[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergiatuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsikafüüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipommsõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekteratomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüsaatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituumaatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkelltäpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühikaatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

aeroioon <+ i`oon iooni i`ooni 22e s> (< aero- + ioon) • füüs õhus sisalduv ioon v laetud aerosooliosake
aeroioonravimed aeroioonidega ravimine, füsioteraapia liike

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektronfüüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihasanat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametalltehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

elektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< elektro- + dünaamika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektrilaengute ja laetud kehade liikumist ning elektromagnetväljade levimist

elektrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrostaatikasse puutuv, elektrostaatikal põhinev
elektrostaatiline emissioonfüüs külmemissioon (ka autoemissioon, tunnelemissioon, väljaemissioon), elektronide eritumine elektrijuhist selle pinna kohal tekitatud tugeva elektrivälja toimel
elektrostaatiline generaatortehn pms demonstratsioonivahendina kasutatav elektrimasin, mis elektrilaengute siirdamisega tekitab ülikõrge alalispinge
elektrostaatiline influents, elektrostaatiline induktsioonfüüs laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha läheduses, mida põhjustab elektronide ümberpaigutumine keha elektrivälja mõjul
elektrostaatiline laenguühik, tähis füüs elektrilaengu mõõtühik CGSE-süsteemis
elektrostaatiline välifüüs ajas muutumatu elektriväli

emitter <em`it|ter -teri ~ -ri 2e s> (< ld emittere välja laskma) • el laetud osakesi kiirgav elektrood nt elektronlambis; bipolaartransistori elektrood, mis sisestab laengukandjaid baasikihti
emitterjärgurtransistoriga võimendusaste, millel on suur sisend- ja väike väljundtakistus

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetodfüüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

hüdroioonravi <+ ravi 17 s> (< hüdro- + ioon) • med elektriliselt laetud veeioonide sissehingamine, üks füsioteraapia liike

influents <influ|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr, ingl influence < keskld influentia sissevool < ld influere sisse voolama) • mõju, toime
elektrostaatiline influentsel laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha lähedal
influentsgeneraatorel elektrimasin kõrge alalispinge tekitamiseks elektrilaengute siirdamise teel

ioon <i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kr prees partits ion minev, liikuv) • füüs elektriliselt laetud aatom v aatomite rühm; positiivne ioon (katioon) tekib neutraalsest osakesest, kui see kaotab ühe v mitu elektroni, negatiivne ioon (anioon) tekib elektroni(de) liitumisel neutraalse osakesega

kerma <kerma 16 s> {lüh ingl sõnadest kinetic energy released in matter aines vabanenud kineetiline energia} • füüs ioniseeriva kiirguse ja aine vastastiktoimel tekkivate laetud osakeste kineetiline koguenergia; ühik grei

kompleksioon <+ i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kompleksne + ioon) • keem struktuuriüksusena eristatav laetud osake kompleksühendis

kondensatsioon <kondensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld condensatio)
1. füüs tihendus, tihenemine, tihendamine, aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse (v tahkesse)
2. keem liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine (nt vee) eraldumine
kondensatsioonituumfüüs gaasis olev tahke v vedela aine osake v laetud gaasiosake (ioon), mis koondab enese ümber gaasi molekule ja soodustab seega kondenseerumist
kondensatsioonivesiveeauru kondenseerumisel tekkinud vesi

konvektsioon <konvektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl convection < ld convectio kokkuvedu) • füüs soojuse levimine koos liikuva vedeliku v gaasiga, hrl õhuga; meteor õhu püstsihiline liikumine alumiste õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu
konvektsioonivoolfüüs elektrivool, mida tekitab elektriliselt laetud makroosakeste v kehade liikumine

mesoaatom <+ `aatom -i 2e s> (< meso- + aatom) • füüs aatom, milles üks v mitu elektroni on asendunud negatiivselt laetud mesoni v müüoniga

mesoonium <mes`oonium -i 19~2e s> • füüs liitosake, mis koosneb positiivselt laetud mesonist v müüonist ja elektronist

ponderomootorjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< ld pondus, gen ponderis kaal + motor liigutaja) • füüs elektriliselt laetud kehale v elektrivooluga juhile elektromagnetväljas mõjuv mehaaniline jõud; ka valguse ja heli rõhk

prooton <pr`ooton -i 2e s> (< kr prōton esimene, kesksoovorm) • füüs aatomituuma koostisse kuuluv stabiilne positiivselt laetud osake

rekombinatsioon <+ kombinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + kombinatsioon)
1. füüs vastandmärgiliste laetud osakeste ühinemine neutraalseteks aatomiteks v molekulideks
2. biol geenide ümberkombineerumine sigimisel; sel teel kujunenud uus geenide kombinatsioon

sekundaaremissioon <+ emissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< sekundaarne + emissioon) • füüs elektronide väljapaiskumine ainest sellele langevate elektronide vm elektriliselt laetud osakeste toimel

stsintillatsioon <stsintillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scintillare särama, kiirgama < scintilla säde) • astr kinnistähtede heleduse ja värvuse näiv kiire vahelduv muutumine, vilkumine; füüs välgatus, laetud osakese v footoni tekitatud valgussähvatus luminofooris

tsüklotron <tsüklotron -i 19 s> (< kr kyklos ring + elektron) • füüs raskete laetud osakeste resonantskiirendi mitte väga suurte energiate piirkonnas; kasut aatomituuma lõhustamisel, ka lühiajaliste radioaktiivsete isotoopide valmistamiseks meditsiinilistel eesmärkidel


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur