[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

aktseleromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld accelerare kiirustama + -meeter) • tehn kiirendusmõõtur, riist (lennuki, raketi jm) kiirenduse mõõtmiseks

amortisaator <amortis`aator -i 2e s> (< amortisatsioon) • tehn tõukeleevendi; vähendab masinale, aparaadile v ehitisele kanduvaid tõukeid ja värinat, nt tõukeid auto sõidul, lennuki maandumisel jne

automaatnavigaator <+ navig`aator -i 2e s> (< automaatne + navigaator), autonavigaator <+ navig`aator -i 2e s> (< auto-) • tehn automaatne navigatsiooniseade, vt ka GPS; lenn seade lennuki asukoha automaatseks määramiseks sõltumatult maapinna nähtavusest

avio- (< ld avis lind) • lennuki-, lennu-

aviofoobia <+ f`oobia 1 s> (< avio- + foobia) • psühh lennukartus, kartus lennata lennuki vm lennusõidukiga

aviohorisont <+ horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< avio- + horisont) • lenn, tehn mõõteriist, mis näitab horisondi tegelikku asendit ning lennuki piki- ja põiktelje kallet horisondi suhtes; kasut pimelendudel halva ilmaga ja öösiti

deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest

ekipaaž <ekip|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr équipage < équiper varustama) • laeva, lennuki, tanki vm meeskond; (uhke) hobusõiduk koos kutsariga; sõj mereväe kaldaväeosa

eleroon <eler|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aileron tiivaots) • lenn kaldtüür, üles ja alla liigutatavad pinnad lennuki kandepinna otste tagaservades

elevoonid pl <elev|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl elevon < elevator tõstja + eleroon) • tehn, lenn rõhtsabata ja kereta lennuki (vaidtiib) tüürklapid, mis toimivad nii kald- kui ka kõrgustüürina

flatter <fl`atter -i 2e s> (ingl flutter värisemine, lipendamine) • lenn lennuki tiiva v saba väände- ja paindevõngete koosmõjul tekkiv vibratsioon

glissaad <gliss|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr glissade < glisser libisema, liuglema)
1. tants liugsamm, libistav tantsusamm
2. lenn lennuki lauglennu v sirgjoonelise tõusu trajektoor

gürohorisont <+ horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< güro- + horisont) • tehn tehishorisont; mõõteseade, mis näitab lennuki asukohta

gürostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< güro- + kr statos seisev) • tehn vurrseade, mida kasut tasakaalustajana (nt laeva õõtsumise vähendamiseks, lennuki automaatjuhtimisel, ühel rööpal liikuvate vagunite tasakaalus hoidmiseks jne)

katapult <katap|`ult -uldi -`ulti 22e s> (ld catapulta < kr katapeltēs)
1. aj, sõj antiik- ja keskaegne kiviheitemasin
2. lenn seade, mis tagab lennuki õhkutõusmise laevalt
3. tehn väljapaiskeseade (nt lennuki avarii korral)

kinetoos <kinet|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kinēsis liikumine) • med merehaigus, kiirendustõbi; tekib laeva-, lennuki-, auto-, rongi- vm sõidul õõtsumisest ja ebaühtlasest kiirusest tingitud kehaasendi muutustega kaasneva tasakaalu-, nägemis- ja siseelundite siseretseptorite ärrituse tagajärjel

kreen <kr`een kreeni kr`eeni 22e s> (vn крен < ingl careen, holl krengen laeva küljeli panema < pr carène (laeva) kiil) • mer külgkalle, (laeva, lennuki) kalle pikitasandi suhtes; piltl tasakaalust väljas, ebakindel olek

kromansiil <kromans|`iil -iili -`iili 22e s> {lüh sõnadest kroom, mangaan, silicium} • tehn legeeritud konstruktsiooniteras, mis sisaldab kroomi, mangaani ja räni (kõiki u 1%); kasut laeva-, lennuki- ja masinaehituses

lonžeroon <lonžer|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr longeron < long pikk) • tehn lennuki kere külgtala; lennuki tiiva tugitala; auto raamistiku külgtala

ornitopter <ornit`opter -i 2e s> (< ornito- + kr pteron tiib) • lenn, aj linnuk, linnu tiibade liikumist järeleaimav lennuaparaat (üks praeguse lennuki eelkäijaid)

pikee2 <pik`ee 26i s> • lenn pikeeriva lennuki asend; (lennuki) pikeering, järsult maapinna poole sööstmine; kasut täpsuspommitamiseks v vältimaks õhutõrjevahendi tabamust

piloot <pil|`oot -oodi -`ooti 22e s> (it pilota)
1. lenn lennuki vm õhusõiduki juht
2. mer van loots
3. kõnek võidusõiduauto juht, nt vormelipiloot

raadiokompass <+ k`omp|`ass -assi -`assi 22e s> (< raadio + kompass) • lennuki ja laeva kursi hoidmiseks kasutatav automaatne raadiopeilingaator

skywriting [skairaiting] (ingl) • taevale kirjutamine, reklaamide kirjutamine v joonistamine taevasse lennuki aurujoaga

stabilisaator <stabilis`aator -i 2e s> (< ld stabilis stabiilne)
1. stabiliseeriv seadis v aine
2. tehn lennuki, raketi vm lennuaparaadi osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise
3. el voolu, pinge v võimsuse püsivana hoidmise seade
4. keem ebasoovitavaid protsesse pidurdav aine
5. mer laeva õõtsumist vähendav seadis

start <st`art stardi st`arti 22e s> (ingl) • sport lähe, jooksu, võidusõidu vms võistluse algushetk; lenn lennuki, raketi vms väljalend, ärasõit

stjuardess <stjuard|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl stewardess) • reisilaeva v -lennuki reisijate naisteenindaja. Vt ka stjuuard

stjuuard <stjuuard -i 2e s> (ingl steward mõisavalitseja, toitlustaja) • reisilaeva v -lennuki reisijate meesteenindaja. Vt ka stjuardess

stoopor <st`oopor -i 2e s> (vn штопор < holl stopper) • lenn pööris (vigurlennu element), lennuki kruvijooneline laskumine

tsentreering <tsentreering -u 2 s> (< tsentreerima) • lenn lennunduses suurus, mis määrab lennuki raskuskeskme täpse asukoha; on oluline lennuki koormamisel

tšarter <tš`arter -i 2e s> (ingl charter ürik, dokument < keskld chartula < ld dem väike paber), prahikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< prahtima) • maj laeva v lennuki üürileping
tšarterreistellimus- v üürireis

viraaž <vir|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr virage pööre < virer pöörama, pöörlema)
1. kaldkurv, kurvikalle, auto- v raudtee, velotreki vm tee ühepoolne põikkalle
2. lenn viirang, lennuki 360-kraadine pööre rõhttasapinnas, üks vigurlennu elemente


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur