Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
aktseleromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld accelerare kiirustama + -meeter) • tehn kiirendusmõõtur, riist (lennuki, raketi jm) kiirenduse mõõtmiseks
amortisaator <amortis`aator -i 2e s> (< amortisatsioon) • tehn tõukeleevendi; vähendab masinale, aparaadile v ehitisele kanduvaid tõukeid ja värinat, nt tõukeid auto sõidul, lennuki maandumisel jne
automaatnavigaator <+ navig`aator -i 2e s> (< automaatne + navigaator), autonavigaator <+ navig`aator -i 2e s> (< auto-) • tehn automaatne navigatsiooniseade, vt ka GPS; lenn seade lennuki asukoha automaatseks määramiseks sõltumatult maapinna nähtavusest
avio- (< ld avis lind) • lennuki-, lennu-
aviofoobia <+ f`oobia 1 s> (< avio- + foobia) • psühh lennukartus, kartus lennata lennuki vm lennusõidukiga
aviohorisont <+ horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< avio- + horisont) • lenn, tehn mõõteriist, mis näitab horisondi tegelikku asendit ning lennuki piki- ja põiktelje kallet horisondi suhtes; kasut pimelendudel halva ilmaga ja öösiti
deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest
ekipaaž <ekip|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr équipage < équiper varustama) • laeva, lennuki, tanki vm meeskond; (uhke) hobusõiduk koos kutsariga; sõj mereväe kaldaväeosa
eleroon <eler|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aileron tiivaots) • lenn kaldtüür, üles ja alla liigutatavad pinnad lennuki kandepinna otste tagaservades
elevoonid pl <elev|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl elevon < elevator tõstja + eleroon) • tehn, lenn rõhtsabata ja kereta lennuki (vaidtiib) tüürklapid, mis toimivad nii kald- kui ka kõrgustüürina
flatter <fl`atter -i 2e s> (ingl flutter värisemine, lipendamine) • lenn lennuki tiiva v saba väände- ja paindevõngete koosmõjul tekkiv vibratsioon
glissaad <gliss|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr glissade < glisser libisema, liuglema)
1. tants liugsamm, libistav tantsusamm
2. lenn lennuki lauglennu v sirgjoonelise tõusu trajektoor
gürohorisont <+ horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< güro- + horisont) • tehn tehishorisont; mõõteseade, mis näitab lennuki asukohta
gürostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< güro- + kr statos seisev) • tehn vurrseade, mida kasut tasakaalustajana (nt laeva õõtsumise vähendamiseks, lennuki automaatjuhtimisel, ühel rööpal liikuvate vagunite tasakaalus hoidmiseks jne)
katapult <katap|`ult -uldi -`ulti 22e s> (ld catapulta < kr katapeltēs)
1. aj, sõj antiik- ja keskaegne kiviheitemasin
2. lenn seade, mis tagab lennuki õhkutõusmise laevalt
3. tehn väljapaiskeseade (nt lennuki avarii korral)
kinetoos <kinet|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kinēsis liikumine) • med merehaigus, kiirendustõbi; tekib laeva-, lennuki-, auto-, rongi- vm sõidul õõtsumisest ja ebaühtlasest kiirusest tingitud kehaasendi muutustega kaasneva tasakaalu-, nägemis- ja siseelundite siseretseptorite ärrituse tagajärjel
kreen <kr`een kreeni kr`eeni 22e s> (vn крен < ingl careen, holl krengen laeva küljeli panema < pr carène (laeva) kiil) • mer külgkalle, (laeva, lennuki) kalle pikitasandi suhtes; piltl tasakaalust väljas, ebakindel olek
kromansiil <kromans|`iil -iili -`iili 22e s> {lüh sõnadest kroom, mangaan, silicium} • tehn legeeritud konstruktsiooniteras, mis sisaldab kroomi, mangaani ja räni (kõiki u 1%); kasut laeva-, lennuki- ja masinaehituses
lonžeroon <lonžer|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr longeron < long pikk) • tehn lennuki kere külgtala; lennuki tiiva tugitala; auto raamistiku külgtala
ornitopter <ornit`opter -i 2e s> (< ornito- + kr pteron tiib) • lenn, aj linnuk, linnu tiibade liikumist järeleaimav lennuaparaat (üks praeguse lennuki eelkäijaid)
pikee2 <pik`ee 26i s> • lenn pikeeriva lennuki asend; (lennuki) pikeering, järsult maapinna poole sööstmine; kasut täpsuspommitamiseks v vältimaks õhutõrjevahendi tabamust
piloot <pil|`oot -oodi -`ooti 22e s> (it pilota)
1. lenn lennuki vm õhusõiduki juht
2. mer van loots
3. kõnek võidusõiduauto juht, nt vormelipiloot
raadiokompass <+ k`omp|`ass -assi -`assi 22e s> (< raadio + kompass) • lennuki ja laeva kursi hoidmiseks kasutatav automaatne raadiopeilingaator
skywriting [skairaiting] (ingl) • taevale kirjutamine, reklaamide kirjutamine v joonistamine taevasse lennuki aurujoaga
stabilisaator <stabilis`aator -i 2e s> (< ld stabilis stabiilne)
1. stabiliseeriv seadis v aine
2. tehn lennuki, raketi vm lennuaparaadi osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise
3. el voolu, pinge v võimsuse püsivana hoidmise seade
4. keem ebasoovitavaid protsesse pidurdav aine
5. mer laeva õõtsumist vähendav seadis
start <st`art stardi st`arti 22e s> (ingl) • sport lähe, jooksu, võidusõidu vms võistluse algushetk; lenn lennuki, raketi vms väljalend, ärasõit
stjuardess <stjuard|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl stewardess) • reisilaeva v -lennuki reisijate naisteenindaja. Vt ka stjuuard
stjuuard <stjuuard -i 2e s> (ingl steward mõisavalitseja, toitlustaja) • reisilaeva v -lennuki reisijate meesteenindaja. Vt ka stjuardess
stoopor <st`oopor -i 2e s> (vn штопор < holl stopper) • lenn pööris (vigurlennu element), lennuki kruvijooneline laskumine
tsentreering <tsentreering -u 2 s> (< tsentreerima) • lenn lennunduses suurus, mis määrab lennuki raskuskeskme täpse asukoha; on oluline lennuki koormamisel
tšarter <tš`arter -i 2e s> (ingl charter ürik, dokument < keskld chartula < ld dem väike paber), prahikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< prahtima) • maj laeva v lennuki üürileping
tšarterreis • tellimus- v üürireis
viraaž <vir|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr virage pööre < virer pöörama, pöörlema)
1. kaldkurv, kurvikalle, auto- v raudtee, velotreki vm tee ühepoolne põikkalle
2. lenn viirang, lennuki 360-kraadine pööre rõhttasapinnas, üks vigurlennu elemente