[VSL] Võõrsõnade leksikon

abderiit <abder|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Abdera, Vana-Kreeka linn) • juhm, kilplane

aberdiin <aberd|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Aberdeen, Šotimaa linn) • põll Šotimaalt pärinev must nudi lihaveisetõug

akadid pl <akad -i 2e s> (< pn Akad, linn muistses Mesopotaamias) • aj vanim semi rahvas Lõuna-Mesopotaamias

akropol <akropol -i 19 s> (kr akropolis < akros kõrgeim + polis linn) • aj antiikaja Kreeka hrl kõrgendikul paiknenud linna kindlustatud osa, kus asusid ka linna pühamud

alsifer <alsifer -i 19 s> (< alumiinium + silicium + ferrum), sendast <send|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl sendust < pn Sendai, Jaapani linn + ingl dust pulber) • tehn suure magnetilise läbitavusega rauasulam, mis sisaldab u 10% räni ja 5% alumiiniumi

apatriid <apatr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr apatris < a- + patris isamaa), apoliid <apol|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< a- + kr polis linn(riik)) • pol kodakondsuseta isik

assüürlased pl <ass`üürla|ne -se -st 12~10? s> (kr Assyrioi < akadi pn Aššūrāyu Assur, linn muistses Assüürias)
1. aj muistse Assüüria rahvas
2. (uus)süüria keelt kõnelev rahvas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Venemaal

atellaan <atell|`aan -aani -`aani 22e s> (ld Atellana < pn Atella, vanaaja Lõuna-Itaalia linn) • aj Vana-Rooma jantlik rahvanäidend improviseeritud dialoogi ja tüüpiliste maskidega, commedia dell’arte eelkäija

autuniit <autun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Autun, linn Prantsusmaal) • miner uraanivilkude hulka kuuluv roheline v rohekaskollane tugevasti radioaktiivne luminestseeriv mineraal

bajonett <bajon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr baïonnette < pn Bayonne, Prantsuse linn) • van tääk, püssitikk
bajonettliide • tehn liide, mis saadakse ühe detaili tihvte v hambaid teise detaili väljalõigetesse pöörates
bajonettlukk • tehn liide torude, lattide jne ühendamiseks pikitelje suunas

baldahhiin <baldahh|`iin -iini -`iini 22e s> (it baldacchino < pn Bagdad, linn Iraagis) • varikatus, katuse- v telgikujuline ehiskate trooni, altari v voodi kohal; kandekatus-päevavari pidulikel katoliiklikel rongkäikudel; arhit sammastelt v seinakonsoolidelt tõusev kivist, puust v metallist ehiskatus

bergamaska <bergam´aska 16 s> (it bergamasca < pn Bergamo, linn Itaalias) • folkl, muus vanemaaegne lõbus Itaalia tants

bergamott <bergam|`ott -oti -`otti 22e s> (it bergamotto < pn Bergamo, linn Itaalias) • bot bergamotipuu pirnjas vili, mille kollasest viljakestast saadavat eeterlikku bergamotiõli tarvit parfümeerias, likööride valmistamisel ja tee maitsestamiseks
bergamotipuu • bot igihaljas lehtpuu tsitruseliste perekonnast (Citrus bergamia), viljeldakse Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias

berkeelium <berk`eelium -i 19~2e s> (< pn Berkeley, linn USA-s), tähis Bk • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 97; saadud tehislikult 1949

bidri <bidri 16 s> (< pn Bidar, linn Indias) • kunst metallpanustehnika, mis seisneb hõbe- v kulddekoori panustamises mustaks oksüdeeritud metallide sulamisse (tsink, vask, plii)

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunane • veinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelik • aiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

boržomm <borž|`omm -ommi -`ommi 22e s> (< pn Borjomi, kaubamärk < linn Gruusias) • teatav Gruusia mineraalvesi

boston <b`oston -i 2e s> (< pn Boston, USA linn)
1. tants, muus Ameerikast pärinev aeglane valss
2. neljakesi 52 kaardiga mängitav kaardimäng
3. tekst toimse sidusega täisvillane ühevärviline ülikonnariie

bristolpaber <+ paber -i 2e s> (< pn Bristol, Inglise linn) • raske sile joonistuspaber

bužii <buž`ii 26 s> (pr bougie < pn Bejaïa, linn Alžeerias) • med avarduspulk, vahast, tselluloidist vm valmistatud pulk keha ahenenud kanalite laiendamiseks nende uurimise v ravi otstarbel

cité [sit·e] (pr) • suur linn; vanalinn

city [siti] (ingl linn) • suurlinna ärikeskus v -kvartal, ka uuemate osadega ümbritsetud vanem linnaosa

county borough [kaunti barə] (ingl) • krahvkond­linn, vähemalt 50 000 elanikuga linn; tänapäeval ainult Põhja-Iirimaal ja Walesis

daltonplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< pn Dalton, linn USA-s Massachusettsis) • ped esmakordselt USA-s Daltoni linnas 1920ndatel välja töötatud, õpilaste iseseisval tööl põhinev õpetusviis, kus õpetaja jagab ainult tööjuhiseid ja arvestab tehtud tööd

darmstadtium <darmst`adtium -i 19~2e s> (< pn Darmstadt, linn Saksamaal), tähis Ds • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element; järjenr 110, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall

denim <denim -i 2e s> (ingl < de + pn Nîmes, Prantsusmaa linn) • tekst toimne riie teksarõivaste õmblemiseks

derbi <derbi 16 s> (< pn Derby, linn Inglismaal) sport
1. iga-aastased ratsavõistlused 1600 ja 2400 m pikkusel takistustega maastikurajal (Suurbritannias jm)
2. ühe ja sama piirkonna võistlevate meeskondade kohtumine

devanaagari <devanaagari 1e s> (sanskr dēvanāgarī jumala linn), ka naagari <naagari 1e s> • aj, lgv kiri, mis on Põhja-India nüüdisaja keelte kirjatähtede aluseks

dubnium <dubnium -i 19~2e s> (< pn Dubna, linn Venemaal), tähis Db • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 105

edam <edam -i 2e s> (< pn Edam, linn Hollandis), ka Edam pn • kok kõva kerakujuline v kandiline juust, kaetud punase vahaga

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

epsomiit <epsom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Epsom, Inglise linn) • miner looduslik magneesiumsulfaat

fajanss <faj|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr faïence < pn Faenza, linn Itaalias) • peen valge v värviline savisegu; sellest valmistatud glasuuritud keraamikatooted

faubourg [fobuur] (pr < vanapr forsborc < fors väljaspool + borc linn) • agul, eeslinn

fess <f`ess fessi f`essi 22e s> (< pn Fès, Maroko linn) • tekst pika rippuva tutiga idamaine tüvikoonusekujuline (punane) viltpeakate

forint <forint -i 2e s> (ung < ld Florentinus < pn Florentia Firenze, linn Itaalias) • maj Ungari rahaühik, lüh HUF

gaas2 <g`aas gaasi g`aasi 22e s> (pr gaze < pn Gaza, linn Palestiinas) • tekst hõre võrgutaoline linane, siid- vm riie

gagaat <gag|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr gagatēs < pn Gagas, linn vanaaja Väike-Aasias) • geol pigimust läikiv poleeritav söeerim, tekkinud meresetteisse mattunud puidust; kasut iluasjakeste valmistamiseks

gibelliin <gibell|`iin -iini -`iini 22e s> (it pl ghibellini < pn Waiblingen, linn Saksamaal, keskajal Hohenstaufenite valduses) • aj Saksa keisrite pooldaja (pms feodaalsest ülemkihist) Itaalias XIII–XV s, gibelliinid pidasid visa võitlust paavsti pooldajatega (gvelfidega)

gouda <gouda 16 s> (< pn Gouda, linn Hollandis), ka Gouda pn • kok mahe Hollandi juust

grenadiin2 <grenad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr grenadine < Grenade Granada, linn Hispaanias) • kok medaljonikujuliseks klopitud, pekitud linnu- v vasikalihalõik

hamburger <hamburger -i 19 s; h`amb`urger -i 2e s> (< pn Hamburg, linn Saksamaal) • kok burger, poolitatud kukkel, mille vahel on kotlet v muu lisand. Vt ka hot dog

heres <heres -e 9 s> (< pn Jerez de la Frontera, Hispaania linn), šerri <šerri 16 s> (ingl sherry < pn Jerez de la Frontera) • Andaluusia aperitiivvein

hernhuut <hernh|`uut -uudi -`uuti 22e s> , hernhuutlane <h`ernh`uutla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig vennastekoguduse liige v toetaja

hernhuutlus <h`ernh`uutlus -e 11~9 s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig nn vennastekoguduse usuline liikumine Saksamaal, Baltimaadel jm XVIII–XX s

ipriit <ipr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ieper (Ypres), Belgia linn, mille lähedal 1917. a sakslased ainet esmakordselt kasutasid) • keem, sõj õlitaoline lõhnata ja värvuseta mürgine vedelik, ründemürk; tekitab raskesti paranevaid haavandeid ja organismi üldmürgistust, sinepigaas

jalapeno <jalapeno 17~16 s> (hisp jalapeño < pn Xalapa (Jalapa), linn Mehhikos) • kok tumeroheline Mehhiko tšilli

kahoor <kah|`oor -oori -`oori 22e s> (< pn Cahors, linn Prantsusmaal) • liik magusat punast veini

kalingur <kalingur -i 19 s> (vn коленкор < pr calicot < pn Calicut (Kozhikode), linn Indias) • tekst labase sidusega ühevärviline tugevasti apreteeritud puuvillriie; kasut raamatute köitmiseks

kamass <kam|`ass -assi -`assi 22e s> (vn гамаша, камаша < pr gamache sääris < pn Ghadames, linn Liibüas) • tekst omaaegne nöörideta saabas, kummiriidest kiilud külgedel; meeste haakidega poolsaabas

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik“ < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

kanoop <kan|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< pn Kanopus, Vana-Egiptuse linn) • enamasti kivist tehtud nõu, milles egiptlased säilitasid palsameeritud keha sisikonda; etruskidel inimpeakujulise kaanega tuhaurn

karakull <karak|`ull -ulli -`ulli 22e s> (< pn Karakul, Qorako‘l, linn Usbekistanis) • laiasabaliste Buhhaara ja pikasabaliste Ukraina karakullilammaste 1–3-päevaste tallede lokkis villaga nahk

karmanjool <karmanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carmagnole < pn Carmagnola, linn Itaalias)
1. muus, tants prantsuse võitluslik laul, mille saatel tantsiti, pärit aastast 1792
2. tekst lühike metallnööpidega kuub, kuulus jakobiinide rõivastusse

kimberliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn Kimberley, Lõuna-Aafrika linn + -liit) • geol teemanti sisaldav ultraaluseline poolsüvakivim, leidub bretšana vulkaanilõõrides v daikides

konurbatsioon <konurbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kon- + ld urbs linn) • geogr linnastu, rühm lähestikku asetsevaid linnu (suurlinn oma eeslinnadega v mitme linna ühendamisel moodustatud liitlinn)

korint <kor|`int -indi -`inti 22e s> (< pn Korinthos, Kreeka linn) • väike seemneteta rosin

korintose stiil (< pn Korinthos, Kreeka linn) • arhit hiliseim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud IV s eKr Kreekas); sarnaneb joonia stiiliga, kuid sambaid kaunistab taimemotiividega kapiteel. Vt ka joonia, dooria

krakovjakk <krakovj|`akk -aki -`akki 22e s> (poola krakowiak < pn Krakow, Poola linn) • folkl, tants kiire, hoogne poola rahva- ja peotants ²/₄-taktimõõdus

kremoon <krem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr crémone < pn Cremona, linn Itaalias) • akna varrassulgur, mille käepideme pööramisega suletakse v avatakse aknariivid ülal ja all

kristobaliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn San Cristóbal de las Casas, linn Mehhikos) • miner kvartsi koostisega mineraal; kristallub tetragonaalses süngoonias; esineb vulkaanilistes kivimites

leghorn <l`egh|`orn -orni -`orni 22e s> (< ingl pn Leghorn Livorno, Itaalia linn) • põll Itaaliast pärinev Ameerikas aretatud (valge) munakanatõug

limerik <limer|`ik -iku -`ikku 25 s> (< pn Limerick, Iiri linn) • kirj 5-realine Inglise nalja- v absurdiluuletus; lähtub hrl koha- v isikunime riimimisest

malaga <malaga 1 s> (< pn Málaga, Hispaania linn) • Málaga linna ümbruses toodetav hästi säiliv dessertvein

marsaala <marsaala 16 s> (< pn Marsala, Sitsiilia linn) • kuldkollane magus vein

metüülbenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< metüül + benseen), tolueen <tolu|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn Santiago de Tolu, Kolumbia linn) • keem benseeniga sarnanev värvuseta vedelik, kasut lahustina, sünteeskiudainete valmistamisel jm

milanees <milan|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr milanaise < pn Milano, Itaalia linn) • tekst looduslikust v tehissiidist õhuke elastne trikooriie

moka <moka 16 s> , mokakohv <+ k`ohv kohvi k`ohvi 22e s> (< pn Al-Mukhā (Mocha), linn Jeemenis) • tugeva aroomiga kohvioaliik; kok headest kohvisortidest valmistatud väga kange kohv

munitsiipium <munits`iipium -i 19~2e s> (ld municipium) • aj omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis (välja arvatud Rooma)

nakfa <nakfa 16 s> (< pn Nakfa, linn Eritreas) • maj Eritrea rahaühik, lüh ERN

nanking <nanking -i 2e s> (< pn Nanjing, Hiina linn) • tekst labane v toimne tugev puuvillriie

natsareen <natsar|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr Nazarēnos naatsaretlane < pn Nazaret Naatsaret, linn Galileas, Jeesuse kodulinn) • relig, aj I – IV s juudikristliku sekti liige

nekropol <nekropol -i 19 s> (kr nekropolis surnute linn < nekro- + polis linn) • aj suur antiikaegne matusepaik, pms linnade läheduses

organdii <organd`ii 26 s> (pr organdi < it organzino < pn Urganch, linn Usbekistanis), organza <org´anza 16 s> (ingl < it organzino) • tekst peen läbipaistev ja jäik puuvillane v kunstsiidriie

orpington <orpington -i 19 s> (< pn Orpington, linn Inglismaal) • põll suur Inglise liha-munakanatõug

parmesan <parmesan -i 19 s> (pr), ka Parmesan pn (pr < it parmigiano < pn Parma, linn Itaalias) • kok Parma juust, kõva, maheda maitsega ja väga valgurohke Itaalia juust

pavaan <pav|`aan -aani -`aani 22e s> (it pavana < pn Padova, linn Itaalias) • tants, muus vanaaegne pidulik ning väärikas laadis Hispaania ja Itaalia käigutants ⁴/₄-taktimõõdus

perm <p`erm permi p`ermi 22e s> (< pn Perm, linn Venemaal), düas <düas -e 9 s> (< kr dyas kaks) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) noorim ajastu ja sellele vastav ladestu

pertiit <pert|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Perth, linn Kanadas) • miner kaaliumpäevakivi (ortoklass v mikroliin), mis sisaldab plagioklassi väikesi suletisi

piibel <p`iib|el -li 2e s> (keskülemsks bibel < kr pl, dem biblia „raamatud“ < biblos papüürus, raamat < pn Byblos, foiniiklaste linn), ka Piibel pn • relig ristiusu pühakiri, koosneb vanast ja uuest testamendist; piltl millegi põhitõdesid või kellegi tõekspidamisi sisaldav teos

pilsen <p`ilsen -i 2e s> (< sks pn Pilsen Plzeň, linn Tšehhis) • Pilseni õlu, heleda õlle sort

plevna <plevna 16 s> (< pn Plevna, praegune Bulgaaria linn Pleven, linna ohvriterohke piiramise järgi 1877. a) • kõnek lööming, kaklus; tõsine kimbatus, suur häda

plombiir <plomb|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn пломбир < pr plombières, jäätis puuviljadega < pn Plombières-les-Bains, Prantsuse linn) • kok koorejäätis

poleotolerantsus <+ toler`antsus -e 11~9 s> (< kr polis linn + tolerantsus) • ökol organismi vastupidavus saastatud linna- (asumi-) v tööstuskeskkonnas

poliitika <poliitika 1 s> (kr politikē linna- v riigijuhtimiskunst < polis linn, riik) • kindlatest põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada ja korraldada riigiasju, riikidevahelisi suhteid või ühiskonnaelu; sageli kasut parteide tegutsemisprintsiipide ja tegevuse kohta; piltl tegutsemisviis, järelekaalutud toimimine

polikliinik <polikliinik -u 2 s> (sks Poliklinik < kr polis linn + kliinik) • med haiglavälist arstiabi andev profülaktika- ja raviasutus, kus annavad arstiabi mitme eriala spetsialistid ja kust saadetakse arste ka haigete juurde koju

polis <polis -e 9 s> (kr) • aj Vana-Kreeka linnriik, linn koos seda ümbritseva maapiirkonnaga

portvein <+ v`ein veini v`eini 22e s> (< pn Porto, Portugali linn) • kange magus viinamarjavein

ragbi <ragbi 16 s> (< pn Rugby, Inglismaa linn) • sport jalgpalliga sarnanev sportmäng kahe 15-liikmelise meeskonna vahel; mängitakse pikliku palliga 100 × 65 m suurusel väljakul 2 × 40 min; ragbi tuntuim teisend on Ameerika jalgpall (mängitakse kahe 11-liikmelise meeskonnaga 100 × 50 m suurusel väljakul 4 × 15 min)

residents <resid|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld residentia < residere elama, asuma) • riigijuhi v mõne kõrgema võimukandja (ka valitsuse), kõrgema vaimuliku jne asupaik (töö- v eluhoone, vahel kogu linn); piltl (kellegi) eramu, korter vms

rotveiler <r`otv`eiler -i 2e s> (< pn Rottweil, linn Saksamaal) • zool lühikarvaline suur ja tugev teenistuskoeratõug

satelliitlinn <+ l`inn linna l`inna 22u s> (< satelliit) • suurema linna lähikonda rajatud, selle majanduse ja teeninduse mõjupiirkonnas asuv väiksem linn

sieena <sieena 16 s> (< pn Siena, Itaalia linn) • kunst maalimisel ja graafikas kasutatav tumekollane looduslik pigment

sinoopia <sin`oopia 1 s> (< pn Sinop, Türgi linn) kunst
1. fresko ettevalmistav joonis, mis on kantud jämedale aluskrohvile punase ookriga
2. punane ooker, mille pigment pärineb Sinopist

sodoomia <sod`oomia 1 s> (keskld sodomia < pn Soodom, linn piiblis), ka zoofiilia <+ f`iilia 1 s> (< zoo- + -fiilia) • med loomapilastus, inimese suguühe loomaga (seksuaalperverssus)

soodom <s`oodom -a 2 s> (< pn Soodom, linn piiblis) • kõnek suur segadus, tohuvabohu, kaos

sormait <sorm|`ait -aidi -`aiti 22e s> (< pn Sormovo, endisaegne linn Venemaal) • aj, tehn endisajal kasutatud suure süsiniku- ja kroomisisaldusega, väga kõva valatav rauasulam

spaa <sp`aa 26 s> (< pn Spa, linn Belgias) • lõõgastavaid ja tervistavaid veeprotseduure pakkuv puhkeasutus

sumak <sum|`ak -aki -`akki 22e s> (< pn Şamaxı, linn Aserbaidžaanis) • tekst Kesk-Aasia v Kaukaasia (põimtehnikas) põrandavaip

sübariit <sübar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr Sybaritēs Sybarise elanik < pn Sybaris, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • hellitatud ja külluses mõnulev elunautija

šanghaier <šangh`aier -i 2e s> (< pn Shanghai, linn Hiinas) • aj kõnek meremeeste sundvärbaja tsiviillaevadele

šanghaitamine <šangh`aitami|ne -se -st 12 s> (< pn Shanghai, linn Hiinas) • aj kõnek meremeeste sundvärbamine tsiviillaevadele enne XX s; meetodeiks olid meeste purjujootmine, füüsilise jõu kasutamine v petmine

taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm

taboriit <tabor|`iit -iidi -`iiti 22e s> , taborlane <taborla|ne -se -st 12 s> (< pn Tábor, Lõuna-Tšehhi linn) • aj hussiitide liikumise radikaalse suuna esindaja XV s Tšehhimaal; taboriidid esindasid talurahvast ja linnade vaesemat elanikkonda

tangeriin <tanger|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Tanger, linn Marokos) • bot tangeriinipuu vili, rahvapäraselt kääbusmandariin
tangeriinipuu • bot igihaljas viljapuu (Citrus reticulata Tangerine) tsitruse perekonnast; viljeldakse kõikjal lähistroopikas, eriti USA-s, Jaapanis, Hiinas, Vahemere maadel

tarantel <tar`ant|el -li 2e s> (it tarantola < pn Taranto, Itaalia linn) • zool suurte karvaste ämblike perekond (Lycosa) huntämblike sugukonnast; toituvad putukatest

tarantella <tarant´ella 16 s> (it tarantella < pn Taranto, Itaalia linn) • folkl, tants kiiretempoline vana Itaalia paaristants ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus, tantsitakse kastanjettide ja tamburiini saatel; muus ka virtuoosset mänguoskust nõudev instrumentaalpala

tebaiin <teba|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pn Teeba, Vana-Egiptuse linn) • farm oopiumis sisalduv alkaloid (kasut valuvaigistina)

tequila [tekiila] (< hisp pn Tequila, linn Mehhikos), tekiila <tekiila 16 s> • kange alkohoolne jook, Mehhiko agaavibrändi, saadakse tekiila-agaavi (Agave tequilana) mahla kääritades

tivoli <tivoli 1e s> (< pn Tivoli, lõbustuspark Kopenhagenis < Tivoli aiad, Pariisis < Tivoli Itaalia linn) • lõbustuspark, meelelahutuspark karusselli, vaateratta jm atraktsioonidega

tokai <tok`ai 26 s> (< pn Tokaj, Ungari linn) • Ungari valge dessertvein vartel närvutatud viinamarjadest

toluidiinid pl <toluid|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Tolu, Kolumbia linn) • keem mõned värvainete valmistamisel kasutatavad amiinid

tsitadell <tsitad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr citadelle < it dem citadella väike linn < città linn)
1. südakindlus, kindluse enim kaitstud keskosa
2. arhit vanaaegse linna v lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis
3. mer sõjalaevas eriliselt tugevdatud ruum, kus paiknevad laeva tähtsaimad seadmed
4. piltl kindel varjupaik

tšarlston <tš`arlston -i 2e s> (< pn Charleston, linn USA-s Lõuna-Carolinas), tšaarlston <tš`aarlston -i 2e s> • tants, muus 1920ndatel USA-s neegrite rahvatantsust arenenud ⁴/₄-taktimõõdus seltskonnatants, tuntud ka Euroopas

tüll2 <t`üll tülli t`ülli 22e s> (pr tulle < pn Tulle, linn Prantsusmaal) • tekst peen võrgutaoline siid-, puuvill- v tehiskiudriie

urbaanne <urb`aan|ne -se 2 adj> (ld urbanus < urbs linn) • linnalik, linna-; linnastumisega seotud

urbaniit <urban|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld urbanus < urbs linn) • med linnastumisest tingitud haiguste üldnimetus

urbanisatsioon <urbanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl urbanization < ld urbanus linna- < urbs linn)
1. urbaniseerumine, linnastumine
2. ökol linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastumine, põllumaa kaotsiminek); loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas, eriliste linnapopulatsioonide tekkimine; endiste maaelanike eluviisi muutumine linnakeskkonnas; linliku elu mõju maal

urbaniseeruma <urbanis`eeruma 27 v> (< ld urbanus < urbs linn) • linnastuma

urbanism <urban|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr urbanisme < ld urbanus < urbs linn)
1. sotsiol (suur)linnaelu eelistamine maaelule
2. kirj, kunst kunstis ja kirjanduses suund, mis käsitleb (suur)linnaelu

urbonüüm <urbon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ld urbs linn + -onüüm) • lgv linnasisese objekti (kiriku, silla, tänava, väljaku jne) nimi

urbs (ld) • linn, eriti vanaaja Rooma pealinnana ja riigi keskusena
urbs aeterna [urbs et·erna] • igavene linn, Rooma

valenciennes [vala(n)sj·en] (pr pn Valenciennes, linn Prantsusmaal) • tekst tülliga sarnanev pits

viiburgiit <viiburg|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Viiburi, linn Venemaal) • miner punakaid kaaliumpäevakivi fenokristalle sisaldav rabakivi erim; leidub Ida-Eestis rändkividena (kohati hiidrahnudena)

ville [vil] (pr) • linn