[VSL] Võõrsõnade leksikon

abduktor <abd`uktor -i 2e s> (< ld abducere ära juhtima) • anat eemaldajalihas, liikuvat kehaosa keha keskjoonest eemaletõmbav lihas. Vt ka aduktor

aduktor <ad`uktor -i 2e s> (uusld adductor < ld adducere juurde tooma) • anat lähendajalihas, liikuvat kehaosa keha keskjoonele lähendav lihas. Vt ka abduktor

antagonist <antagon|`ist -isti -`isti 22e s> (kr antagōnistēs < antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastuseisja, vastane
2. anat vastandtoimelihas, antud lihasele vastupidiselt toimiv lihas
3. farm vastandtoimeaine (nt mürk ja vastumürk)

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

diafragma <diafr´agma 16 s> (kr diaphragma vahesein)
1. tehn tõkestav vahesein
2. anat vahelihas, õhukese seinana rindkereõõnt kõhuõõnest eraldav lihas
3. füüs optikariistas valguskiirte teel olev läbipaistmatu vahesein, milles on ava
4. fot seadis foto- v filmikaamera objektiivi ava suuruse sujuvaks muutmiseks (iirisdiafragma)
5. keem poorne vahesein elektrolüüsivannil

efektor <ef`ektor -i 2e s> (< ld efficere tegema, esile kutsuma) • füsiol mõjustaja, teostaja (lihas v nääre)

ekstensor <+ t`ensor -i 2e s> (< ld extensor venitaja < extendere sirutama, laiali venitama) • anat sirutajalihas, jäset sirutav lihas

fibrill <fibr|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld dem fibrilla < ld fibra kiud) • biol kiuke, kudede (nt närvi-, lihas- ja sidekoe) mikroskoopiline niitjas valkosis

fibromüoom <+ mü`oom müoomi mü`oomi 22e s> (< fibro- + müoom) • med lihas- ja sidekoest koosnev healoomuline kasvaja

hüpertooniline <+ toonili|ne -se -st 12 adj> (< hüper- + kr tonos pinge)
1. liigpingne (lihas)
2. med kõrgvererõhuline, kõrgvererõhku põdev
3. keem võrreldavast lahusest suurema osmootse rõhuga

inosiin <inos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr is, gen inos soon, kõõlus, lihas), lüh Ino • keem nukleosiid, vabal kujul sisaldub lihas ja pärmis, üksikjuhtudel ka nukleiinhapete koostises

inosiit <inos|`iit -iidi -`iiti 22e s> , inositool <inosit|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr is, gen inos soon, kõõlus, lihas) • keem, biol lihasesuhkur, loomsetes ja taimsetes kudedes sisalduv suhkrutaoline ühend

musculus [muskulus] (ld hiireke < mus hiir) • muskel, lihas

muskel <m`usk|el -li 2e s> (ld musculus) • anat lihas

müo- (< kr mys, gen myos hiir, lihas) • lihase, lihase-, lihas-

perimüüs <perim|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< peri- + kr mys lihas) • anat lihaseümbris, lihaskiudude kimpe ümbritsev sidekoekiht

sfinkter <sf`inkter -i 2e s> (< kr sphinktēr pael, side) • anat sulgur, keha avaust ahendav v sulgev lihas

tensor <t`ensor -i 2e s> (uusld < ld tendere pingutama)
1. mat teatud lineaarsele teisenduseeskirjale alluv suurus
2. med (pingutaja)lihas

trabeekul <trab`eekul -i 2e s> (< ld dem trabecula palgike) • anat põrk, side-, lihas- v luukoest koosnev ühendus