmesuguste loodus-, looma- ja surnud inimeste vaimude kummardamises; vahetalitajaiks vaimude ja inimeste vahel on šamaanid

zoo- (< kr zōon loom) • looma-, loom-

zooloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • zool zooloogiaga seotud, looma-

zoomimees <+ mim|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< zoo- + mimees) • zool looma kaitsekohastumuslik sarnastumine vähetähelepandava loomaga

telergoon <telerg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< tele- + kr ergon tegu) • zool looma eritatav signaal- v mürkaine, mille varal toimub liigisisene v liikidevaheline suhtlemine

totemism <totem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl totemism < tootem) • etn, relig paljudele loodusrahvastele omane uskumus, mille kohaselt teatud inimeste rühm (hõim) tunneb end olevat vahetus sugulussuhtes mingi looma-, harvem taimeliigiga v loodusnähtusega – tootemiga, kelle nime ta kannab; totemism on seotud tabude ja rituaalidega

trihhiin <trihh|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr trichinos juukse-) • zool keeritsuss, väikeste ümarusside perekond (Trichinella); trihhiinide vastsed parasiteerivad inimese v looma lihastes

tsiviliseerima <tsivilis|`eerima -eerib 28 v> • tsivilisatsiooni looma; kultuuri levitama

tüpiseerima <tüpis|`eerima -eerib 28 v> • tüüpide alusel liigitama; tüüpilisi jooni andma, tüüpkuju looma

vermitsiid <vermits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld vermis uss + -tsiid) • farm ussiajati, (inimese v looma organismis parasiitidena elavaid) usse väljaajav vahend. Vt ka anthelmintikum

virtualiseerima <virtualis|`eerima -eerib 28 v> (< virtuaalne) • info näivustama, virtuaalseks muutma, virtuaalkeskkonda looma

vivisektsioon <+ sektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld vivus elus, elav + sectio lõikamine) • med, zool elusalõikus, elusa looma (ka inimese) lõikus; tänapäeval hrl looma tuimastuseta lõikus, mida tehakse organismi elunähtuste uurimiseks ning haiguste põhjuste ja käigu selgitamiseks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur