[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 192 artiklit
adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)
akadeemik <akadeemik -u 2 s> • teadusasutuste (akadeemiate (2) ) valitav liige; väljapaistvate teadlaste ja kunstnike aunimetus mõnedes maades
aktivist <aktiv|`ist -isti -`isti 22e s> • aktiivi (1) kuuluv isik, ühiskondliku, teadusliku vm organisatsiooni toimekas liige
amatsoon <amats|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr Amazōn, tõenäoliselt eksliku seletuse järgi < a- + mazos rind)
1. aj Väike-Aasia naissõdalasrahva liige
2. piltl naisratsanik, naissõdalane, naismootorrattur v naissõdur
amiš <amiš -i 2e s> (ingl amish < sks amisch < pn Jakob Ammann, liikumise looja, surn u 1730) • relig pms Ameerika Ühendriikides elava traditsioonilist elustiili harrastava range protestantliku usulahu liige, amišid eraldusid XVII s anabaptistlikest mennoniitidest
anglikaan <anglik|`aan -aani -`aani 22e s> (< keskld Anglicanus inglise) • relig anglikaani kiriku liige, anglikaaniusuline
annuntsiaat <annuntsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld annuntiare kuulutama) • relig Issanda kuulutamisest nime saanud katoliku vennas- või õeskonna liige
arbiiter <arb`iit|er -ri 2e s> , arbiter <arbiter -i 19 s> (ld arbiter) • jur vahemees, poolte vastastikusel kokkuleppel valitav vahekohtunik, arbitraaži liige; sport kohtunik (nt maadlusvõistlustel)
artikulatsioon <artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik)
1. anat liiges, kahe luu (v kõhre) vaheline ühend
2. lgv hääldus, häälikute moodustamine kõneelunditega
3. muus laulmisel häälikute hääldamise viis, üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
artikulatsioonibaas • lgv hääldusalus, igale keelele v murdele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel
artikuleerima <artikul|`eerima -eerib 28 v> (ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik) • lgv häälikut kõneelundite abil moodustama; (selgesti) hääldama
assassiin <assass|`iin -iini -`iini 22e s> (< ar al-ḥašāšīn hašiši v oopiumi kasutajad) • relig fanaatilise islami sekti liige XI–XIII s Süürias ja Pärsias
assumptsionist <assumptsion|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld assumptio taevaminek < saamine, vastuvõtmine) • relig Neitsi Maarja taevassevõtmisest nime saanud katoliku vennas- ja õeskondade liige
astronaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (< astro- + kr nautēs meresõitja) • kosmosesõiduki meeskonna liige. Vt ka kosmonaut
augustiinlane <august`iinla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Augustinus, kirikuisa, 354–430) • relig katoliku kirikuisa Augustinuse nime kandvate või tema ühiselureeglit kasutavate vaimulike vennas- ja õeskondade liige
beduiin <bedu|`iin -iini -`iini 22e s> (ar badawī kõrbeelanik) • araabia rändhõimu liige Araabias ja Põhja-Aafrikas
begiin <beg|`iin -iini -`iini 22e s> (pr béguine < pn L. de Bègue, arvatav asutaja) • relig Madalmail u XII s tekkinud ja sealt lähikonda levinud naiste religioosse ühenduse liige, begiinid kaldusid ketserlusse, mistõttu inkvisitsioon neid jälitas; vastava meeste ühenduse liiget nimetati begardiks
benediktlane <bened`iktla|ne -se -st 12~10? s> , benediktiin <benedikt|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Benedictus Nursiast, ordu asutaja, u 480–547) • relig VI s asut Püha Benedictuse ordu liige
birgitiin <birgit|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Püha Birgitta, ordu rajaja, u 1303–1373) • relig XIV s asut Pühima Päästja Ordu e birgitiinide ordu liige
bogomiil <bogom|`iil -iili -`iili 22e s> (< pn Bogomil, preester, arvatav asutaja) • relig, aj keskaegse manihheistliku usulahu liige Balkani maades, eeskätt Bulgaarias. Vt ka manihheism
bollandist <bolland|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. Bolland, Madalmaade jesuiit, 1596–1665, alustas pühakute ja märtrite elulugude sarja „Acta Sanctorum“ avaldamist) • aj jesuiitide ühingu liige, J. de Bollandi töö jätkaja
bolševik <bolšev|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn большевик < большинство enamus) • aj, pol enamlane, kommunist Venemaal, bolševistliku partei liige
borotbist <borotb|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn Borotba Võitlus, ajaleht) • aj Ukraina pahempoolsete esseeride partei (eksisteeris 1918–20) liige
braahman <br`aahman -i 2e s> (sanskr brāhmama), brahmiin <brahm|`iin -iini -`iini 22e s> • relig brahmanismi preester, Vana-Indias ohverdamist juhtinud preester, kõrgeima, vaimulike varna liige Indias. Vt ka kšatrija, vaišja
dekabrist <dekabr|`ist -isti -`isti 22e s> (vn декабрист < декабрь detsember) • aj Peterburis 14. detsembril 1825. a toimunud ülestõusust osavõtja, Vene aadlike revolutsiooniliste salaühingute liige
dekuurio <dek`uurio 1 s> (ld decurio < decem kümme) • aj Vana-Roomas algselt kümnemehelise rühma esimees v juht, nt ratsaväe dekuurio; Vana-Rooma omavalitsusega linnade (munitsiipiumide) nõukogu eluaegne liige
demokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • pol demokraatia pooldaja; demokraatliku partei liige
detsemvir <dets`emvir -i 2e s> (ld pl decemviri < decem kümme + vir mees) • aj kümnemehelise magistraatide kolleegiumi ehk detsemviraadi liige Vana-Roomas
dismembratsioon <dismembratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld dismembratio < dis- + ld membrum liige) • osadeks jagamine, jaotamine (nt maade jagamine)
dominiiklane <domin`iikla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Püha Dominicus, ordu asutaja, Hispaania preester, u 1170–1221), dominikaan <dominik|`aan -aani -`aani 22e s> • relig 1215. a asut katoliku kerjusmungaordu, Jutlustajavendade Ordu liige. Vt ka O. F. P.
duumvir <du`umvir -i 2e s> (ld pl duumviri, duoviri < duo kaks + vir mees) • aj duumviraadi liige
efeet <ef`eet efeedi ef`eeti 22e s> (kr ephetēs) • aj 51-liikmelise kohtukolleegiumi liige vanaaja Ateenas VII–VI s eKr
element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)
esseer <ess|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn эсер) {lüh vn sõnadest социалист-революционер} • aj sotsialist-revolutsionäär, Venemaal 1901. a tekkinud esseeride partei liige
falangist <falang|`ist -isti -`isti 22e s> (hisp falangista) • aj, pol Hispaania fašistliku partei Falangi liige
feen1 <f`een feeni f`eeni 22e s> (ingl pn Fenian < iiri féne iirlased) • aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige XIX s
FIL {lüh pr nimest Fédération internationale de luge de course} • Rahvusvaheline Kelguliit
fraktsionäär <fraktsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> • pol fraktsiooni liige
franc-tireur 
[fra(n)tiröör] (pr „vaba laskur“) aj, sõj
1. Prantsusmaa revolutsiooniarmee kergejalaväelane (a-tel 1789–99)
2. partisan Prantsusmaal, partisanisalga liige (pms a-tel 1940–44)
frantsisklane <frants`iskla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Assisi Franciscus, ordu asutaja, 1181/1182-1226), frantsiskaan <frantsisk|`aan -aani -`aani 22e s> • relig katoliku kerjusmunkade ordu liige
föderaat <föder|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr fédéré < ld perf partits foederatus liidus olev, liitlane < foedus liit) aj
1. suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–94) vabatahtlike föderatsiooni liige
2. 1815. a saja päeva ajal vabatahtlike salga liige
3. Pariisis Kommuuni (1871) kaitsev Rahvuskaardi võitleja
föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides
gangster <g`angster -i 2e s> (ingl < gang jõuk) • bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USA-s)
gautšo <gautšo 16 s> (hisp gaucho < indiaani k-d) • hispaania-indiaani segarahva liige; Lõuna-Ameerika ratsakarjus. Vt ka kauboi
geront <ger|`ont -ondi -`onti 22e s> (kr gerōn, gen gerontos) • aj vanematekogu (geruusia) liige Vana-Kreeka riikides, eriti Spartas
gregoriaanlane <gregori`aanla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Gregorius Valgustaja, esimene Armeenia patriarh, u 257 – u 331) • relig Armeenia kiriku liige
griiva <griiva 16 s> (vn грива), kriiva <kriiva 16 s> • geogr enamasti kirde-edelasuunaline lauge suur künnis v vallitaoline kõrgendik Lääne-Siberi madaliku metsastepi- ja stepivööndis, tekkinud arvatavasti vooluvete uuristuse tagajärjel; griivad paiknevad rühmiti ja moodustavad viirgmaastikke; sooseljandik Alutaguse metsades
gulaam <gul|`aam -aami -`aami 22e s> , guljam <g`uljam -i 2e s> (ar ghulām teener, ori) • aj Abbassiidide kalifaadis (750–1258) kaliifi ratsakaardiväe liige; keskaja Türgis feodaalse maakaitseväe lihtliige
göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega
haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20
hansalane <hansala|ne -se -st 12 s> (< hansa1), hanseaat <hanse|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Hanseat) • aj Hansa Liidu liige; hansalinna elanik
haridžiit <haridž|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ar khārij väljuja) • relig islami vanima vähemusrühmituse liige; rühmitus moodustus 657. a kaliif Ali pooldajate väeleerist lahkunuist
hebertist <hebert|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. R. Hébert, Prantsuse ajakirjanik ja poliitik, 1757-94) • aj jakobiinide pahempoolse haru liige XVIII s lõpus, hebertistid kaitsesid Pariisi kehvikute huve
hernhuut <hernh|`uut -uudi -`uuti 22e s> , hernhuutlane <h`ernh`uutla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig vennastekoguduse liige v toetaja
hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist
homoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • keem homoloogilise rea liige
hospitaliit <hospital|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld hospitalis külalislahke) • relig vaeste ja haigete hoolekandega tegelevate katoliku vaimulike ordude liige
hungveiping <h`ungv`eip|`ing -ingi -`ingi 22e s> (hiina hóng wèibīng punavalvur) • aj õpilasnoorsoost moodustatud terroristliku organisatsiooni liige Hiinas, hungveipingid tegutsesid 1960ndatel
hunhuus <hunh|`uus -uusi -`uusi 22e s> (hiina hónghúzi punahabe) • aj Kirde-Hiinas (Mandžuurias) XIX s 2. poolel ja XX s 1. poolel tegutsenud hästi organiseeritud röövlijõugu liige
illuminaat <illumin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits illuminatus valgustatud) • aj mitme usulis-poliitilise salaühingu liige Euroopas XVI–XVIII s
indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine
independent <independ|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl independent sõltumatu < keskld independens < in- + ld dependere rippuma, sõltuma) • aj protestantliku usuvoolu liige XVII s Inglismaal; independendid propageerisid koguduse täielikku sõltumatust riigi- ja kirikuvõimust ning moodustasid puritaanide vasaku tiiva
ismailiit <ismail|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ismail ibn Djafar, imaam, u 720 - u 760) • relig šiiitliku islami usulahu liige, kes tunnistab kaliif Ali järglastena ainult seitset imaami (neist viimane Ismail)
jakobiin <jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr jacobin, Pariisi dominiiklaste Püha Jaakobuse kloostri järgi, mis oli Jakobiinide klubi asukohaks) • aj, pol suure Prantsuse revolutsiooni (1789–94) aegse poliitilise klubi liige
jakobiit <jakob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iacobita < ld pn Iacob(us), mehenimi)
1. aj Inglismaalt 1688. a pagendatud kuninga James II Stuarti (ladina keeles Jacobus) ja temast põlvnevate Stuartite soo trooninõudlejate poolehoidja Inglis- ja Šotimaal XVII–XVIII s
2. relig Süüria monofüsiitliku kiriku liige (nimetuse saanud Edessa piiskopi Jakob Baraddai (surn 578) järgi)
jesuiit <jesu|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld Societas Jesu Jeesuse selts) • relig XVI s asut katoliikliku Jeesuse Seltsi liige; piltl silmakirjateener, salakaval isik
johanniit <johann|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iohannita < pn (Ristija) Johannes) • relig XI s asut hospitaliordu liige; hiljem rüütliordu; johanniidid siirdusid XVI s Malta saarele ja on sellest ajast tuntud Malta rüütlitena
kagulaar <kagul|`aar -aari -`aari 22e s> (pr cagoulard < cagoule kapuutsiga mungarüü) • aj Prantsusmaal 1930ndate 2. poolel tegutsenud salaorganisatsiooni liige; kagulaarid kandsid kokkutulekutel kapuutse, pooldasid fašistliku diktatuuri kehtestamist
kalvinist <kalvin|`ist -isti -`isti 22e s> • relig kalvinismi järgija, kalvinistliku kiriku liige
kamaldolane <kam´aldola|ne -se -st 12 s> (< it pn Camaldoli, klooster Toscanas) • relig katoliiklik Benedictuse reeglit järgiv eremiidiordu (asut XVI s) liige
kanoonik <kanoonik -u 2 s> (keskld canonicus < ld reeglikohane < kr kanōn reegel, eeskiri) • relig alates IV s-st piiskopikiriku juures ordusarnases vennaskonnas elav vaimulik; hiljem toomkapiitli liige (ka tiitlina), toomhärra
kaputsiin1 <kaputs|`iin -iini -`iini 22e s> (it cappuccino < cappuccio kapuuts, ordurüü osa), ka kaputsiinlane <kaputs`iinla|ne -se -st 12~10? s> • relig XVI s asut frantsisklaste orduharu liige
karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist
karmeliit <karmel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Karmel, mägi Palestiinas) • relig XII s Palestiinas asut kerjusmunkade ordu liige
kartuus <kart|`uus -uusi -`uusi 22e s> , kartuuslane <kart`uusla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cartusia Chartreuse) • relig Prantsuse Alpides asetsevas Chartreuse’i orus XI s asut mungaordu liige; praegune keskus Itaalias
kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg
kleerik <kleerik -u 2 s> (kr klērikos) • relig vaimulik, preester, kleeruse liige; van kirjaoskaja, haritlane
kolhoosnik <kolhoosnik -u 2 s; kolh`oosn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn колхозник) • aj nõuk kolhoosi liige
kommandiitor <kommand`iitor -i 2e s> , kommanditist <kommandit|`ist -isti -`isti 22e s> • maj kommandiitühingu liige, kes vastutab ettevõtte tegevuse eest sissemakstud kapitali ulatuses
kommunaar <kommun|`aar -aari -`aari 22e s> (pr communard)
1. aj Pariisi kommuunist (a 1871) osavõtnu
2. mingi kommuuni liige
kommunist <kommun|`ist -isti -`isti 22e s> • pol kommunistliku partei liige, kommunismi kui ühiskonnaõpetuse pooldaja
konföderaat <konföder|`aat -aadi -`aati 22e s> • konföderatsiooni liige, sellest osavõtja
kongregatsionalist <kongregatsional|`ist -isti -`isti 22e s> • relig vaimulike kongregatsioonide liige; üksikkoguduste iseseisvust pooldav protestantlike usulahkude liige
kongresmen <k`ongresmen -i 19 s> (ingl Congressman) • pol USA Kongressi liige
konservatiiv <konservat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< konservatiivne) • alalhoidlike v vanameelsete vaadetega isik, uuendustevastane; pol konservatiivse partei liige v pooldaja
konsort <kons|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld consors)
1. saatuse- v elukaaslane
2. konsortsiumi liige
3. aj, muus XVI ja XVII s instrumentaalansambel
konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)
konventuaal <konventu|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld conventualis konvendi-, kloostri-) • relig kloostriorganisatsiooni hääleõiguslik liige; aj katoliku ordupärimuse muutmatul kujul säilitamise pooldaja, vt ka observant
kopt <k`opt kopti k`opti 22e s> (uusld Coptus < ar qubt < kr Aigyptioi egiptlased) • relig kopti kiriku liige, vanaegiptlaste ristiusu järglane Egiptuses
kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige
korporant <korpor|`ant -andi -`anti 22e s> • üliõpilaskorporatsiooni liige
korporatsioon <korporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld corporatio < ld corpus keha, kogu)
1. ühiste seisuslike v ametialaste huvidega isikute ring
2. maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v liit, mis on loodud liikmete eesõiguste kaitseks; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus
3. kinnine üliõpilasorganisatsioon, mille liige (korporant) kannab eraldusvärvidega mütsi ja rinnapaela, lüh korp!
korrelaat <korrel|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kor- + ld perf partits relatus nimetatud, viidatud)
1. loog suhtepaarik, teineteisega vastastikuses seoses oleva mõistepaari üks liige; eeldab temaga seoses oleva mõiste olemasolu, nt laps – vanemad
2. lgv sõna v väljend, millele relatiivpronoomen viitab
korrespondent <korrespond|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld correspondens, gen correspondentis) • (ajalehe) kirjasaatja, kaastöö saatja; kirjavahetaja; maj ettevõtte ülesandel tehinguid sooritav isik
korrespondentkonto • maj panga konto, millel arvestatakse teise panga vm krediidiasutuse korraldusel ja arvel sooritatud tehinguid
korrespondentliige • kirjavahetajaliige, teadusühingu v -akadeemia liige, kes on valitud väljastpoolt, ka välismaalt
kosmonaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (vn космонавт < kosmo- + kr nautēs meresõitja) • lenn, astr kosmoselendur, kosmosesõiduki meeskonna liige (endises Nõukogude Liidus ja Venemaal). Vt ka astronaut, taikonaut
kšatrija <kš`atrija 1 s> (sanskr kṣatriya) • aj Vana-India seisuste süsteemis tähtsuselt teise, ilmaliku võimu kandjate (põhiliselt sõjameeste, riigiametnike ja valitsejate) seisuse liige. Vt ka braahman, vaišja
kuesta <ku´esta 16 s> (< hisp cuesta mäenõlv) • geol kulumisastang, ebasümmeetriliste nõlvadega küngas, seljak v mäeahelik, mille üks nõlv on järsk ja teine (vastassuunas) lauge
kukluksklanlane <kuklukskl`anla|ne -se -st 12~10? s> (< ingl pn Ku Klux Klan) • USA valgete rassistliku organisatsiooni Ku Klux Klan liige
kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik
kveeker <kv`eeker -i 2e s> (ingl quaker (Jumala ees) väriseja) • relig Inglismaal XVII s asut kristliku uskkonna liige; usk on levinud ka USA-s ja Kanadas
landraat <l`andr|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Landrat) • aj maanõunik, Baltimaal nt rüütelkonna poolt eluajaks valitav kõrgeima täidesaatva organi (landraatide kolleegiumi) liige
leiborist <leibor|`ist -isti -`isti 22e s> (ingl Labourist < labour töö) • pol Suurbritannia Leiboristliku Partei e Tööerakonna liige
liberaal <liber|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld liberalis vabale v vabadusele omane) • pol liberalismi pooldaja v liberaalse partei liige; piltl vabameelne inimene
lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees
luterlane <luterla|ne -se -st 12 s> • relig luterluse järgija, luteri usku inimene, luteri kiriku liige
mafiooso <mafiooso 16 s> (it mafioso) • maffiaorganisatsiooni juht- v mõjukas isik; maffiaorganisatsiooni liige
magnaat <magn|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magnas, magnatus < magnus suur) • suurnik, suurfeodaal, eriti kõrgaadli liige endisaegses Ungaris ja Poolas; mõjukas rahandus- v tööstustegelane
maroniit <maron|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Maron, süürlasest erak, surn u 410) • relig Süüriast V–VII s lähtunud kristliku kogukonna liige Põhja-Liibanonis
massoon <mass|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr maçon müürsepp) • vabamüürlane, kinnise ordutaolise usulis-müstilise salaühingu liige; massoonide organisatsioon tekkis XVIII s Inglismaal, selle allorganisatsioone, nn loože, leidub paljudes maades
maurist <maur|`ist -isti -`isti 22e s> (pr Mauriste < pn Congrégation de Saint-Maur Püha Mauruse kongregatsioon, 1618–1790) • relig, aj benediktlaste reformikongregatsiooni liige; kongregatsioon rajati protestantismi vastu tegutsemiseks
melkiit <melk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskkr melchitēs < süüria malkāyā kuningameelne < malkā kuningas) • relig Süüria vanima kristliku kiriku liige
mennoniit <mennon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Menno Simons, Hollandi preester, u 1496–1561) • relig XV s asut anabaptistliku kiriku liige; mennoniidid eitavad sõjaväeteenistust, riigiameteid ja kiriklikku hierarhiat
meritokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • meritokraatiasse kuuluv, üliandekas kõrgharitud tulevikuühiskonna eliidi liige
mhitariit <mhitar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Mhitar (Mxit´ar) Sebastest, Armeenia teoloog, 1676–1749), mehhitarist <mehhitar|`ist -isti -`isti 22e s> (< it pn Mechitar < armeenia Mxit´ar) • relig Benedictuse reegli järgi elava Armeenia roomakatoliku ordu (Ordo Mechitaristarum, asut 1701) liige; mhitariitidel on suuri teeneid Armeenia vanema kirjavara kogumisel, uurimisel ja avaldamisel
militsionäär <militsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> (vn милиционеp) • van miilitsa liige, miilitsaväkke kuuluv v miilitsateenistuses olev isik
minister <min`ist|er -ri 2e s> (< ld teenija, abitöötaja) • valitsuse liige, kes juhib mingit riigihalduse ala ja ministeeriumi, (portfellita ministril pole juhitavat ministeeriumi); mõnes riigis ka kõrge diplomaatilise esindaja ametinimetus
minoriit <minor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld minorita < ld minor väiksem) • relig frantsiskaanide haru Vähemate Vendade Konvendiordu (Ordo Fratrum Minorum Conventualium) liige
mohikaan <mohik|`aan -aani -`aani 22e s> , mohikaanlane <mohik`aanla|ne -se -st 12~10? s> (ingl Mohican < algonkini k-d Muhhekunneyuk, Muhheakunneuw) • Põhja-Ameerika väljasurnud indiaani hõimu liige
viimane mohikaanlane • piltl (mingi inimrühma) viimane esindaja
mormoon <morm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn „Mormoni raamat“) • relig nn viimsepäevapühak, 1830. a Ameerikas tekkinud nn mormooni kiriku, ametliku nimetusega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (Church of Jesus Christ of Latter Day Saints) liige, kelle pühakirjaks on Joseph Smithi välja antud (suuresti piiblile toetuv) „Mormoni raamat“
munk <m`unk munga m`unka 22i s> (rts munk, keskülemsks münch, keskalamsks monk < kr monachos < monos üksi) • relig usulis-askeetlikel eesmärkidel maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav mees; katoliku vaimuliku meesordu liige. Vt ka noviits (1), nunn, oblaat (2), profess, postulant
natsareen <natsar|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr Nazarēnos naatsaretlane < pn Nazaret Naatsaret, linn Galileas, Jeesuse kodulinn) • relig, aj I – IV s juudikristliku sekti liige
natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist
natsionaalliberaal <+ liber|`aal -aali -`aali 22e s> (< natsionaalne + liberaal) • pol rahvusvabameelne, rahvuslike huvide rõhutaja ja kaitsja, natsionaal-liberalistliku partei liige
natsionaalsotsialist <+ sotsial|`ist -isti -`isti 22e s> , nats <n`ats natsi n`atsi 22e s> kõnek • pol natsionaalsotsialismi toetaja, Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liige
neojakobiin <+ jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (< neo- + jakobiin) • pol uusjakobiin, demokraatiat ja vabariiki pooldava poliitilise rühmituse liige Prantsusmaal XIX s, neojakobiinid pidasid end jakobiinide võitluse jätkajaiks
neoteerik <neoteerik -u 2 s> (ld pl neoterici < kr neōteroi uuemad < neos uus) • aj, kirj I s eKr tegutsenud Rooma luuletajate ringi liige; neoteerikud toetusid Aleksandria luule väikevormidele ja kasutasid haruldasi müüte v vähetuntud müütide haruldasi variante, õpetatud luule ähmaseid vihjeid ja tsitaate
nestor <n`estor -i 2e s> (< pn Nestor, Homerose „Iliases“ vana Pylose kuningas, tark nõuandja) • mingi rühma vanim ja auväärseim liige, eriti kõrgesse ikka jõudnud teadlane (oma kolleegide hulgas)
nilašist <nilaš|`ist -isti -`isti 22e s> (< ung pn Nyilaskeresztes Párt Nooleristi partei) • pol Ungari fašistide partei liige (a-tel 1938–45)
oblaat <obl|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld oblata < ld offerre, perf partits oblatus näitama, pakkuma, ohvrianniks tooma)
1. relig armulaualeivake, hostia
2. relig liikmestaatus mõnes vaimulikus katoliku ordus; oblaatide ordu liige
3. farm seeduv kettakujuline ravimvorm halvamaitselise v -lõhnalise ravimi manustamiseks
opritšnik <opr´itšnik -u 2 s> (vn опричник < опричь lisaks, peale) • aj tsaar Ivan IV ihukaitseväelane v tsaari reformideks moodustatud eriväe liige; piltl julm tsaarisulane
optimaat <optim|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld optimas, pl optimates < optimus parim) • aj, pol Vana-Roomas aristokraatliku ülemkihi, nobiliteedi huve esindanud poliitilise rühmituse liige
oratoriaan <oratori|`aan -aani -`aani 22e s> (it oratoriano < pn Püha Filippo Neri oratooriumi kongregatsioon) • relig Itaalias 1564. a asut ilmikvendade kongregatsiooni liige
ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige
pandus <p`andus -e 11~9 s> (vn пандус < pr pente douce lauge kallak) • eh kaldtee, mida mööda sõidetakse garaaži, sillale v liigutakse hoone ühelt korruselt teisele; kasut ka trepi asemel
patriits <patr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (ld patricius < pater isa)
1. aj Vana-Roomas põline aristokraat, kelle valduses olid kogukonnamaad ja linnriigi juhtimine; keskajal ja hiljem – mõjuka kaupmeeste aristokraatia liige, eriti Saksa vabalinnades
2. tehn reljeefne pressimis- v trükkimisvorm; metalltempel, millega lüüakse matriitse
peripateetik <peripateetik -u 2 s> (kr peripatētikos jalutav) • fil peripateetilise koolkonna liige v pooldaja
pioneer <pion|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr pionnier < vanapr peon jalaväelane)
1. teerajaja, algataja
2. sõj inseneriväe sõdur, sapöör
3. aj endises Nõukogude Liidus lasteorganisatsiooni liige
plebei <pleb`ei 26 s> (ld plebeius) • aj Vana-Roomas lihtrahva, pleebsi liige; piltl alamrahva, eesõigusteta rahvakihi liige
pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja
pontifeks <pontif|`eks -eksi -`eksi 22e s> (ld pontifex) • aj, relig Vana-Rooma preester, kõrgema preestrite kolleegiumi liige; pontifeksid pidasid tähtsaid usutalitusi, valvasid rituaalsete eeskirjade täitmise järele, tegid kalendrit (fasti) ja koostasid annaale. Vt ka pontifex maximus
predikaat <predik|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld praedicatum < ld praedicare avalikult teatama)
1. lgv öeldis, subjekti tegevust v olukorda väljendav lauseliige
2. loog otsustuse liige, mis sisaldab objekti kohta öeldut
prerafaeliit <prerafael|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pre- + pn Raffael) • kunst, kirj Inglise kunstnike ja kirjanike rühmituse liige XIX s keskpaiku; prerafaeliidid seadsid eeskujuks Itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1483–1520)
presbüterlane <presbüterla|ne -se -st 12 s> , presbüteriaan <presbüteri|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr presbyteros vanem) • relig anglosaksi maades levinud kalvinistliku kiriku (asut XVI s Šotimaal) liige, kes tunnustab koguduse elu juhtivaks organiks valitavat vanematekogu, kuhu kuulub ka ilmikliikmeid; presbüterlased ei tunnusta piiskoppide võimu
princeps [printseps] (ld esimene, peamine) • aj Rooma keisrite mitteametlik tiitel; vürst, prints
princeps senatus [printseps senaatus] (ld) • Rooma senaator, kes oli senati nimekirjas esimene ja kellel oli õigus esimesena arvamust avaldada, senati mõjukaim liige
proletkultlane <proletk`ultla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Proletkult) • aj proletaarse vasakäärmusliku kultuuriorganisatsiooni Proletkult liige v selle vaadete pooldaja; proletkultlased eitasid klassikalist kultuuripärandit ja püüdsid luua proletaarset kultuuri
protestant <protest|`ant -andi -`anti 22e s> • relig protestantismi pooldaja, luteri vm reformitud kiriku liige
pueblo <pu´eblo 16 s> (hisp rahvas, küla)
1. indiaani hõimurühma liige puebloindiaanlane, elavad USA edelaosas Arizona ja New Mexico poolkõrbealal
2. etn indiaanlaste terrassiliselt kokkuehitatud maja-asum
puritaan <purit|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl puritan < ld puritas puhtus) • aj, relig „puhtausuline“, range elukorraldusega protestantliku usulahu liige XVI ja XVII s Inglismaal; piltl (liialdatult) range kõlblusega inimene
reksist <reks|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Christus Rex Kristus kuningas) • aj Belgia parlamendivastase natsismimeelse liikumise (1935–44) liige
rosenkreutser <rosenkr`eutser -i 2e s> (sks Rosenkreuzer < pn Chr. Rosenkreutz, esoteerik < Rose roos + Kreuz rist) • aj roosiristlane, müstilis-filosoofilise ühingu liige Saksamaal ja Hollandis XVII–XVIII s; ühingu embleemiks olid roos ja rist
räkker <r`äkker -i 2e s> (ingl racketeer väljapressijate rühma liige) • väljapressija, šantažeerija, nn kaitse- e katusepakkuja
saleeslane <sal`eesla|ne -se -st 12~10? s> , salesiaan <salesi|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Fr. de Sales, ordu asutaja, 1567–1622) • relig XIX s keskel asut katoliku ordu liige; salesiaanid on tänapäeval jesuiitide järel suuruselt teine vennaskond liikmete arvu poolest
samurai <samur`ai 26 s> (jpn) • aj Jaapani üliku relvastatud kaaskonna liige; hiljem kutseline sõjaväelane, kes allus väga karmidele reeglitele
sektant <sekt|`ant -andi -`anti 22e s> (vn сектант) • relig sekti1 liige, lahkusuline; piltl kitsarinnaline, dogmaatiliste vaadetega inimene
seloot <sel|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr zēlōtēs) • aj I s eKr ja I s pKr Palestiina juutkonnas Rooma-vaenuliku rühmitise liige; seloodid osalesid aktiivselt Juudi sõjas
sinnfein <s`innf|`ein -eini -`eini 22e s> (< iiri sinn féin meie ise) • pol 1905. a asut Iirimaa rahvusliku partei Sinn Féin liige; sinnfeinid osalesid 1916 Iiri ülestõusus ja organiseerisid hiljem relvastatud vastuhakku Inglise ülemvõimule
skopets <skop|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn скопец) • relig XVIII s Venemaal tekkinud usulahu liige; päästmaks oma hinge, võitles oma ihuga ja kastreeris end
sotsiaaldemokraat <+ demokr|`aat -aadi -`aati 22e s> • pol sotsiaaldemokraatia pooldaja, vastava partei liige
sotsialist <sotsial|`ist -isti -`isti 22e s> • pol sotsialismi pooldaja; aj sotsialistliku partei liige
šarjaaž <šarj|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr charriage < charrier vedama, kaasa viima) • geol tektooniline kate, maakoore laamade põrkepiiril survepingete mõjul moodustunud laiaulatuslik lauge pealenihe
šiiit [ši˛iit] <ši`iit šiiidi ši`iiti 22e s> (< ar shī‛ah partei, rühmitus) • relig islami suuruselt teise uskkonna liige, šiiidid loevad pärimuse kandjaks ainuisikulist imaami. Vt ka sunniit
zaidiit <zaid|`iit -iidi -`iiti 22e s> , zeidiit <zeid|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ar pn Zaid ibn Ali, imaam, 695–740) • relig islami šiiitide uskkonna mõõduka haru liige (VIII s), tänapäeval moodustavad Põhja-Jeemeni muslimite enamuse
žirondiin <žirond|`iin -iini -`iini 22e s> (pr Girondin), žirondist <žirond|`ist -isti -`isti 22e s> (pr Girondiste < pn Gironde, Prantsusmaa departemang) • aj, pol kodanlust ja haritlaskonda esindanud poliitilise rühmituse liige suure Prantsuse revolutsiooni ajal
teatiin <teat|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld pn Teate, Theate, Itaalia Chieti linna ladinakeelne nimi) • relig 1524. a rajatud mungaordu liige
templirüütel <+ r`üüt|el -li 2e s> (< tempel1), templiit <templ|`iit -iidi -`iiti 22e s> • aj 1118.–19. a Jeruusalemmas Prantsuse rüütlite asut kristliku rüütliordu (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid e Templiordu) liige; esialgu kaitsesid pühale maale siirduvaid palverändureid
teokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • relig, pol valitseja v valitseva vaimulikkonna liige teokraatia korral
termidoorlane <termid`oorla|ne -se -st 12~10? s> • aj Prantsuse rahvuskonvendi liige, kelle juhtival osavõtul kukutati 9. termidooril (27. VII) 1794 M. de Robespierre
tertium [tertsium] (< ld n tertius) • kolmas
tertium comparationis [tertsium komparatsioonis] • võrdlusalus, võrreldavate kolmas liige
tertium non datur [tertsium noon datur] • kolmandat ei anta, kolmandat võimalust ei ole
tertsiaar <tertsi|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld tertiarius kolmandikuline < tertius kolmas)
1. geol varasema stratigraafilise liigestuse järgi uusaegkonna vanem ajastu ning ladestu, hiljem jaotatud paleogeeniks ja neogeeniks
2. aj, relig katoliku mungaordude ilmikharu (kolmanda haru) liige; elasid väljaspool kloostreid ordu reeglite järgi, kuid ei andnud mungatõotust
toomskolastik <+ skol´astik -u 2 s> (< toom + skolastik) • relig, aj toomkapiitli liige, kellele allus kirikukoolide tegevus ja järelevalve
toori <toori 16 s> (ingl Tory, pl Tories < iiri tóir jälitama) • aj, pol alalhoidlike ringkondade huve esindanud Tooride Partei liige Inglismaal XVII–XIX s; 1830ndatel tekkis tooride parteist Konservatiivne Partei, mille liikmeid nimet tänini mitteametlikult toorideks
triumvir <tri`umvir -i 2e s> (ld < tres, gen trium kolm + vir mees) • triumviraadi liige
tsistertslane <tsist`ertsla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cistercium Cîteaux, ordu emaklooster Prantsusmaal) • relig XI s alguses rajatud katoliku mungaordu liige (Prantsusmaal nimetati ordu liikmeid ka bernhardlasteks)
unionist <union|`ist -isti -`isti 22e s> (< unionism) aj
1. 1886. a liberaalidest eraldunud erakonna liige Inglismaal, unionistid nõudsid Inglismaa ja Iirimaa Uniooni säilitamist, liitusid 1912. a konservatiividega
2. Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–65) ajal kasut olnud nimetus põhjaühendriiklase kohta, osariikide liidu pooldaja
ursuliin <ursul|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Ursula, märter, õpilaste kaitsepühak) • relig XVI s asut katoliku nunnaordu liige; ursuliinid tegelevad pms tütarlastekoolidega
ustašš <ust|`ašš -aši -`ašši 22e s> (horvaadi ustaša < ustati üles tõusma) • aj horvaatide paremäärmusliku rahvusliku organisatsiooni (1929–45) liige
vahhabiit <vahhab|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Muhammad ibn Abd al-Wahab, uskkonna rajaja, 1703–92) • relig XVIII s Araabias tekkinud puritaanliku islami uskkonna liige; tänapäeval on vahhabiitide usk Saudi Araabia riigi ametlik usund
vaišja <vaišja 16 s> (sanskr vaiśya) • aj Vana-India pärimusliku ühiskonnakorralduse kolmanda klassi e varna liige; oli ainelisi hüvesid tootev vaba talupoeg v käsitööline, hiljem kaupmees; tema elu eesmärk oli jõukuse saavutamine. Vt ka braahman, kšatrija
valdeslane <valdesla|ne -se -st 12 s> (< pn P. Valdès (Vaudès), liikumise algataja) relig
1. XII s Lõuna-Prantsusmaal tekkinud askeetilises usuliikumises osaleja
2. valdeslaste liikumise pinnal kujunenud kiriku liige
variser <variser -i 19 s> (sks Pharisär < kr pharisaios < hbr perušim) • relig Jeesuse-aegse juutkonna usulise voolu liige; variserid rõhutasid täpset kinnipidamist pühakirjast ja traditsioonilisest kombestikust; piltl vagatseja, silmakirjateener
viig <v`iig viigi v`iigi 22e s> (ingl Whig) • aj, pol poliitilise rühmituse liige Inglismaal a-tel 1670–1830; 1780ndatel ühines osa viige tooridega, teine osa moodustas eesotsas C. J. Foxiga uusviigide rühmituse; 1830ndatel tekkis viigidest Liberaalne Partei
yakuza [jakudza] (jpn ya kaheksa, ku üheksa, za kolm, osutab kaardimängus saadud kehvadele kaartidele) • kuritegelik organisatsioon Jaapanis; selle liige
