Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 61 artiklit
ad- (ld juurde) • lgv suunda väljendav eesliide paljudes ladina ja prantsuse laenudes
ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud
alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisane • domineeriv isane
alfakiirgus • füüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalagunemine • füüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosake • füüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraud • α-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomega • piltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega
amicus Plato, sed magis amica veritas [amiikus plato sed magis amiika veeritas] (ld) • Platon on armas, kuid veel armsam on tõde, s.o tõde on kallim kõigest (Aristotelesele omistatavad sõnad ladina keelde tõlgituna)
analektid plt <anal|ektid -`ektide 22e s> (< kr analekta valimik) • kirj kogumik valitud luuletusi, kirjutisi, katkendeid kirjandusteostest, mõtteteri; valimik kreeka ja ladina tekste
antiikva <ant`iikva 1 s> (< ld antiquus, fem antiqua vana, muistne) • trük ladina trükikirja tüüp. Vt ka fraktuur
beeta <beeta 16 s> (kr bēta) • kreeka tähestiku 2. täht B, β; vastab ladina b-le
beetakiirgus • füüs β-kiirgus, beetaosakeste voog
beetalagunemine • füüs β-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne lagunemine
beetaosake • füüs β-osake, beetalagunemisel aatomituumast väljapaiskunud elektron v positron
beetaraud • β-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 760–960 °C
consecutio temporum [konsekuutsio temporum] (ld aegade järjestus) • lgv ajavormide ühtlustus, ladina keele grammatika reegel, mille järgi põimlause kõrvallause öeldise ajavorm sõltub alistava lause öeldise ajavormist
de [pr dö] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes
delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses
depoonens <depoonens -i 2e s> , depoonensverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (ld verbum deponens) • lgv ladina keele grammatikas passiivi muutelõppudega tegusõna, millel on aktiivi tähendus
digraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< di- + -graaf), digramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< di- + -gramm) • lgv kahe tähe ühend ühe hääliku v foneemi tähistamiseks, nt ch = š, au = o prantsuse keeles, ph = f ladina keeles
distributiivne <distribut`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perf partits distributus jaotatud) • jaotav; jaotuv, jaotuslik
distributiivsed arvsõnad pl • lgv jaotavad arvsõnad (vastavad küsimusele: kui palju igaühel?), nt bini ladina 'igaühel kaks'
dzeeta <dzeeta 16 s> (kr zēta) • kreeka tähestiku 6. täht Ζ, ζ; vastab ladina z-le
eeta <eeta 16 s> (kr ēta) • kreeka tähestiku 7. täht H, η; vastab ladina pikale e-le
egiptienn <egipti|`enn -enni -`enni 22e s> (pr égyptienne egiptuse) • trük XIX s alguses kujunenud ladina trükikiri
epsilon <epsilon -i 19 s> (kr e psilon paljas e, eristamaks seda diftongist ai, mida hääldatakse alates hilisantiigist samuti e-na) • kreeka tähestiku 5. täht Ε, ε; vastab ladina lühikesele e-le
fii <f`ii 26 s> (kr phei) • kreeka tähestiku 21. täht Φ, φ; vastab ladina f-ile
gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist
gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium
gerundium <ger`undium -i 19~2e s> (ld < gerere kandma) • lgv ladina grammatikas teonimi, mida kasut ainult ainsuse obliikva- e kaudseis käändeis; tinglikult nimet gerundiumiks eesti tegusõna des~tes~es-tunnuselist käändelist vormi, nt lugedes, hakates
hii <h`ii 26 s> (kr chei) • kreeka tähestiku 22. täht Χ, χ; vastab ladina ch-le
hübriid <hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ld hybrida, ibrida ristsugutis) • zool, bot ristand, värd, ristsugutis, geneetiliselt erisuguste vanemate ristumisest v ristamisest saadud järglane; piltl eri osistest koosnev objekt
hübriidauto • tehn auto, mis kasutab liikumiseks mitut energiaallikat (enamasti nii bensiini- kui ka elektrimootorit)
hübriidsõna • lgv liitsõna, mille koostisosad pärinevad eri keeltest, nt automobiil (kreeka k + ladina k)
interlingua <interl`ingua 1 s> (it < inter- + lingua keel) lgv
1. Itaalia matemaatiku G. Peano 1903. a loodud, ladina keelele tuginev rahvusvaheline tehiskeel
2. USA-s Rahvusvahelise Abikeele Assotsiatsiooni (asut 1934) loodud rahvusvaheline abikeel; rahvusvahelise abikeele üldnimetus
ioota <ioota 16 s> (kr iōta) • kreeka tähestiku 9. täht Ι, ι; vastab ladina i-tähele; selle tähe nimetusest on eesti keeles kujunenud tähenimetus jott
jakobiit <jakob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iacobita < ld pn Iacob(us), mehenimi)
1. aj Inglismaalt 1688. a pagendatud kuninga James II Stuarti (ladina keeles Jacobus) ja temast põlvnevate Stuartite soo trooninõudlejate poolehoidja Inglis- ja Šotimaal XVII–XVIII s
2. relig Süüria monofüsiitliku kiriku liige (nimetuse saanud Edessa piiskopi Jakob Baraddai (surn 578) järgi)
kapa <kapa 16 s> (kr kappa) • kreeka tähestiku 10. täht Κ, κ; vastab ladina k-le
kapitaalkiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< keskld capitale suurtäht < ld capitalis pea-, peamine) • ainult suurtäheline ladina kiri
keisrilõige <+ lõige l`õike 6 s> (sks Kaiserschnitt, uusld sectio Caesarea < pn Caesar, Vana-Rooma isikunimi, hiljem 'keiser', nime päritolu on ekslikult seostatud ladina sõnaga caedere 'lõikama', oletades, et esimene selle nime kandja sündis keisrilõike teel) • med emakalõikesünnitus, kirurgiline meetod loote ja platsenta väljutamiseks läbi emakaseina
klassik <klassik -u 2 s> (< ld classicus esmaklassiline) • üldtunnustatud kirjanik, helilooja, kunstnik, teadlane vm vaimukultuuriala suurkuju, kelle looming on jääva väärtusega; klassikalise haridusega v klassikat harrastav isik, vanakreeka ja ladina keele ning kirjanduse eriteadlane
klassikaline <klassikali|ne -se -st 12 adj> • klassikasse puutuv v kuuluv, klassikale v klassikuile omane; antiiksetele eeskujudele vastav, täiuslik, väärtuslik; piltl tüüpiline, tavakohane
klassikaline filoloogia • antiikse Kreeka-Rooma kultuuriga, eriti kreeka ja ladina keele ning kirjandusega tegelev teadus
konfutsianism <konfutsian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Confucius) • fil, relig Vana-Hiina filosoofiakoolkond, hiljem Hiina mõjukaim usuline ja filosoofiline traditsioon; konfutsianismi põhialused sõnastas Hiina filosoof Kong Fuzi (ladina Confucius; 551–479 eKr); konfutsianism rõhutab pms inimsust, perekonna- ning riigielu kindlustavat voorust ja vanematekultust
ksii <ks`ii 26 s> (kr xei) • kreeka tähestiku 14. täht Ξ, ξ; vastab ladina x-le
lambda <lambda 16 s> (kr) • kreeka tähestiku 11. täht Λ, λ; vastab ladina l-ile
latiino <latiino 16 s> (< ld Latinus ladina, latiini) • ladinaameeriklane
latiniseerima <latinis|`eerima -eerib 28 v> (< ld Latinus ladina) • ladinapärastama, ladina keelde mugandama (nt nime)
latinism <latin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld Latinus ladina) • lgv ladinapärasus, ladina keelele omane sõna v lausetarind (mingis muus keeles)
latinist <latin|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Latinus ladina) • lgv ladina keele tundja v harrastaja, ladina filoloog
latiniteet <latinit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld latinitas, gen latinitatis < Latinus ladina) • lgv kellelegi autorile v mingile ajastule iseloomulik ladina keele tarvitamisviis v stiil
lingua [lingva] (ld) • keel
lingua franca [lingva franka] (ld) • itaalia keele alusel kujunenud segakeel, kasut keskajal abikeelena Vahemere ida- ja lõunapoolseis sadamalinnades; lgv tänapäeval üldisemalt abikeel, mida eri keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
lingua Latina [lingva latiina] (ld) • ladina keel
lingua Romana rustica [lingva romaana rustika] (ld) • rahvaladina keel, millest on kujunenud romaani keeled
müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik
müü <m`üü 26 s> (kr my) • kreeka tähestiku 12. täht Μ, µ; vastab ladina m-ile
nüü <n`üü 26 s> (kr ny) • kreeka tähestiku 13. täht Ν, ν; vastab ladina n-ile
omikron <omikron -i 19 s> (kr o mikron väike o) • kreeka tähestiku 15. täht O, o; vastab ladina lühikesele o-le
ood <`ood oodi `oodi 22e s> (kr ōidē laul) • kirj, muus algul igasugune koorilauluks sobiv luuletus, hiljem (ka ladina keeles) kunstipärane lüüriline luuletus; tänapäeval pidulik ja ülev luuletus, ülistus- v kiidulaul
oomega <oomega 1 s> (kr ō mega suur o) • kreeka tähestiku viimane (24.) täht Ω, ω; vastab ladina pikale o-le. Vt ka alfa ja oomega
pii <p`ii 26 s> (kr pei)
1. kreeka tähestiku 16. täht Π, π; vastab ladina p-le
2. mat ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet tähistav irratsionaalarv (3,14159...), tähis π
pro exercitio [proo ekserts·itsio] (ld) • ped mõnes ülikoolis keeleeksam ladina ja võõrkeeles
psii <ps`ii 26 s> (kr psei) • kreeka tähestiku 23. täht Ψ, ψ; vastab ladina ps-ile
reduplikatsioon <reduplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reduplicatio kahekordistamine, kordamine)
1. kahekordistumine
2. lgv sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina; esineb täielik (nt eesti keeles läkiläki) v osaline reduplikatsioon (nt ladina keeles cucurri, kreeka keeles leloipa)
3. biol kromosoomide arvu kahekordistumine
romaan <rom|`aan -aani -`aani 22e s> (pr roman < rahvakeel, vastandina ladina keelele) • kirj, aj keskajal kõigi romaanikeelsete kirjandusteoste üldnimetus, mis võeti tarvitusele, eristamaks rahvakeelset kirjandust ladinakeelsest teaduskirjandusest; eepika žanr; mahukas keeruka süžeega ilukirjanduslik proosateos; piltl armulugu, armastussuhted
roo <r`oo 26 s> (kr rhō) • kreeka tähestiku 17. täht Ρ, ρ; vastab ladina r-ile
rotatsism <rotats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr rhō täht, ld r)
1. lgv kaashääliku (s, z, l, n, j, muutumine keeleajaloolises arenemises r-iks (nt ladina amase › amare, inglise was ~ were)
2. med kõnepuue, r-hääliku väärhääldus (nt keeletipu r-hääliku asemel kurgunibu põriseva hääliku hääldamine)
sigma <sigma 16 s> (kr) • kreeka tähestiku 18. täht Σ, σ, sõna lõpus ς; vastab ladina s-ile
supiin <sup|`iin -iini -`iini 22e s> (ld supinum) • lgv ma-tegevusnimi (eesti keeles); eesmärki väljendav verbivorm ladina ja mõnes teises indoeuroopa keeles, nt salutatum ire ladina 'tervitama minema'
tau <t`au 26 s> (kr) • kreeka tähestiku 19. täht Τ, τ; vastab ladina t-le
teeta <teeta 16 s> (kr thēta) • kreeka tähestiku 8. täht Θ, θ; vastab ladina th-le
triviaalkool <+ k`ool kooli k`ooli 22e s> • aj alama astme kool keskaja linnades; õppekavva pidid kuuluma triiviumi ained, lisaks võisid õppekavas olla ladina keel, muusika ja aritmeetika
tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõna • lgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljend • lgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'
vokatiiv <vokat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) vocativus < vocare kutsuma) • lgv üttekääne, mis väljendab kõnelist pöördumist kellegi poole (nt kreeka, ladina, läti keeles)
üpsilon <üpsilon -i 19 s> (kr y psilon paljas y, eristamaks seda diftongist oi, mõlemat hääldatakse alates hilisantiigist i-na) • ladina y-tähe, kreeka υ-tähe nimetus; kreeka tähestiku 20. täht Y, υ