[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 129 artiklit
abordaaž <abord|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr abordage) • sõj, aj sõude- ja purjelaevastiku ajastu taktikalisi võtteid merelahingus: ründav laev kinnitati haakidega vaenlase laeva külge, et meeskond saaks tungida vastase laevale
ahter <`aht|er -ri 2e s> (holl achter) • mer laeva päraosa
aksiomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld axis telg + -meeter) • mer rooliseadme näitur, mis näitab, millise nurga all asub laeva pikitasandi suhtes roolileht
amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)
ankur <`ank|ur -ru 2 s> (vanaingl ancor(a) v rts ankare < ld ancora < kr ankyra)
1. aj endisaegne mahuühik, mida kasutati veini, viina ja õlle mõõtmiseks, riigiti erinev: 32,5–41 l
2. tehn elektromagneti liikuv osa; alalisvoolumasina (liikuv) osa, milles indutseerub elektromotoorjõud; kellamehhanismi osa
3. mer vahend laeva vm ujuvseadme paigalhoidmiseks vees
argonaudid pl <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (kr sg Argonautēs < pn Argō, laeva nimi + kr nautēs meresõitja) • müt Vana-Kreeka müütilised kangelased, Kolchisest kuldvillakut tagasi toomas käinud laeva Argo meeskonna liikmed; piltl julged meresõitjad, seiklejad merel
avarii <avar`ii 26 s> (it avaria < keskld kahju < ar ‛awār viga, defekt) • laeva-, auto- v lennuõnnetus, milles saab kannatada veos v inimene; jur merikahju, laevale v laadungile tekitatud kahju; piltl õnnetusjuhtum, äpardus
ballast <ball|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl < rts)
1. vajutis, raskus (nt kaasavõetavad liivakotid jm õhupallidel ja -laevadel)
2. mer raskus, mis paigutatakse laeva, et parandada laeva meresõiduomadusi
3. eh kruus, liiv, kivikillustik raudteetammil
4. piltl liigne v tülikas lisakoorem v ese
ballastaine • toidu koostisosa (tselluloos, ligniin jt), mis ei lõhustu seedimisel ning täidab seedetalitluses nn puhastusfunktsiooni
bare boat charter 
[beə(r) bout tšaa(r)tə(r)] (ingl palja paadi prahikiri) • mer prahikiri, millega laevaomanik annab prahtija käsutusse laeva ilma laevapereta
batütermograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr bathys sügav + termo- + -graaf) • hüdrol mõõteriist veekogude pindmise veekihi temperatuuri üleskirjutamiseks ja veeproovide võtmiseks laeva liikumise ajal
besaanmast <+ m`ast masti m`asti 22e s> (holl bezaansmast) • mer üks purjelaeva tagumistest mastidest, olenevalt laeva tüübist
bodmerii <bodmer`ii 26 s> (sks Bodmerei) • mer kiiluraha, laen, mille teeb laevajuht laeva v lasti pantides, et hankida merereisi lõpetamiseks vajalik raha
bruto <bruto adv> (sks brutto < it inetu, määritud < ld brutus raske), lüh bto • maj kogu- (koos pakendiga), maha arvamata, vastand neto
brutokaal • maj kauba ja pakendi kaal kokku
brutoregistertonnaaž, tähis brt • mer van registertonnides mõõdetav laeva kogumahutavus
brutotonnaaž • mer laeva kinniste ruumide kogumaht
brutotulu • maj kogutulu, kulusid maha arvamata
burlakk <burl|`akk -aki -`akki 22e s> (vn бурлак) • aj laeva v lotja jõekaldalt köiega vastuvoolu vedav tööline, eriti Volga jõel XVI–XIX s
dedveit <dedv|`eit -eidi -`eiti 22e s> (ingl deadweight), lüh DW • mer laeva täielik kandevõime tonnides
deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest
diametraaltasand <+ tasand -i 2e s> (< diametraalne) • mer laeva pikitasand, jaotab laevakere sümmeetriliselt kaheks võrdseks pooleks
diferent <difer|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld differens erinev) • mer vööri- ja ahtrisüvise vahe, laeva pikikalle
dispašš <disp|`ašš -aši -`ašši 22e s> (pr dispache < it dispaccio kiirsõnum < hisp despacho) • maj, jur mereavarii puhul koostatav kahjude arvestus ning jaotus laeva- ja lastiomaniku vahel
ekipaaž <ekip|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr équipage < équiper varustama) • laeva, lennuki, tanki vm meeskond; (uhke) hobusõiduk koos kutsariga; sõj mereväe kaldaväeosa
fas2 {lüh ingl sõnadest free alongside ship vaba laeva parda ääres} • maj rahvusvahelises kaubanduses ostu-müügilepingu eritingimus: müüja peab kauba omal kulul toimetama sadamakaile laevaparda vahetusse lähedusse
floor2 <fl`oor floori fl`oori 22e s> (ingl) • mer laeva põhjatalastiku põiktala
fob {lüh ingl sõnadest free on board tasuta pardale} • maj rahvusvahelises kaubanduses kasutatav ostu-müügilepingu eritingimus, mille järgi müüja peab kauba omal kulul (arvestatakse kauba hinnasse) toimetama laeva pardale. Vt ka cif, fas2
galioon <gali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl galjoen) • mer XVII–XVIII s purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju v vapiga); kasut laeva käimlana, vahel ka arestikambrina
güroroolija <+ r`oolija 1 s> (< güro-) • mer automaatroolija, elektromehaaniline seade laeva automaatseks juhtimiseks gürokompassi abil
gürostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< güro- + kr statos seisev) • tehn vurrseade, mida kasut tasakaalustajana (nt laeva õõtsumise vähendamiseks, lennuki automaatjuhtimisel, ühel rööpal liikuvate vagunite tasakaalus hoidmiseks jne)
güüs <g`üüs güüsi g`üüsi 22e s> (holl geus) • mer vöörilipp, mis ajalooliselt näitas laeva kodusadamat; nüüdisajal sõjalaevastiku vöörilipp
hekk <h`ekk heki h`ekki 22e s> (sks Heck) • mer laeva ahtertäävist tagapool paiknev ahtriosa
hekituli • mer, aj ahtrituli
illuminaator <illumin`aator -i 2e s> (< ld illuminator valgustaja < illuminare valgustama)
1. klaasitud, vee- ja õhutihe, hrl ümmargune laeva- v lennukiaken
2. (keskld < ld) aj meister, kes kaunistab kaarte, käsikirju jm värviliste initsiaalide ja joonistega
3. hrv ilutulestiku e illuminatsiooni korraldaja
impulss <`imp|`ulss -ulsi -`ulssi 22e s> (ld impulsus tõuge < impellere tõukama)
1. (äkiline) aje, tõuge; mõjur, mõjuv põhjus
2. füüs liikumishulk, mis punktmassi puhul võrdub liikuva keha massi ja kiiruse korrutisega
3. el voolu v pinge lühiajaline kõrvalekalle püsiväärtusest
impulsslamp • lühiajalisi tugevaid valgusimpulsse tekitav lahenduslamp, välkvalgusti
impulsslaser • välkelaser
impulssraadionavigatsioonisüsteem • mer hüperboolne kauguste vahe mõõtmise süsteem, mida kasut raadionavigatsioonis laeva asukoha määramiseks merel
induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo
inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)
jeerimine <j`eerimi|ne -se -st 12 s> (sks Gieren) mer
1. seegamine, laeva perioodiline kursist kõrvalekaldumine
2. ankrus laeva külgsuunaline pendeldamine
julla <julla 16 s> (rts joll, jolle, julle) • mer avamerejahi v väikese laeva 2-aeruline terava põhjaga väike sõudepaat; kasut peale ühenduse pidamise ka kalapüügil ja hülgeküttimisel. Vt ka jaal, jaul, joll
jüüt <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (holl hut kajut) • mer pupp, laeva ahtris paiknev tekiehitis
kambüüs <kamb|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (alamsks kambüse < holl kombuis) • mer laeva köök
kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kargo <kargo 16 s> (hisp cargo laadimine, koorem) • maj last, (laeva) laadung, koorem; kindlale aadressile suunatud saadetis (auto- v bussifirma vahendusel)
kargokindlustus • maj koorma v saadetise kindlustus veol tekkida võivate kahjude vastu
karkass <kark|`ass -assi -`assi 22e s> (pr carcasse luustik, toes) • (hoone, laeva) kandesõrestik, tugiraamistik; mingi eseme (traat)toestik
kaskokindlustus <+ kindlustus -e 11 s> (sks Kasko(versicherung) < hisp casco vaat, laevakere) • maj veovahendi (laeva, auto jne) kindlustus veol tekkivate õnnetuste vastu
kessoon <kess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr caisson kast)
1. hüdrol suur põhjata kasti kujuline tarind suruõhu abil veevaba kambri loomiseks veealuste tööde tegemisel
2. mer seadis laeva veealuse osa kuivatamiseks laevakere remontimisel
3. tehn metallisulatusahju osa: õõnsate seintega teraskarp, milles ringleb jahutusvesi
4. arhit → kassett (5)
kiil <k`iil kiilu k`iilu 22e s> (holl kiel, ingl keel) • mer emapuu, andur, laeva (v paadi) põhja pikisuunaline tala, mille külge kinnitub sõrestik
kiilhaalama <+ h`aalama haalata 29 v> (holl kielhalen) mer
1. laeva tugevasti ühele küljele kallutama (veealuse osa parandamiseks, puhastamiseks v värvimiseks)
2. aj meremeest karistuseks laeva kiilu alt läbi tõmbama
kinetoos <kinet|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kinēsis liikumine) • med merehaigus, kiirendustõbi; tekib laeva-, lennuki-, auto-, rongi- vm sõidul õõtsumisest ja ebaühtlasest kiirusest tingitud kehaasendi muutustega kaasneva tasakaalu-, nägemis- ja siseelundite siseretseptorite ärrituse tagajärjel
kingston <k`ingston -i 2e s> , kingstonkraan <+ kr`aan kraani kr`aani 22e s> (< pn J. Kingston, 19. s Inglise insener) • mer laeva veealuses osas paiknev klapp, mille kaudu võetakse laevasüsteemidesse vett
klaarima <kl`aarima klaarib 28 v> (sks klären < ld clarus selge) • selgitama; selitama; mer laeva sadamas sisse v välja vormistama; laeva v kalastustarbeid korda seadma
kliiver <kl`iiv|er -ri 2e s> , kliiverpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl kluiver) • mer kolmnurkne puri laeva vööris
klüüs <kl`üüs klüüsi kl`üüsi 22e s> (sks Klüse) • mer tugeva metalläärisega ava laeva umbreelingus, pardas v tekis otsa v keti jaoks
ankruklüüs • mer laeva tekki ja parrast läbiv terastoru, mille kaudu antakse järele v tõmmatakse sisse ankruketti
kohverdam <kohverdam -i 19 s> (ingl coffer-dam < coffer kirst + dam tamm (tammi)) • mer veetihedate seintega kitsas ruum, paikneb eriotstarbega ruumide (nt vee- ja õlitankide, masina- ja lastiruumi) vahel; vanadel sõjalaevadel veetihedate seintega kitsas ruum piki soomustamata parrast; suur veetihe lahtise küljega kast laeva veealuse osa parandamiseks
komando <kom´ando 16 s> (it comando < comandare käskima)
1. käsklus, käsklussõna
2. ühe komandöri käsutuses olev allüksus eriülesannete täitmiseks; eriülesandelise laeva v paadi meeskond
komandopunkt • sõj koht, kust komandör juhib lahingutegevust
komandosild • mer laeva tekiehitis, kust juhitakse laeva; kaptenisild
kondemnatsioon <kondemnatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld condemnatio süüdimõistmine) • mer laeva v selle lasti kuulutamine kasutuskõlbmatuks v sõjasaagiks
konossement <konossem|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Konnossement < pr connaissement < connaître teadma, ära tundma) • maj lastikiri, veokiri, veoettevõtte v selle esindaja (laeva kapteni, agendi) antud tõend kauba meritsi vedamiseks vastuvõtu kohta
korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu
kraanpalk <+ p`alk palgi p`alki 22e s> (holl kraanbalk) • mer lühike põikpalk laeva vööris kummalgi pardal, mille abil tõstetakse ankur veest välja
kreen <kr`een kreeni kr`eeni 22e s> (vn крен < ingl careen, holl krengen laeva küljeli panema < pr carène (laeva) kiil) • mer külgkalle, (laeva, lennuki) kalle pikitasandi suhtes; piltl tasakaalust väljas, ebakindel olek
kromansiil <kromans|`iil -iili -`iili 22e s> {lüh sõnadest kroom, mangaan, silicium} • tehn legeeritud konstruktsiooniteras, mis sisaldab kroomi, mangaani ja räni (kõiki u 1%); kasut laeva-, lennuki- ja masinaehituses
kronomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< krono- + -meeter) • täppiskell (nt laeva kronomeeter); kõnek taskukell
kubrik <kubrik -u 2 s> (holl koebrug) mer
1. (purje)laeva alumine tekk
2. laeva meeskonnaruum, ruhv
kursograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kurss + -graaf) • tehn, mer kursikirjuti, laeva kurssi automaatselt registreeriv aparaat
kvartertekk <+ t`ekk teki t`ekki 22e s> (ingl quarterdeck) • mer laeva peateki ahtripoolne, veidi kõrgem osa; aj sõjalaevadel ohvitseride laevaosa ahtris
lenssima <l`enssima lensib 28 v> (holl lenzen) mer
1. purjedeta v väheste purjedega pärituult sõitma
2. laeva tunginud vett välja pumpama
logi <logi 17 s> (ingl log)
1. mer navigatsiooniseade laeva sõidukiiruse ja läbisõidetud vahemaa määramiseks
2. info päevik, kronoloogiliselt jäädvustatud sündmuseandmete kogu
logiraamat <+ raamat -u 2 s> (ingl log book, vrd logi) • mer laevapäevik, laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jm kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus
lootsima <l`ootsima lootsib 28 v> (sks lotsen) • mer nõustama kaptenit laeva juhtimisel keerulises navigatsioonipiirkonnas
loovimisnurk <+ n`urk nurga n`urka 22i s> (< loovima) • mer (laeva) vöörisuuna ja tuule suuna vaheline nurk
mess2 <m`ess messi m`essi 22e s> (ingl söök, ports, söömine) • mer laeva juhtkonna ühine söögiruum v laudkond
metatsenter <+ ts`ent|er -ri 2e s> (< meta- + tsenter) • füüs ujuvale kehale (nt laevale) mõjuva üleslükkejõu mõjusirge ja keha pikisümmeetriatasandi lõikepunkt; laeva stabiilsust määrav punkt
miidel <m`iid|el -li 2e s> (vn мидель < holl middel keskosa) • mer keskkaar, põiktasapind, mis poolitab laeva pikkuse
orlop <orlop -i 2e s> (ingl < holl overloop) • mer laeva madalaim tekk
pakk <p`akk paki p`akki 22e s> , bakk <b`akk baki b`akki 22e s> (holl bak vöör) mer
1. pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva vööris
2. purjelaeva tekipind vöörtäävist esimastini
pakpoord <p`akp|`oord -oordi -`oordi 22e s> (holl bakboord) • mer laeva vasak parras (tagant vaadatuna)
paktaak <p`akt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Backstag) • mer laeva masti, korstnat vm pooltagant hoidev tross; laeva kurss pooltagant puhuva tuule suhtes
paller <p`aller -i 2e s> , baller <b`aller -i 2e s> (< ingl ball kera, kuul) • mer võll laeva roolilehe pööramiseks
parduun <pard|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Pardun < holl pardoen) • mer tengi pooltagant hoidev tross, kinnitub laeva parda külge
peilima <p`eilima peilib 28 v> (holl peilen)
1. el asukoha kindlakstegemiseks millegi (nt tuletorni) suunda määrama (kompassi, elektromagnetlainete vm abil)
2. mer laeva tankides ja pilssides peiliga veekihi taset mõõtma
piigart <piigart -i 2e s> , piigat <piigat -i 2e s> (holl spijgat, spuigat < spuiten kastma, pritsima + gat ava) • mer ava laeva tekis vee ärajuhtimiseks
piiteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (vn битенг < holl beting, ingl bitt) • mer ristpollar, laevatekil v sadamakail olev madal rõhtsidemega postipaar, mille ümber pannakse puksiirtross v laeva kinnitusotsad
pilss <p`ilss pilsi p`ilssi 22e s> (ingl bilge) • mer ruum laeva põhja nõrguva vee kogumiseks
pollar <p`ollar -i 2e s> (ingl bollard) • mer lühike post (v postipaar) laeva tekil (tekipollar) v kail (kaipollar), mille ümber pannakse laeva kinnitusotsad (trossid)
poort <p`oort poordi p`oorti 22e s> (sks Bord, ingl board parras)
1. mer parras, laeva (paadi) külg
2. autokasti külg või ots
3. ääris, (nt väljakut) ümbritsev madal sein
4. (sks Borte) tekst äärekaunistus, äärispael
poortauto • madelauto, liikumatu kastiga veoauto
prahtima <pr`ahtima prahib 28 v> (< praht) • mer kaubaveoks laeva rentima, kaupade laevaga veoks lepingut sõlmima
propulsiivsustegur <+ tegur -i 2e s> (< ld propellere edasi tõukama) • mer, tehn laeva käituri tõhusust iseloomustav tegur
protraktor <protr`aktor -i 2e s> (< ld protrahere esile tõmbama, pikendama) • mer riist laeva asukoha merekaardile kandmiseks
pulb <p`ulb pulbi p`ulbi 22e s> (ingl bulb mugul, sibul < ld bulbus) • mer laeva vööri v ahtri veealuse osa paksend
vööripulb • paksend laeva liikumisel lainete moodustumise ja veetakistuse vähendamiseks
ahtripulb • paksend kiiruste välja ja sõukruvi töö tõhustamiseks
punker <p`unk|er -ri 2e s> (ingl bunker)
1. mahuti, (väike) hoidla; mer laeva kütuse-, eriti söeruum; tehn kitseneva allosaga mahuti pms puistmaterjali säilitamiseks
2. sõj väike pommikindel varjend, blindaaž
3. urgas, pugerik, väike armetu ruum v korter; kõnek salakorter
purser <p`urser -i 2e s> (ingl laekur, kassapidaja) • mer (reisi)laeva majandusjuht
raadiokompass <+ k`omp|`ass -assi -`assi 22e s> (< raadio + kompass) • lennuki ja laeva kursi hoidmiseks kasutatav automaatne raadiopeilingaator
raadionavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< raadio + navigatsioon) tehn
1. raadioseadmete abil orienteerumine laeva, lennukit vm liiklusvahendit juhtides
2. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb laevajuhtimiseks vajalike raadionavigatsioonivahendite konstrueerimisega
raadiopoi <+ p`oi 26 s> (< raadio + poi2) • mer navigatsiooniohtusid ja laevateed tähistav poi, millel on automaatselt töötav raadiomajakas laeva asukoha määramiseks raadiopeilingaatori abil; teatud päästesüsteemi kuuluv avariipoi
reel <r`eel reeli r`eeli 22e s> (holl reel)
1. mer ajutiselt piki laeva kinnitatud ja pingutatud trossid tormise ilmaga tekil liikumise hõlbustamiseks
2. kraeta luukide vm ohtlike kohtade ümber 1 m kõrguselt tõmmatud tross
registertonn <+ t`onn tonni t`onni 22e s> (< register + tonn) • mer laeva mahutavuse mõõtühik, 1 registertonn = 2,83 m3
roster <r`ost|er -ri 2e s> (ingl) • mer laeva peateki kohal tekiehitise ja parda vahel paiknev platvorm, millele hrl paigutatakse laeva(pääste)paadid
slipp <sl`ipp slipi sl`ippi 22e s> (ingl slip) mer
1. rööbastel liikuvate vankritega kaldtee laevade vette laskmiseks ja veest väljatõmbamiseks
2. veeliinilt algav kaldpind laeva ahtris, mida mööda tõmmatakse tekile traal
slämming <slämming -u 2 s> (< ingl slam paiskama, põrutama) • mer löögid, mis tekivad siis, kui vastu lainet liikuva laeva esiosa langeb põhjaga vastu vett
spring <spr|`ing -ingi -`ingi 22e s> (ingl) • mer laeva vöörist v ahtrist miidli suunas antud kinnitustross
stabilisaator <stabilis`aator -i 2e s> (< ld stabilis stabiilne)
1. stabiliseeriv seadis v aine
2. tehn lennuki, raketi vm lennuaparaadi osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise
3. el voolu, pinge v võimsuse püsivana hoidmise seade
4. keem ebasoovitavaid protsesse pidurdav aine
5. mer laeva õõtsumist vähendav seadis
stividor <stividor -i 19 s> (ingl stevedore lastija < hisp estibador < estibar laadima < ld stipare täitma) • mer laeva laadimist ja lossimist juhatav isik
stringer <str`inger -i 2e s> (ingl) • mer laevakeret tugevdav pikitala laeva põhjas, külgedes v peateki kohal
sürveior <sürv`eior -i 2e s> (ingl surveyor ülevaataja < survey uurima) • mer pädev isik, kes tehnilise eksperdina hindab laeva seisundit ja vigastusi, lasti kohasust mereveoks jne
šeltertekk <+ t`ekk teki t`ekki 22e s> (< ingl shelter vari, varje) • mer varitekk, kahe- v enamamastilise laeva peatekist kõrgemal paiknev ülatekk
šott <š`ott šoti š`otti 22e s> (sks Schott) • mer veekindel ristvahesein laevaruumis; takistab laevakere vigastuse korral kogu laeva veega täitumast
taak <t`aak taagi t`aaki 22e s> , staak <st`aak staagi st`aaki 22e s> (holl stag) • mer tross, mis hoiab laeva masti eestpoolt (purjejahtidel ka tagantpoolt); taakide külge kinnitatakse ka kolmnurksed purjed taakslid
tank <t`ank tanki t`anki 22e s> (ingl)
1. suur vedelikumahuti nt vedelkütuse, joogi- v katlavee, laeva ballasti vms jaoks, vt ka tsistern
2. sõj täielikult soomustatud ja hea maastikuläbivusega roomikuil liikuv relvastatud lahingumasin
3. kõnek tanksaabas, tugev paksust nahast saabas
taraan <tar|`aan -aani -`aani 22e s> (vn таран < kr) • sõj, aj kindlussõdade aegu kasutatud rammipalk müüri, värava v torni lõhkumiseks; laeva esileulatuv rammitääv hoopide andmiseks vaenlase laevadele
tiikpuu <+ p`uu 26i s> (ingl teak < port teca < malajalami tēkka), ka tekapuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> • bot suure tiikpuu (Tectona grandes) ja mõne teise Kagu-Aasias kasvava puu väga kaunis ja erakordselt tugev väärispuit; kasut laeva- ja vesiehituses, mööblitööstuses ja kunstiesemete valmistamiseks
tonnaaž <tonn|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr tonnage < tonn) • mer laeva(de) veeväljasurve tonnides, ka mahutavus registertonnides; tehn vaguni, auto jm kandevõime tonnides
torpedeerima <torped|`eerima -eerib 28 v> • sõj torpeedot laeva pihta laskma; piltl kahjustama, nurjama
traal <tr`aal traali tr`aali 22e s> (ingl trawl)
1. mer traalnoot, traalpüünis, pms traaleri taga veetav kurnpüünis; nüüdisaja levinuim kalapüügivahend
2. sõj miinitraal, vahend maa- ja meremiinide avastamiseks ning hävitamiseks (paigutatakse laeva, kopteri v tanki külge)
traavers <traavers -i 2e s> (pr travers, traverse < ld transversum ristisuund; risti, põiki)
1. tehn risttala v -varb, põikpuu; kahe rööbiti liikuva masinaosa omavaheline ühendustükk; pikkade ja õhukeseseinaliste ehitustarindite tõstmise seade
2. mer laeva kursiga e laeva pikiteljega ristuv suund; tammikujuline ehitis kalda kaitseks uhtumise vastu
3. sõj kindlustuse kaitsevalli seesmine osa, mis kaitseb väljapääsu; kaevikuis kaevikujoonele täisnurgi kulgev kaitsevall, mis takistab kaeviku otsetulistamist külgedelt
4. sport alpinismis põiktõus, küljetsi mäkketõus, liikumine horisontaalselt piki kaljuseina v mäeahelikku
5. muus põiki puhutav barokkflööt
trapp2 <tr`app trapi tr`appi 22e s> (holl trap trepp) • laeva- v lennukitrepp
triiv <tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (rts driva, holl drijven ujuma, triivima) • aeglane liikumine, muutumine v algasendist hälbimine; mer laeva kursist kõrvalekaldumine tuule v hoovuse mõjul
trimm <tr`imm trimmi tr`immi 22e s> (ingl trim) • mer laeva tasakaaluasend vees
trimmima <tr`immima trimmib 28 v> (ingl trim korda seadma)
1. mer laadungi v ballasti paigutamisega laeva tasakaalustama
2. mer purjesid seadma
3. trimmeriga (4) muru niitma
4. habet, vuntse vm karvkatet (ka loomadel) trimmeriga korrigeerima (1)
5. kõnek pinguldama, nt lihaseid, nahka
trümm <tr`ümm trümmi tr`ümmi 22e s> (vn трюм < holl het ruim, ’t ruim trümm, määrava artikliga) • mer laeva lastiruum, alumise teki ja põhja vaheline ruum
tsirkulatsioon <tsirkulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld circulatio)
1. ringvool, ringlus, ringe
2. maj käive, käibimine
3. mat, füüs ringiintegraal
4. mer pöördering, kõverjoon, mida mööda liigub laeva raskuskese pärast rooli pööramist u 35° võrra ühe parda suunas, kui laev liigub täiskäigul
tsitadell <tsitad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr citadelle < it dem citadella väike linn < città linn)
1. südakindlus, kindluse enim kaitstud keskosa
2. arhit vanaaegse linna v lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis
3. mer sõjalaevas eriliselt tugevdatud ruum, kus paiknevad laeva tähtsaimad seadmed
4. piltl kindel varjupaik
tšarter <tš`arter -i 2e s> (ingl charter ürik, dokument < keskld chartula < ld dem väike paber), prahikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< prahtima) • maj laeva v lennuki üürileping
tšarterreis • tellimus- v üürireis
tvintekk <tvint|`ekk -eki -`ekki 22e s> (ingl 'tween-decks < between decks tekkide vahel) • mer vahetekk, laeva kahe teki vaheline ruum; loendatakse ülalt alla
vall <v`all valli v`alli 22e s> (sks Fall, holl val) • mer laeva seisevtaglase tross, millega tõstetakse raad, purje, lippu vms. Vt ka vant
vangliin <v`angl|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Fangleine) • mer tross paadi ninas paadi kinnitamiseks laeva, silla jne külge
vant <v`ant vandi v`anti 22e s> (sks Want) • mer laeva seisevtaglase tross, mis hoiab masti v tengi parda poolt (vt ka vall); arhit tala v masti toetav tõmbevarras, hrl terastross; rippkonstruktsiooni eelpingestatud kandeelement
vantsild • eh rippsild, mille peakandurid moodustuvad sõidutee tasemel asuvast jäikustalast ja seda püloonidega ühendatavatest vantidest
waterway [wootə(r)wei] (ingl) mer
1. veetee, laevatee
2. mer laeva veejooksuplank, pardaäärne paksem tekiplank piimide otstel
vrakk <vr`akk vraki vr`akki 22e s> (sks Wrack) • mer kõlbmatuks muutunud v hukkunud laeva kere
vöörtääv <+ t`ääv täävi t`äävi 22e s> (holl voorsteven < voor- eesmine + steven käil) • mer laevakere talastiku osa: laeva vööris paiknev tarind, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus
