[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

allotroopia <+ tr`oopia 1 s> (< allo- + kr tropos viis, laad) • keem mõnede keemiliste elementide omadus esineda mitme lihtainena (nt süsinik teemandi ja grafiidi kujul)

anisotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< kr anisos ebavõrdne + kr tropos viis, laad) • füüs eri suundades erisuguste omadustega

idee <id`ee 26i s> (< kr idea kuju, laad, vorm, mõiste) • fil mõte, juhtmõte, olemuslik printsiip, aade; kunst, kirj teose peamine, kandev mõte, lähtepunktiks olev kujutlus; piltl kavatsus, mõte, plaan

ideo- (< kr idea kuju, laad, vorm, mõiste) • mõiste-

kliima <kliima 16 s> (< kr klima kalle; geograafiline piirkond v vööde) • meteor ilmastik, ilmastu, ilmade pikaajaline laad ja rütm; kujuneb sõltuvalt paikkonna geograafilistest tingimustest, päikesekiirgusest, tuultest, sademeist jne

kvaliteet <kvalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld qualitas < qualis missugune) • omadus, laad; väärtus, headus; (toote) omaduste vastavus otstarbele

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

ornamentika <ornam´entika 1 s> • kunst ornamentidega kaunistamise kunst, selle laad v stiililine omapära; ornamentide kogum

plaan1 <pl`aan plaani pl`aani 22e s> (pr plan < planter istutama, püstitama)
1. asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis joonis(t)ena
2. tegevuskava mingiks ajavahemikuks (nt majanduses)
3. ajakava (nt sõiduplaan, tunniplaan)
4. ülesehitus, kavand (nt kirjandi plaan)
5. vaatenurk, aspekt, laad

reaktsiooninorm <+ n`orm normi n`ormi 22e s> (< reaktsioon + norm) • biol modifikatsioonilise muutlikkuse pärilikult määratud laad ja ulatus; väljendub fenotüüpide koguhulgas, mis moodustub genotüübi realiseerumisel kõigis võimalikes keskkonnaoludes

retro <retro 16 s> (ld tagasi, taha, enne, varem)
1. retrospektiivne teos (nt film), laad v käsitlus
2. matkitud endismoelisus

rütm <r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (kr rhythmos korrapärane liikumine, kord, mõõt) • igasugune korrapärane vaheldumine v kordamine; muus kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus; kirj kõneüksuste (nt rõhuliste ja rõhutute silpide) vaheldumine; luuletuse, kõne jms rütmi laad
rütmifiguurmuus tänapäeva noodikirjas kasutatav noodivältuste rühm, milles tavajaotuse kõrval kasut kokkuleppelise tähistusega suvajaotusi

rütmika <rütmika 1 s> (< kr rhythmikos rütmiline)
1. õpetus rütmi olemusest ja seadustest; rütmiõpetus
2. muusikapala, kõne, luuletuse vms rütmi laad
3. psühh defektoloogias ja psühhoteraapias kasutatav psüühilist motoorikat ja kõnerütmi korrigeeriv õppeaine

troop <tr`oop troobi tr`oopi 22e s> (< kr tropos pööre, viis, laad)
1. kirj kõnekujund: sõna v väljendi kasutamine ülekantud tähenduses
2. muus, aj keskaegne kirikumuusika žanr, kiriku liturgiatekstidesse kiilutud uued lauluosad

tropaar <trop|`aar -aari -`aari 22e s> (vn тропарь < keskkr troparion < kr tropos viis, laad) • relig pealaul, korduv laul õigeusu jumalateenistusel, mis avab selle sündmuse v tähtpäeva olemuse, millele teenistus on pühendatud

tropo- (< kr tropos pööre, viis, laad) • muutust, kihistust v kihti väljendav sõnaliide

tämber <t`ämb|er -ri 2e s> (pr timbre van trumm < kr tympanon teatud trumm) • muus kõlavärving, hääle v instrumendi eriomane kõla laad

vokaalharmoonia <+ harm`oonia 1 s> (< vokaal + harmoonia) • lgv nähtus, mille puhul sõna esimese silbi vokaalist sõltub järgsilpide vokaalide laad (nt soome keeles maata – päätä, kaupungissa – metsässä, äidillä – vaarilla)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur