[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 911 artiklit, väljastan 200

a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris

abessiiv <abess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld abesse puuduma) • lgv ilmaütlev kääne; eesti keeles lõpuga -ta, nt tegevuse/ta. Vt ka karitiiv

ablatiiv <ablat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) ablativus < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima) • lgv alaltütlev kääne; eesti keeles lõpuga -lt, nt töö/lt

ablaut <`abl|`aut -audi -`auti 22e s> (sks Ablaut) • lgv indoeuroopa keeltes reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves, nt binden, band, gebunden saksa keeles

abreviatuur <abreviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld abbreviatura < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • lgv täht- v silplühend, ka lühend tingmärgi näol; muus lühend v lihtsustus noodikirjas

absolutiiv <absolut|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • lgv ergatiivikeeltes esinev kääne, millega tähistatakse intransitiivse verbi subjekti ja transitiivse verbi objekti

abstraktnoomen <+ n`oomen -i 2e s> (< abstraktne + noomen) • lgv abstraktset mõistet tähistav nimisõna

abu (ar abū isa) • lgv liitosa araabia nimedes

ad- (ld juurde) • lgv suunda väljendav eesliide paljudes ladina ja prantsuse laenudes

adessiiv <adess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld adessivus < ld adesse juures olema) • lgv alalütlev kääne; eesti keeles lõpuga -l, nt töö/l

aditiiv <adit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld additivus lisa- < addere lisama) • lgv suunduv e lühike sisseütlev, nt majja

adjektiiv <adjekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld adiectivum < adicere juurde viskama v panema) • lgv omadussõna, nt hea laps

adjektiveeruma <adjektiv`eeruma 27 v> • lgv adjektiiviks muutuma, omadussõnastuma

adpositsioon <+ positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + positsioon) • lgv kaassõna, nt laua peal. Vt ka prepositsioon, postpositsioon

adstraat <adstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ad- + ld sternere, perf partits stratus laotama) • lgv kontakteeruvate naaberkeelte vastastikune mõju; adstraatkeel. Vt ka substraat, superstraat
adstraatkeellgv teatud piirkonna keelega kõrvuti kasutatav ja seda mõjutav naaberkeel

adverb <adv|`erb -erbi -`erbi 22e s> (ld adverbium < ad- + verb) • lgv määrsõna, nt lähedal, kiiresti, nüüd

adverbalisatsioon <adverbalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • lgv adverbistumine, adverbiks e määrsõnaks muutumine

adverbiaal <adverbi|`aal -aali -`aali 22e s> (< adverb) • lgv määrus (lauseliige)

adverbiaalne <adverbi`aal|ne -se 2 adj> (ld adverbialis) • lgv määrsõnaline, adverbi omaduse v tähendusega; määruslik, määrus-

adverbistuma <adv´erbistuma 27 v> • lgv adverbiks e määrsõnaks muutuma

adversatiivne <adversat`iiv|ne -se 2 adj> (ld adversativus) • vastandav
adversatiivne konjunktsioonlgv vastandav sidesõna, nt aga, vaid, kuid

afiks <afiks -i 2e s> (< ld affixus külge kinnitatud) • lgv liide, iseseisvusetu, ainult mingi sõnatüvega liitunult esinev keeleüksus (nt käändelõpp, tuletusliide). Vt ka infiks, prefiks, sufiks

afiksaaladverb <+ adv|`erb -erbi -`erbi 22e s> (< afiks + adverb) • lgv abimäärsõna

afiksoid <afiks|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< afiks + -oid) • lgv poolliide, keeleosis, millel on nii juurele kui ka afiksile iseloomulikke jooni; afiksoidid jagunevad prefiksoidideks ja sufiksoidideks

afirmatiiv <afirmat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld affirmativus < affirmare kinnitama, jaatama) • lgv jaatav kõne(liik)

afrikaadistumine <afrikaadistumi|ne -se -st 12 s> • lgv klusiili (nt p, t, k) muutumine afrikaadiks, nt k › č

afrikaat <afrik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld affricare, perf partits affricatus vastu hõõruma) • lgv klusiilist ja sama häälduskohaga frikatiivist koosnev ühend, nt ts, , dz,

afrikanistika <afrikan´istika 1 s> (< pn Aafrika) • ka lgv Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

agent <ag`ent agendi ag`enti 22e s> (ld agens riigiametnik, Rooma keisririigi ajal < agere tegema, tegutsema)
1. kellegi huvides v volitusel talitav isik, nt ettevõtte esindaja; vahetalitaja
2. salakuulaja
3. kunst, info meediumikunstis personaalne digitaalne abiline, teise põlvkonna tehisintellekt
4. lgv tegija, semantiline roll; tähistab lauses tegevuse aktiivset elluviijat, vt ka patsient (2)

aglutinatsioon <aglutinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld agglutinare külge kleepima, lisama < gluten, glutinum liim)
1. kokkuliimumine, liitumine
2. lgv tuletatud sõnade ja grammatiliste vormide moodustamine tüvele selgepiiriliste morfeemide liitmise teel
3. med vedelikus (nt vereseerumis) hõljuvate mikroobide, vereliblede vm rakkude liitumine tombukesteks antikehade aglutiniinide toimel

aglutineerima <aglutin|`eerima -eerib 28 v> • kokku liimima; lgv aglutinatsiooni teel moodustama, kokku v külge kleepima
aglutineeriv keellgv keel, milles sõnade vormid moodustuvad aglutinatsiooni teel

akronüüm <akron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< akro- + -onüüm) • lgv mitme sõna algustähtedest moodustatud sõnana häälduv lühend, nt NATO

aktiiv <akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s; `akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld activus tegev, toimekas < agere, perf partits actus tegutsema)
1. mingi organisatsiooni agaraimate tegevliikmete kogu
2. lgv tegumood, mille puhul lause alus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tegijat, nt John ate the apple inglise keeles 'John sõi õuna', vastand passiiv

aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanssmaj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastiksotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavaralgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõiguspol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)

aktsent <akts|`ent -endi -`enti 22e s> (ld accentus)
1. rõhutamine, rõhuasetus
2. lgv rõhk, hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses; võõrapärane hääldusviis, mingi keele häälikute tahtmatu moonutamine isiku poolt, kellele see keel on võõras
3. muus rütmiline rõhk, üksikute helide v akordide rõhutamine
4. trük rõhumärk, liik diakriitilisi märke: akuut, graavis jt
5. kirj olulise esiletõstmine sõnastusliku rõhuasetusega

akusatiiv <akusat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) accusativus) • lgv sihitav kääne, näitab, kellele v millele tegevus on otseselt suunatud, nt ostsin raamatu

akuut <ak`uut akuudi ak`uuti 22e s> (ld accentus acutus) • lgv diakriitiline märk: rõhumärk tähe peal, nt prantsuse abrégé. Vt ka graavis

al-, el-, täishääliku järel l-lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, -, at-, an-, er-, ed-, -, en- või es-

alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisanedomineeriv isane
alfakiirgusfüüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalaguneminefüüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosakefüüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraudα-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomegapiltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega

alfabeet <alfab|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kreeka tähestiku kahe esimese tähe alfa ja beeta järgi) • lgv tähestik

allatiiv <allat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld allativus < ld afferre, perf partits allatus tooma) • lgv alaleütlev kääne; eesti keeles lõpuga -le, nt töö/le

allofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< allo- + kr phōnē hääl, häälik) • lgv foneemi häälduslik avaldumiskuju (variant)

allomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< allo- + kr morphē kuju) • lgv ühe ja sama morfeemi avaldumiskuju (variant)

allonüüm <allon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< allo- + -onüüm) • lgv rööpnimi (kahe v enama sama objekti nime kohta)

alveolaar <alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • lgv somphäälik, konsonant, mille hääldamisel läheneb keeletipp ülemistele hambasompudele

amerikanism <amerikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • lgv Ameerika-pärasus, hrl USA-s kõneldava inglise keele erijoon

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (kr anaphora tagasitoomine, kordus)
1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules)
2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

analogism <analog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv antiikaja suund, mille järgi analoogia on tähtsaim keelemoodustuse põhimõte

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofiafil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioonmat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetriamat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemiakeem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustusfil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogiapsühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plttehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keellgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

angliseerima <anglis|`eerima -eerib 28 v> (sks anglisieren < keskld Angli inglased) • lgv inglispärastama

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

anglistika <angl´istika 1 s> (< keskld pn Anglia Inglismaa) • lgv inglise filoloogia

anglitsism <anglits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr anglicisme < keskld Anglicus inglise), anglism <angl|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld Angli inglased) • lgv inglispärasus, inglise keelele omane sõna v lausekonstruktsioon mõnes muus keeles, nt grand old lady

antonomaasia <antonom`aasia 1 s> (kr antonomasia) • lgv ümbernimetamine, üldnime asendamine pärisnimega v vastupidi, nt Kroisos rikka asemel

antonüüm <anton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< anti- + -onüüm) • lgv vastandsõna, vastandliku tähendusega sõna. Vastand sünonüüm

antonüümia <anton`üümia 1 s> (< antonüüm) • lgv tähenduslik vastandlikkus, tähenduslik vastandatavus

aorist <aor|`ist -isti -`isti 22e s> (kr aoristos piiritlemata) • lgv verbi perfektivorm mõnes indoeuroopa keeles (nt vanakreeka, sanskriti, muinasslaavi)

apellatiiv <apellat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld appellativus < apellare pöörduma, nimetama) • lgv üldnimi, nimisõna, mis nimetab eset, nähtust vms vastavalt selle kuulumisele mingisse liiki, klassi, nt loom, puu, inimene. Vastand prooprium

apikaal <apik|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld apex tipp) • lgv keeletipu kaasabil moodustatav kaashäälik (nt paljude keelte d, t, n, r, l)

apokoop <apok|`oop -oobi -`oopi 22e s> (kr apokopē äralõikamine) • lgv lõpukadu, ühe v mitme sõnalõpuhääliku kadu keele ajaloolises arengus

apokoopiline <apokoopili|ne -se -st 12 adj> • lgv apokoobile alluv, lõpukaoline

apositsioon <apositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appositio ette v juurde panemine)
1. lgv lisand, nimisõnaline täiend, mis lauses teiste sõnadega väljendab sama mis põhisõna, nt Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn
2. biol taimekasvus uute kihtide lisandumine

apostroof1 <apostr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr apostrophos ärakäänatud) • lgv ülakoma, märk (’); tähistab häälikuväljajätet, nt sull’; rahvaluulekeeles ühesuguste täishäälikute vahelist silbipiiri, nt kaste’ella; võõrkeelendite sõnatüve piiri, nt Shakespeare’ile

arabism <arab|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Araabia) • lgv araabiapärane keelend mõnes muus keeles

arabist <arab|`ist -isti -`isti 22e s> • lgv arabistika eriteadlane

arabistika <arab´istika 1 s> (< pn Araabia) • lgv araabia keelt, kirjandust, kultuurilugu jm käsitlev orientalistika haru

argoo <arg`oo 26i s> (pr argot) • lgv erikeel, mingi sotsiaalse rühma eripärane kõnepruuk, släng, žargoon

argotism <argot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr argotisme) • lgv argoosõna v -väljend

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

arhaism <arha|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr archaismos vanapärasus < archaios vana) • lgv vananenud, nüüdiskeelest kõrvalejäänud keelend

arhetüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr archetypon eeskuju < arhe- + tüüp)
1. lgv sõna v grammatilise vormi oletatav ürgalgkuju, eeskuju
2. trük vanim kättesaadav algkäsikiri v algtrükis
3. fil K. Jungi analüütilises psühholoogias: põlvest põlve kanduv mõtete v kujundite seostumisviis, mis lähtub kollektiivsest alateadvusest, väljendudes eriti selgesti müütides, muinasjuttudes, unenägudes

arhifoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< arhi- + foneem) • lgv Praha fonoloogiakoolkonna järgi kaht v enamat foneemi esindav üldistav üksus nendes fonoloogilistes positsioonides, kus vaadeldavad foneemid ei vastandu (nt vormides lumi ~ lund esineb m-i ja n-i arhifoneem)

artikkel <art`ik|kel -li 2e s> (ld articulus liiges; lõik)
1. jur lepingu, seaduse, määruse nummerdatud osa v lõik
2. sõnaraamatus vm teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst
3. arutlev kirjutis ajalehes, -kirjas v koguteoses
4. maj kauba- v tooteliik; raamatupidamises: kirje, tulu- v kululiik
5. lgv määratleja, mis väljendab nimisõnafraasi definiitsust v indefiniitsust, nt a, the inglise keeles

artikulatsioon <artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik)
1. anat liiges, kahe luu (v kõhre) vaheline ühend
2. lgv hääldus, häälikute moodustamine kõneelunditega
3. muus laulmisel häälikute hääldamise viis, üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
artikulatsioonibaaslgv hääldusalus, igale keelele v murdele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel

artikuleerima <artikul|`eerima -eerib 28 v> (ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik) • lgv häälikut kõneelundite abil moodustama; (selgesti) hääldama

aspekt <asp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld aspectus vaade)
1. vaatekoht, seisukoht, millelt käsitletakse esemeid, nähtusi, mõisteid; nähtuse üks külg
2. lgv grammatiline kategooria, mis näitab, kas sündmus, tegevus v protsess on lõpetatud v lõpetamata, hetkeline v kestev, vt ka perfektiivne aspekt, imperfektiivne aspekt
3. astr Päikese ja planeetide vastastikune asend Maalt vaadatuna
4. bot taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel

aspiraat <aspir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aspirare peale puhuma) • lgv hõngushäälik; kaashäälik, mille hääldamine lõpeb hõngusega, nt th, kh

aspiratsioon <aspiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aspiratio)
1. lgv hõngus, häälikute k, p, t hääldamine hõngusega (h-ga); hingamisteedesse v kopsudesse tõmbamine
2. med (vedeliku) välja- v äraimemine (kehaõõnest)

aspireerima <aspir|`eerima -eerib 28 v> (ld aspirare peale puhuma, h-ga hääldama)
1. hingamisteedesse tõmbama (õhku, vedelikku); med (vedelikku) välja v ära imema (kehaõõnest)
2. lgv hõnguslõpuga (h-ga) hääldama
aspireeritud häälik aspiraat

assimilatsioon <assimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assimilatio sarnasus, sarnastumine)
1. assimileerimine, sarnastamine; sarnastumine, samastumine
2. biol vt anabolism
3. lgv hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks, nt venda – venna
4. vähemusrahva sulanemine enamusrahvasse tema keele, kommete jne omandamise teel. Vastand dissimilatsioon
assimilatsioonipoliitikapol mõne riigi rahvuspoliitika, mis taotleb vähemusrahvaste erisuste hävitamist valitseva rahvuse keele, kultuuri ja usundi pealesurumise teel

assimileerima <assimil|`eerima -eerib 28 v> (pr assimiler < ld assimilare sarnastama, kõrvutama)
1. samataoliseks muutma, sarnastama
2. lgv sarnastama; endasse liitma v sulandama
3. füsiol omastama
4. biol lihtaineist keerukamaid organismile omaseid aineid moodustama. Vastand dissimileerima

asterisk <aster|`isk -iski -`iski 22e s> (< kr asteriskos taevatäheke; teatud tekstikriitiline märk)
1. tärn (*), viitemärk
2. lgv märk tegelikult mitteleiduva, s.o tuletatud v järeldatud v rekonstrueeritud keelendi tähistamiseks

astsendentne <astsend`ent|ne -se 2 adj> (< ld ascendens tõusev) • ülenev
astsendentne keeleuurimuslgv keelenähtuste uurimine nõnda, et tänapäevastelt vormidelt suundutakse varasematele vormidele

atributiivne <atribut`iiv|ne -se 2 adj> • lgv atribuudina esinev, täiendiline, täiendav

atribuut <atrib|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld attributum < attribuere omistama, lisama)
1. juurdekuuluv ese, tarvik
2. fil substantsi lahutamatu omadus (nt liikumine on mateeria atribuut); oluline, iseloomulik tunnus
3. lgv täiend
adjektiivatribuutlgv omadussõnaline täiend
adverbiaalatribuutlgv määruslik täiend
genitiivatribuutlgv omastavaline täiend; nimisõnaline täiend omastavas käändes

augmentatiiv <augmentat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld augmentum kasvamine < augere suurendama) • lgv suurendusvorm v -sõna, nt majamürakas, uhiuus. Vastand deminutiiv

autoloogia <+ l`oogia 1 s> (< auto- + -loogia) • lgv sõnade tarvitamine nende otseses (mitte ülekantud) tähenduses

bahuvrihi <bahuvrihi 17~16 s> (sanskr bahuvrīhi „paljuriis“, st isik, kel on palju riisi < bahu palju + vrīhi riis), bahuvrihiliitsõna <+ sõna 17u s> • lgv liitsõnatüüp; esineb soome-ugri ja indoeuroopa keeltes, nt lampjalg, mesikäpp, punapea

baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia

barbarism <barbar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr barbarismos) • lgv võõrapärasus keeles v stiilis; võõrkeelend, antud keelele mitteomane hääldus-, sõna- v lausekuju

Basic English [beissik ingliš] (ingl põhiinglise keel) • lgv C. K. Ogdeni (1889–1957) konstrueeritud lihtsustatud inglise keel, mis koosneb u 850 põhisõnast

bilabiaal <+ labi|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + labiaal) • lgv häälik, mille moodustamisest võtavad osa teineteisele lähenedes ja sulgu moodustades mõlemad huuled, nt p, b, m

bilateraal <+ later|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + lateraal) • lgv kaks-külghäälik, häälik, mille moodustamisel pääseb õhk välja mõlemalt poolt keelt, nt L

bilingvaal <bilingv|`aal -aali -`aali 22e s> (ld bilinguis < bi- + lingua keel) • lgv kakskeelne inimene

bilingvaalne <+ lingv`aal|ne -se 2 adj> (ld bilinguis < bi- + lingua keel) • lgv kakskeelne, kahte keelt kasutav

bilingvism <bilingv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld bilinguis < bi- + lingua keel) • lgv kakskeelsus, kahe keele täielik valdamine, esineb erikeelsete vanemate peredes ja segarahvastikuga aladel

bisüllaabiline <+ süllaabili|ne -se -st 12 adj> (< bi- + süllaabiline) • lgv, kirj kahesilbiline

bokmål [bukmool] (norra raamatukeel) • lgv norra keele standardi nimetus, baseerub taani keelel, sarnane norra keele idamurdega. Vt ka riksmål, nynorsk

brahhüloogia <+ l`oogia 1 s> (< brahhü- + -loogia) • lgv lühi- v napisõnalisus

cant [känt] (ingl) • teesklev kõnelemis- v käitumislaad; lgv mõnele inimgrupile omane kõnemaneer, argoo

consecutio temporum [konsekuutsio temporum] (ld aegade järjestus) • lgv ajavormide ühtlustus, ladina keele grammatika reegel, mille järgi põimlause kõrvallause öeldise ajavorm sõltub alistava lause öeldise ajavormist

constructio ad sensum [konstr·uktsio ad sensum] (ld mõtte järgi ühendamine) • lgv lause moodustamine mõtte järgi, grammatikareeglitest kõrvale kaldudes

daativ <d`aativ -i 2e s> (ld (casus) dativus < dare andma) • lgv kääne, mis hrl märgib, millele v kellele tegusõna tegevus v sündmus lauses on kaudselt sihitud (vastab eesti keeles hrl alaleütlevale), nt kirjutasin sõbrale

danism <dan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pn Dania Taani) • lgv taanipärasus mõnes teises keeles

de [pr ] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes

defektiiv <defekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld defectivus) • lgv vaegmuuteline sõna, käänd- v pöördsõna, millel osa muutevorme puudub

defektiivne <defekt`iiv|ne -se 2 adj> (ld defectivus puudulik) • med füüsilise v vaimse puudega, puudulik, ebanormaalne; lgv vaegmuuteline, mitte kõiki muutevorme omav

definiitne <defin`iit|ne -se 2 adj> (ld perf partits definitus piiratud, määratletud) • lgv määratud. Vt ka indefiniitne
definiitne nimisõnafraaslgv nimisõnafraas, mille referent on kõnelemise hetkel kuulajale üheselt tuvastatav

definiitsus <defin`iitsus -e 11~9 s> (< definiitne) • lgv määratus, vastava nimisõnafraasi referendi tuntus v tundmatus. Vt ka indefiniitsus

deiksis <de´iksis -e 9 s> (kr deixis < deiknymi näitan) • lgv viitesuhete võrgustik, kõneldu seostamine kõnelemise füüsilise ümbrusega. Vt ka deiktik, deiktiline

deiktik <de´iktik -u 2 s> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • lgv sõnarühm, mille referent (ese v isik), millele sõna viitab, selgub alati ainult kasutusolukorras. Vt ka deiktiline, deiksis

deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõnalgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik

deklinatsioon <deklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld declinatio kõrvalekaldumine, kallak; sõnavormide muutmine)
1. astr taevakeha nurkkaugus taevaekvaatorist
2. füüs nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna suuna vahel
3. lgv käänamine; käändkond, ühtviisi käänduvate sõnade rühm

deklineerima <deklin|`eerima -eerib 28 v> (ld declinare kõrvale pöörama) • lgv käänama, sõna käändeti muutma

delabialiseerima <+ labialis|`eerima -eerib 28 v> (< de- + labiaal) • lgv huulhäälikut hääldama huulte ümardamiseta, nt ö › e (ökonoomia asemel ekonoomia), ü › i (psüühika asemel psiihika)

deminutiiv <deminut|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld deminutivum < deminuere vähendama) • lgv meelitava, hellitava, vahel ka halvustava tähendusega vähendussõna, nt pojake, emakene, vennike. Vastand augmentatiiv

demonstratiivne <demonstrat`iiv|ne -se 2 adj> (ld demonstrativus näitav) • meeleavalduslik, tahtlikult rõhutav, väljakutsuv; lgv näitav, esitav, selgitav, demonstratiiv-

demonstratiivpronoomen <+ pron`oomen -i 2e s> (< demonstratiivne + pronoomen) • lgv näitav asesõna, nt see, säärane, sama

demootiline <demootili|ne -se -st 12 adj> , demootne <dem`oot|ne -se 2 adj> (< kr dēmotikos rahvapärane) • relig rahvalik, rahvale omane
demootiline kirilgv hieraatilisest kirjast arenenud vanaegiptuse tarbekiri (VIII s eKr – V s pKr)

denominaal <denomin|`aal -aali -`aali 22e s> (< de- + ld nomen nimisõna) • lgv noomenituletis, käändsõnast tuletatud sõna, nt must › mustikas, tera › terav, vedel › vedelema

denominaalne <denomin`aal|ne -se 2 adj> (< denominaal) • lgv käändsõnast tuletatud sõna

denotatsioon <denotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld denotare märkima, märgistama) • loog märgi v märgiühendi tähendus; lgv sõna sõnaraamatutähendus e deskriptiivne tähendus; objektiivne mõisteline sisu, vastand konnotatsioon

dentaal <dent|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld dentalis hamba- < dens hammas) • lgv hammashäälik, kujundatakse keeletipu ja hammaste koostööl, nt d, n, t

depoonens <depoonens -i 2e s> , depoonensverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (ld verbum deponens) • lgv ladina keele grammatikas passiivi muutelõppudega tegusõna, millel on aktiivi tähendus

derivaat <deriv|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits derivatus kõrvale juhitud)
1. lgv tuletis
2. keem ühend, mis saadakse teisest ühendist mõne aatomi v aatomirühma asendamisel teise aatomi v aatomirühmaga
3. zool tekis, mingist koest v elundist tekkinud uusmoodustis

derivatiivne <derivat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld derivare kõrvale juhtima) • ka lgv tuletuslik, tuletatav

derivatsioon <derivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld derivatio kõrvalejuhtimine)
1. tehn vee juhtimine veekogust kasutamiskohta v sealt ära
2. lgv tuletus, sõnatüvest tuletusliidete varal uute sõnade (derivaatide) moodustamine, nt kivi – kivistis, kivim, kivistuma
3. sõj kuuli v mürsu kõrvalekaldumine sihtjoonest; on tingitud mürsu (kuuli) pöörlemise, õhutakistuse ja raskusjõu koosmõjust

deskriptiivne <deskript`iiv|ne -se 2 adj> (keskld descriptivus < ld descriptio kirjeldus) • kirjeldav, kujutav, deskriptiiv-
deskriptiivlingvistikalgv strukturaallingvistika Ameerika haru; asetab pearõhu keelte sünkroonilise kirjeldamise metoodika küsimustele
deskriptiivsed teadused plteadusharud, mis ainult kirjeldavad nähtusi ja tõsiasju, püüdmata selgitada nende olemust ja põhjusi

deskriptor <deskr`iptor -i 2e s> (< ld describere kirjeldama) • lgv, info sõna v sõnaühend dokumendi sisu ja päringu kirjeldamiseks infootsisüsteemis, infootsikeele leksikaüksus

determinatiivpronoomen <+ pron`oomen -i 2e s> (< determinatiivne + pronoomen) • lgv määratlev asesõna

devanaagari <devanaagari 1e s> (sanskr dēvanāgarī jumala linn), ka naagari <naagari 1e s> • aj, lgv kiri, mis on Põhja-India nüüdisaja keelte kirjatähtede aluseks

deverbaal <+ verb|`aal -aali -`aali 22e s> (< de- + verb) • lgv verbituletis, tegusõna tüvest tuletatud sõna, nt elamus, surm

diakriitik <diakriitik -u 2 s> • lgv diakriitiline märk

diakriitiline <diakriitili|ne -se -st 12 adj> (< kr diakritikos) • eristav, eraldav
diakriitiline märklgv diakriitik, tähtkirja lisamärk tähtede tavalisest erineva häälduse (nt kriipsukesed jm märgid tähtedel õ, ä, ö, ü, š, ń, sedii, tilde jt) v sõna tähenduse märkimiseks

diakroonia <+ kr`oonia 1 s> (< dia- + kr chronos aeg) • arenguloolisus, diakroonilisus; lgv keelenähtuste ajalooline järjestikkus; keelesüsteemi ajalooline areng keeleteaduse uurimisobjektina, vt ka pankroonia, sünkroonia

diakrooniline <+ kroonili|ne -se -st 12 adj> (< dia- + kr chronos aeg), diakroonne <+ kr`oon|ne -se 2 adj> • arengulooline, ajalisele järjestikkusele toetuv
diakrooniline keeleuuriminelgv keele ajaloolise arenemise uurimine, hrl võrdlev-ajaloolise meetodi alusel. Vastand sünkrooniline keeleuurimine
diakrooniline raamatupidaminemaj ettevõtte vara, kohustuste ja omakapitali arvestamine raamatupidamisregistrites muutumatutes soetushindades

dialekt <dial|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (kr dialektos) • lgv murre, piirkonna eripärane keelekuju

dialektism <dialekt|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dialekt) • lgv murdekeelend, murdeline sõnakuju vm murdeline element kirjakeeles

dialektoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv murdeuurija, dialektoloogiaga tegelev teadlane

dialektoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dialekt + -loogia) • lgv murdeteadus, keeleteaduse osa, mis tegeleb mingi keele murrete uurimisega

dialektoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv dialektoloogiasse puutuv, murdeteaduslik

dierees <dier|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr diairesis lahutamine, jaotamine) • lgv kahe kõrvutise täishääliku lahus hääldamine; kirj värsijala lõpu ja sõna lõpu ühtesattumisega tekkinud värsipoolitus antiikluules, vt ka tsesuur

diftong <dift|`ong -ongi -`ongi 22e s> (kr diphthongos < di- + phthongos hääl) • lgv kaksiktäishäälik, kahe samasse silpi kuuluva eri täishääliku ühend, nt oe sõnas koer. Vt ka monoftong, triftong

diftongistuma <dift´ongistuma 27 v> • lgv täishäälikust diftongiks muutuma, nt tee ~ tie

diglossia <+ gl`ossia 1 s> (< di- + kr glōssa keel) • lgv nähtus, mille korral sama keelt kõnelevas kogukonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on ühiskonnas oma selgelt välja kujunenud sotsiaalse funktsiooniga kasutusalad

digraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< di- + -graaf), digramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< di- + -gramm) • lgv kahe tähe ühend ühe hääliku v foneemi tähistamiseks, nt ch = š, au = o prantsuse keeles, ph = f ladina keeles

dimotiki [dimotikii] (uuskr < kr fem dēmotikē rahvapärane, tavaline < dēmos kogukond, rahvas) • lgv nüüdiskreeka keel, kreeka rahvakeel

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustusloog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pllgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

diskursus <disk`ursus -e 11~9 s> (< keskld discursus arutelu < ld ringijooksmine < discurrere ringi jooksma)
1. kulturoloogias ja semiootikas: tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond, nt poliitiline diskursus, feministlik diskursus
2. lgv terviklik lausest suurem keeleüksus kontekstis
diskursusanalüüslgv lausest suuremate keeleüksuste uurimine kontekstis

dissimilatsioon <dissimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld dissimilare erinema)
1. erisuguseks muutumine
2. biol katabolism, organismis toimuv ainevahetuse laguprotsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat
3. lgv sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse v sarnase hääliku erisuguseks muutumine, nt koridor ~ kalidor. Vastand assimilatsioon

distinktiivtunnused pl <+ tunnus -e 9 s> (< distinktiivne) • lgv minimaalsed foneetilised v fonoloogilised tegurid, mis võimaldavad keele sõnavorme üksteisest eristada

distributiivne <distribut`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perf partits distributus jaotatud) • jaotav; jaotuv, jaotuslik
distributiivsed arvsõnad pllgv jaotavad arvsõnad (vastavad küsimusele: kui palju igaühel?), nt bini ladina 'igaühel kaks'

distributsioon <distributsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld distributio jagamine, jaotamine)
1. jaotamine, jaotus; väljajagamine; levitamine; turustus
2. lgv jaotumus, lingvistilise elemendi (hääliku, foneemi, morfi, morfeemi, sõna) esinemistingimused teiste elementide (ümbruse e konteksti) suhtes
3. biol levik, liigi territoriaalne paiknemus

ditograafia <+ gr`aafia 1 s> (< dito + -graafia) • lgv mõne tähe, silbi v sõna ekslik kordamine tekstis

divergents <diverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr divergence < diverger, vrd divergeerima)
1. lahknemine, lahkukulgemine, hajumine, hajuvus, vastand konvergents
2. biol organismi tunnuste lahknemine; suurendab organismide mitmekesisust, viies uute rasside, liikide, perekondade jne tekkimisele
3. mat vektorvälja skalaarne tuletisfunktsioon, tähis div
4. med silmade käändumine väljapoole nt kõõrituse korral
5. lgv keelte v murrete erinevaks muutumine keelekontaktide tõttu (kasut keelkondade tekke seletamisel)

dorsaal <dors|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld dorsalis selja- < ld dorsum selg)
1. kirikus kooritooli seljatugi; altarikapi tagasein
2. trük seljatrükk (raamatul)
3. lgv keeleseljahäälik, häälik, mida hääldatakse keeleselja ees-, kesk- v tagaosaga

duaal <du`aal duaali du`aali 22e s> (ld dualis < duo kaks) • lgv kaksus, arvuvorm (lisaks ainsusele ja mitmusele), mis näitab, et esemeid v tegevuses olevaid isikuid on kaks; duaal on olemas nt saami, handi, mansi, vanakreeka, sloveeni keeles, puudub nüüdisaja indoeuroopa keeltes
duaalmajandusmaj kontsentriline rahvamajandus, majanduse käsitus, mis väidab, nagu koosneks see kahest osast – tuumast ja äärealast
duaalorganisatsioonaj sugukondliku ühiskonna oletatav vanim struktuur, mida iseloomustas kahe eksogaamse sugukonna ühinemine

dublett <dubl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr doublet)
1. teisikeksemplar, mingi eseme teine eksemplar (kollektsioonis, muuseumis, raamatukogus), üks kahest samasugusest esemest
2. ilukivi, mille alumine pool on odavast kivimist, pealmine vääriskivist
3. lgv etümoloogiliselt sama sõna häälikuline teisend, hrl ka eri tähendusega, nt süütama – sütitama, mudel – modell
4. füüs spektri kaksikjoon (nt naatriumil)

duratiiv <durat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , duratiivverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (< ld durare kestma) • lgv pöördsõna, milles väljendatud tegevuse v olukorra kestus on aja suhtes määramatult jätkuv

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogiageol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogiameteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeeriminemat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programminfo programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogiapsühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüppsühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

ejektiiv <ejekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld eicere, perf partits eiectum välja viskama v ajama) • lgv suruhäälik, sulghäälik, mille moodustamiseks tekitatakse kõnetrakti kahe sulu (suuõõnes ja kõris) vahelisse ruumi ülerõhk, lükates kõri (ja suletud häälekurde) ülespoole ning vallandades seejärel sulud (kaukaasia, indiaani jt keeltes)

eksistentsiaallause <+ lause l`ause 6 s> (< eksistentsiaalne) • lgv olemasolulause, nt riiulil on raamatuid

eksofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< ekso- + -foor) • lgv väljaviide; tekstivälisele, kõnesituatsiooniga seotud referendile viitav väljend, vastand endofoor

eksonüüm <ekson|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ekso- + -onüüm) • lgv väljaspool meie keeleala seisvate objektide päris meiekeelsed, ajalooliselt kujunenud nimed (nt Siber, Saksamaa, Peeter Esimene). Vastand endonüüm

eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses

ekspiratoorne <ekspirat`oor|ne -se 2 adj> (< ld exspirare välja hingama) • füsiol väljahingamisel toimuv v põhinev, väljahingamis-
ekspiratoorne rõhklgv väljahingusrõhk, häälduse rõhutamise haritipp igas hingusühikus

eksplosioon <eksplosi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr explosion < ld explosio väljaplaksutamine) • plahvatus; lgv vallandumisfaas, avanemisfaas; klusiili hääldamise lõppjärk, mis toimub sulu kujundanud organite järsu teineteisest eemaldumisena, vt ka implosioon, oklusioon

ekstensioon <ekstensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld extensio venitamine) • venitus, sirutus, sikutus; med jäsemele rakendatud tõmme (nt luumurru ravis); lgv mõiste maht e kõik entiteedid, mida saab antud mõistega nimetada, vt ka intensioon

ekstsessiiv <ekstsess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld excedere välja v ära minema) • lgv väljaütlev, küsimusele kust?, kustpoolt? vastav hilistekkeline nta-lõpuline kääne mõnes läänemeresoome keeles; eesti keeles tuleb ekstsessiivi lõpp esile mõnes määrsõnas, nt kodu/nt, taga/nt

elatiiv <elat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld efferre, perf partits elatum välja viima) • lgv seestütlev kääne, mille lõpp eesti keeles on -st, nt metsa/st, magama/st

elideerima <elid|`eerima -eerib 28 v> (< ld elidere välja tõukama) • lgv (häälikut) välja jätma

elideeruma <elid`eeruma 27 v> (< elideerima) • lgv kahe sõna kokkupuutekohalt välja langema (täishääliku kohta)

elisioon <elisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld elisio) • lgv hääliku ärajätmine; sõna lõpptäishääliku (lad ka silbi -um, -am, -em) ärajätmine, kui järgnev sõna algab täishäälikuga; ka sõna algustäishääliku ärajätmine; sulghääliku kadu sõnatüvest; folkl rahvalauludest või -juttudest vähemoluliste motiivide v värsside väljajätmine

ellips <ellips -i 2e s> (ld ellipsis < kr elleipsis väljajätmine, puudus)
1. lgv väljajätt, kergesti juurdemõeldava lauseosa (nt aluse v öeldise) ärajätt (ka lausekujundina rahvaluules)
2. muus harmoonias oodatava akordi väljajätt ja asendamine teise akordiga
3. mat kinnine kõverjoon tasandil, mille iga punkti kaugused kahest kindlast selle tasandi punktist (fookusest) annavad jääva summa

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktikaastr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetriamat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

elliptilisus <ell´iptilisus -e 11~9? s> (< elliptiline) • mat ellipsitaolisus; lgv väljajättelisus

emergents <emerg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld emergere üles tõusma)
1. esiletulek
2. bot epidermise ja selle all oleva koe rakkudest tekkinud väljakasve taimel (välisnääre, oga jm)
3. lgv uute keelenähtuste tekkimine üksikute kasutusjuhtude suure sageduse tulemusena

emfaas <emf|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr emphasis peegeldumine, esiletõstmine) • kirj, lgv tunderõhk, annab mõnele sõnale v sõnarühmale harilikust tugevama v ilmekama tähenduse

emfaatiline <emfaatili|ne -se -st 12 adj> (kr emphatikos) • kirj, lgv tunderõhuline

endofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< endo- + -foor) • lgv siseviide tekstis; referendile viitav väljend, vastand eksofoor

endonüüm <endon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< endo- + -onüüm) • lgv väljaspool meie keeleala seisvate objektide nimi asukohamaa keeles (nt Gauja, Sverige, Kurzeme). Vastand eksonüüm

enkliis <enkl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr enklisis kalle) • lgv rõhuta sõna häälduslik liitumine eelmise sõnaga üheks rõhurühmaks, nt sõber /tundis mu/ ära. Vastand prokliis

enkliitik <enkliitik -u 2 s> • lgv enkliisi puhul eelmise sõnaga liituv sõna. Vt ka prokliitik

enkliitiline <enkliitili|ne -se -st 12 adj> (kr enklitikos) • lgv enkliisile alluv, sellele omane

epentees <epent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr epenthesis sisse- v vahelepanemine) • lgv sõnasisese mitteetümoloogilise lisahääliku tekkimine, nt üits pro üts

epenteetiline <epenteetili|ne -se -st 12 adj> • lgv epenteesi teel tekkinud, vahelepõimunud

episteemiline modaalsus (< kr epistēmē kogemus, teadmine + modaalsus) • lgv tõenäosushinnang lause põhiväite kohta, nt võib-olla homme sajab

eponüüm <epon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr epōnymos nime andev < epi- + -onüüm) • aj riigiametnik v preester, kelle nimega märgiti aastat: Ateenas arhont, Spartas efoor, Roomas konsul; lgv isiku nime järgi loodud mõistenimetus (nt Reiteri sündroom)

ergatiiv <ergat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< kr ergatēs tegija) • lgv tegevuse subjekti kääne mõnedes kaukaasia jm keeltes, kui öeldiseks on sihiline pöördsõna. Vt ka ergatiiv-absolutiivne keel

ergatiiv-absolutiivne keel, ergatiivne keellgv keel, mille transitiivse lause agent on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis) ning intransitiivse lause ainus osaleja on markeerimata käändes, nt baski keel

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

esperanto <esper´anto 16 s> (< pn) • lgv Poola arsti L. Zamenhofi 1887. a loodud levinuim rahvusvaheline abikeel (tehiskeel); sai nime autori pseudonüümi Doktoro Esperanto (’lootja’) järgi

essiiv <`ess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld esse olema) • lgv olev kääne, mille lõpp eesti keeles on -na, nt inimese/na

estitsism <estits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Eesti) • lgv eestipärasus, eesti keelele omane sõna v keeleline konstruktsioon mingis muus keeles

etnolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< etno- + lingvistika) • lgv lingvistika suund, mis uurib keele seost rahva kultuuriga, lähtudes hüpoteesist, et keel mõjustab inimese mõttemaailma

etnonüüm <etnon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< etno- + -onüüm) • lgv rahvanimetus

etümologiseerima <etümologis|`eerima -eerib 28 v> (< etümoloogia) • lgv sõna päritolu selgitama

etümoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv sõnauurija, etümoloogiaga tegelev teadlane

etümoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr etymologia < etymon sõna põhitähendus < etymos tõde, tõene + -loogia) lgv
1. keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu
2. sõna algupära ning seos (sugulussuhted) muude sama keele v teiste keelte sõnadega


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur