[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

aeroioon <+ i`oon iooni i`ooni 22e s> (< aero- + ioon) • füüs õhus sisalduv ioon v laetud aerosooliosake
aeroioonravi • med aeroioonidega ravimine, füsioteraapia liike

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

elektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< elektro- + dünaamika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektrilaengute ja laetud kehade liikumist ning elektromagnetväljade levimist

elektrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrostaatikasse puutuv, elektrostaatikal põhinev
elektrostaatiline emissioon • füüs külmemissioon (ka autoemissioon, tunnelemissioon, väljaemissioon), elektronide eritumine elektrijuhist selle pinna kohal tekitatud tugeva elektrivälja toimel
elektrostaatiline generaator • tehn pms demonstratsioonivahendina kasutatav elektrimasin, mis elektrilaengute siirdamisega tekitab ülikõrge alalispinge
elektrostaatiline influents, elektrostaatiline induktsioon • füüs laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha läheduses, mida põhjustab elektronide ümberpaigutumine keha elektrivälja mõjul
elektrostaatiline laenguühik, tähis lü • füüs elektrilaengu mõõtühik CGSE-süsteemis
elektrostaatiline väli • füüs ajas muutumatu elektriväli

emitter <em`it|ter -teri ~ -ri 2e s> (< ld emittere välja laskma) • el laetud osakesi kiirgav elektrood nt elektronlambis; bipolaartransistori elektrood, mis sisestab laengukandjaid baasikihti
emitterjärgur • transistoriga võimendusaste, millel on suur sisend- ja väike väljundtakistus

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetod • füüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

hüdroioonravi <+ ravi 17 s> (< hüdro- + ioon) • med elektriliselt laetud veeioonide sissehingamine, üks füsioteraapia liike

influents <influ|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr, ingl influence < keskld influentia sissevool < ld influere sisse voolama) • mõju, toime
elektrostaatiline influents • el laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha lähedal
influentsgeneraator • el elektrimasin kõrge alalispinge tekitamiseks elektrilaengute siirdamise teel

ioon <i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kr prees partits ion minev, liikuv) • füüs elektriliselt laetud aatom v aatomite rühm; positiivne ioon (katioon) tekib neutraalsest osakesest, kui see kaotab ühe v mitu elektroni, negatiivne ioon (anioon) tekib elektroni(de) liitumisel neutraalse osakesega

kerma <kerma 16 s> {lüh ingl sõnadest kinetic energy released in matter aines vabanenud kineetiline energia} • füüs ioniseeriva kiirguse ja aine vastastiktoimel tekkivate laetud osakeste kineetiline koguenergia; ühik grei

kompleksioon <+ i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kompleksne + ioon) • keem struktuuriüksusena eristatav laetud osake kompleksühendis

kondensatsioon <kondensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld condensatio)
1. füüs tihendus, tihenemine, tihendamine, aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse (v tahkesse)
2. keem liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine (nt vee) eraldumine
kondensatsioonituum • füüs gaasis olev tahke v vedela aine osake v laetud gaasiosake (ioon), mis koondab enese ümber gaasi molekule ja soodustab seega kondenseerumist
kondensatsioonivesi • veeauru kondenseerumisel tekkinud vesi

konvektsioon <konvektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl convection < ld convectio kokkuvedu) • füüs soojuse levimine koos liikuva vedeliku v gaasiga, hrl õhuga; meteor õhu püstsihiline liikumine alumiste õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu
konvektsioonivool • füüs elektrivool, mida tekitab elektriliselt laetud makroosakeste v kehade liikumine

mesoaatom <+ `aatom -i 2e s> (< meso- + aatom) • füüs aatom, milles üks v mitu elektroni on asendunud negatiivselt laetud mesoni v müüoniga

mesoonium <mes`oonium -i 19~2e s> • füüs liitosake, mis koosneb positiivselt laetud mesonist v müüonist ja elektronist

ponderomootorjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< ld pondus, gen ponderis kaal + motor liigutaja) • füüs elektriliselt laetud kehale v elektrivooluga juhile elektromagnetväljas mõjuv mehaaniline jõud; ka valguse ja heli rõhk

prooton <pr`ooton -i 2e s> (< kr prōton esimene, kesksoovorm) • füüs aatomituuma koostisse kuuluv stabiilne positiivselt laetud osake

rekombinatsioon <+ kombinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + kombinatsioon)
1. füüs vastandmärgiliste laetud osakeste ühinemine neutraalseteks aatomiteks v molekulideks
2. biol geenide ümberkombineerumine sigimisel; sel teel kujunenud uus geenide kombinatsioon

sekundaaremissioon <+ emissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< sekundaarne + emissioon) • füüs elektronide väljapaiskumine ainest sellele langevate elektronide vm elektriliselt laetud osakeste toimel

stsintillatsioon <stsintillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scintillare särama, kiirgama < scintilla säde) • astr kinnistähtede heleduse ja värvuse näiv kiire vahelduv muutumine, vilkumine; füüs välgatus, laetud osakese v footoni tekitatud valgussähvatus luminofooris

tsüklotron <tsüklotron -i 19 s> (< kr kyklos ring + elektron) • füüs raskete laetud osakeste resonantskiirendi mitte väga suurte energiate piirkonnas; kasut aatomituuma lõhustamisel, ka lühiajaliste radioaktiivsete isotoopide valmistamiseks meditsiinilistel eesmärkidel