[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit

abrégé [abrežee] (pr < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • sisu lühikokkuvõte; väljakirjutis v väljavõte teosest

abreviatuur <abreviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld abbreviatura < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • lgv täht- v silplühend, ka lühend tingmärgi näol; muus lühend v lihtsustus noodikirjas

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

aditiiv <adit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld additivus lisa- < addere lisama) • lgv suunduv e lühike sisseütlev, nt majja

aforism <afor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr aphorismos) • mõttetera, lühike vaimukas viimistletud vormis lausung

aforistlik <afor`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • aforismikujuline, aforismi omadustega, lühike, tabav ning vaimukas

amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)

amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)

annotatsioon <annotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annotation < ld annotatio märge, ülestähendus) • teose, kirjutise v filmi lühike tutvustus

apoftegma <apoft´egma 16 s> (kr apophthegma) • kirj lühike vaimukas ning õpetlik mõttetera, lendsõna

arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud

ariooso <ariooso 16 s> (it arioso) • muus lühike lüürilis-meloodiline soolopala; laululis-retsitatiivne lõik ooperis, oratooriumis v kantaadis

ars longa, vita brevis est [ars longa viita brevis est] (ld) • kunst (on) pikk, elu lühike (Hippokratese ütlus Seneca tõlkes)

atila <atila 1 s> (< pn Attila, hunnide kuningas, surn 453) • tekst aj husaarikuub; etn ungari rahvariietusse kuuluv lühike nöörilustustega kuub

baluster <bal`ust|er -ri 2e s> (pr balustre < it balaustro < kr balaustion granaadipuu õis) • arhit tulband, lühike, altpoolt v keskelt tüsedam profileeritud sambake

banderilja <bander´ilja 16 s> (hisp banderilla) • lintidega kaunistatud lühike kisuline oda, kasut härjavõitlusel

blefarofimoos <+ fim|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr blepharon silmalaug + kr phimoō vaigistan, sulen) • med laupilukitsenemus, liiga lühike laupilu

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl 3/4-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; 4/4-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

brahhü- (kr brachys lühike) • lühi-

break [breik] (ingl murdma; katkestus)
1. sport kriketimängus palli kõrvalekaldumine; piljardimängus mängutuur, löömiskord
2. muus džässis ja popmuusikas lühike instrumentaalne soolorepliik orkestri v ansambli pauseerimise ajal, nt drums break (löökriistadel)
3. maj äkiline hinnamuutus börsil
4. tants breik

breve (ld lühike) • relig paavsti lühike ametlik kiri

breve et efficax per exempla [breve et effikaks per eks·empla] (ld) • lühike ja mõjus on eeskuju (varal veenda)

breviaar <brevi|`aar -aari -`aari 22e s> (ld breviarium < brevis lühike) • lühike ülevaade, väljavõtete kogu; relig katoliiklaste tunnipalveraamat

brevis (ld lühike) • muus mensuraalnoodikirja märk, mis tähistab suhteliselt lühikest helivältust; tänapäeval kahe täisnoodiga võrdset vältust tähistav märk

briifing <briifing -u 2 s> (ingl briefing) • kõnek infotund, (lühike) teaberikas koosolek

burlesk <burl|`esk -eski -`eski 22e s> (pr burlesque < it burla nali)
1. kirj jant, pilkelugu, millegi liialdatult kentsakas, jämekoomiline v pilkavalt järeleaimav kujutus (kirjanduses, laval)
2. muus humoristlikku laadi lühike instrumentaalpala
3. tants sensuaalses võtmes esitatud tantsuline lava-show, vt ka striptiis

bušlatt <bušl|`att -ati -`atti 22e s> (vn бушлат) • tekst madruse lühike pealiskuub

bülletään <büllet|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr bulletin < vanapr bullette pitser < keskld bulla < ld mull) • teadaanne, päevateade, lühike teadaanne üldist huvi pakkuva tähtsa sündmuse kohta; lühem perioodiline väljaanne; hääletussedel

cachetero [katšeteero] (hisp) • lühike oda; härjavõitluses viimase odapiste tegija

click [klikk] (ingl) • info vt klikk2; med lühike terav heli (nt südametoonide osana)

cookie [kuki] (ingl „kook, küpsis“) • info lühike fail, mille kirjutavad kodulehekülje serverid kasutaja kõvakettale, et seda järgmise külastuse ajal identifitseerida, nn küpsis v präänik

curriculum vitae [kurr·ikulum viite] (ld eluring, -käik v -tee), lüh CV(lühike) eluloo- ja töökäigukirjeldus

dekort <dek|`ort -ordi -`orti 22e s> (sks Dekort < it decurtare vähendama, corto lühike) • maj kauba alaväärtuslikkuse v arve kohese tasumise tõttu tehtav hinnaalandus

diastol <di`astol -i 2e s> (< kr diastolē lahutamine, laienemine)
1. füsiol südamelõdve, südamekoja ja -vatsakese korrapärane lõtvumine, vastand süstol
2. kirj meetrikas: arsise tõttu pikenenud lühike silp

dibrahh (kr dibrachys < di- + brachys lühike) pürrihhius

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefektpiltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

eksprompt <ekspr|`ompt -ompti -`ompti 22e s; ekspr`ompt adv> (< ld expromptus valmis, käepärast)
1. adv ettevalmistamatult, äkki, improviseerides
2. s lühike ettevalmistamata kõne v muu ettekanne; kirj mingil puhul ilma eelneva ettevalmistuseta loodud nalja- v pilkeluuletus; muus improviseeritud muusikapala; kontrastsete teemadega lüüriline karakterpala pms klaverile

epigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr epigramma) kirj
1. aj Vana-Kreekas algselt pealiskiri mälestus- v hauasambal, pühendkingil jm, hiljem väike luuletus eleegilistes distihhonides; Vana-Rooma lühike pilkeluuletus
2. tänapäeval satiiriline lühiluuletus mis tahes värsimõõdus

farss <f`arss farsi f`arssi 22e s> (pr farce < ld farcire täitma)
1. teater lühike jämekoomiline olustikuline näidend keskajal Prantsusmaal; jant, lühikomöödia v labasevõitu vodevill; piltl jant, labane nali
2. kok hakktäidis lihast, kalast v seentest

fokomeelia <fokom`eelia 1 s> (< kr phōkē hüljes + melos jäse) • med hülgejäsemelisus: hülgeloivataoliselt lühike jäse (käe- v jalalaba)

fustanella <fustan´ella 16 s> (it < uuskr foustanela) • etn, tekst albaania ja kreeka meeste rahvarõivaste valgest puuvillasest riidest lühike volditud seelik, algselt pükstel kantava särgi allosa

gnoom2 <gn`oom gnoomi gn`oomi 22e s> (kr gnōmē arvamus) • kirj lühike elutarkust sisaldav mõttetera, mõttesalm (eriti Vana-Kreekas)

idüll <id`üll idülli id`ülli 22e s> (< kr eidyllion lühike kõrgstiilis karjaseluuletus) • kirj, kunst teos v motiiv, mis idealiseerib lihtsa looduslähedase elu väärtusi, vaikelupildike; tekkis III s eKr Vana-Kreekas, leidis viljelemist renessansiajal ja XVIII s; piltl vaikne, häirimatu, õnnelik olelemine

intermetso <interm´etso 16 s> (it intermezzo < keskld intermedium ajavahemik < ld intermedius vahepealne)
1. vt interluudium (1), intermeedium (1)
2. muus lühike vabavormiline instrumentaalpala
3. piltl (lõbus) vahejuhtum

intrada [intraada] (< it intrata van) • muus lühike pidulik, hrl marsi tempos sissejuhatus muusikateosele

introduktsioon <introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld introductio sissejuhatamine)
1. muus suurema heliteose lühike instrumentaalne sissejuhatus
2. biol mingi taime- v loomaliigi (ka sordi, tõu) sisseviimine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem polnud
3. relig vaimuliku ametisseseadmine, vt ka installatsioon (3)

kaamos <k`aamos -e 11~9 s> (soome < põhjasaami skabma-aige „sügistalve aeg“ < norra skamtid < skam lühike + tid aeg) • sünkpime sügise- ja talveaeg

karmanjool <karmanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carmagnole < pn Carmagnola, linn Itaalias)
1. muus, tants prantsuse võitluslik laul, mille saatel tantsiti, pärit aastast 1792
2. tekst lühike metallnööpidega kuub, kuulus jakobiinide rõivastusse

karronaad <karron|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pn Carron) • sõj algselt Šotimaal Carronis valmistatud ning laevadel kasutatud lühike 6–9-kaliibriline suurtükk

kartaun <kart|`aun -auni -`auni 22e s> (sks Kartaune < it cortana van lühike suurtükk) • sõj, aj suuremakaliibrilise suurtüki nimetus kuni XVIII s keskpaigani

katekismus <katek`ismus -e 11~9 s> (ld catechismus (usu)õpetus, õpperaamat < kr katēchizō õpetama) • relig lühike usuõpetuse käsiraamat

kilt <k`ilt kildi k`ilti 22e s> (ingl < Skand k-d) • tekst šoti meeste rahvarõivas: ruudulisest villasest riidest lühike, tagant ja külgedelt volditud, eest vaheliti käivate hõlmadega vaipseelik

kokteil <k`okt|`eil -eili -`eili 22e s> (ingl cocktail) • külm segujook, valmistatakse kangetest alkohoolsetest jookidest, veinist, marja- v puuviljamahlast (mahlakokteil), piimast ja mahlast (piimakokteil) vm
kokteilikleittekst lühike pidulik kleit

kollett <koll|`ett -eti -`etti 22e s> (pr collet krae < col kael; krae) • aj, tekst keskaegne lai krae; mõnede ratsaväeosade lühike valge ülerõivas

komment <komm|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl, pr comment < ld commentum väljamõeldis, leiutis) • lühike selgitus, vahemärkus, repliik

kontsiisne <konts`iis|ne -se 2 adj> (ld perf partits concisus) • kokkusurutud, lühike ning täpne; med tükeldatud, peenendatud

kraanpalk <+ p`alk palgi p`alki 22e s> (holl kraanbalk) • mer lühike põikpalk laeva vööris kummalgi pardal, mille abil tõstetakse ankur veest välja

lakooniline <lakoonili|ne -se -st 12 adj> (< kr Lakōn lakoonlane, spartalane) • tabavalt napisõnaline, lühike ning tabav

lapidaarne <lapid`aar|ne -se 2 adj> (ld lapidarius kivine, kivi- < lapis kivi)
1. kivisse raiutud, raidkirjaline, raidkirja-
2. lühike ja selge, kokkusurutult väljendusrikas

legem brevem esse oportet [leegem brevem esse op·ortet] (ld) • seadus peab olema lühike (Seneca)

mantilja <mant´ilja 16 s> (hisp mantilla) • tekst pms Hispaania naiste pead ja õlgu kattev pitsrätik; lühike peleriin

marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikeppväärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina

miim <m`iim miimi m`iimi 22e s> (kr mimos jäljendaja; jäljendamine) teater
1. aj antiikteatris olmelise ja satiirilise sisuga lühike improvisatsiooniline etendus ja komöödiažanr
2. miiminäitleja, ka veiderdaja v akrobaat; tänapäeval ka pantomiimi esitaja

mini <mini 17~16 s> (< mini-) • tekst rõiva minipikkus; sellise pikkusega (st väga lühike) rõivas. Vastand maksi

moment <mom|`ent -endi -`enti 22e s> (ld momentum liigutus; hetk)
1. hetk, silmapilk, viiv; lühike ajalõik
2. oluline külg, asjaolu, seik, aspekt
3. füüs mingit toimet määrav suurus, sageli väljendatav kahe suuruse korrutisena, nt jõumoment, inertsimoment

moment musical [mom·a(n) müzik·al] (pr muusikaline hetk) • muus lühike vabavormiline lüüriline instrumentaalpala, hrl klaveripala

nagaika <nag´aika 16 s> (vn нагайка < nogaid, turgi rahvas) • kasakate lühike nahkpiits

nokturn <nokt|`urn -urni -`urni 22e s> (pr nocturne < ld nocturnus öine)
1. muus lühike lüüriline öist meeleolu kajastav heliteos; aj vabas õhus õhtul v öösel esitatud puhkpillipalade tsükkel XVIII s
2. kunst öömaal, millel kujutatavat esitatakse öö-, kuu- v kunstlikus (lõke, küünal, lamp) valguses

novellett2 <novell|`ett -eti -`etti 22e s> (< novellett1, pn Clara Novello, Inglise laulja, 1818–1908, Robert Schumanni loodud termin) • muus vabas vormis lüürilis-eepiline lühike muusikapala, hrl klaveripala

peleriin <peler|`iin -iini -`iini 22e s> (pr pèlerine palverändur, rändur) • tekst lühike keebitaoline õlakate iseseisvalt v ülerõiva osana

pollar <p`ollar -i 2e s> (ingl bollard) • mer lühike post (v postipaar) laeva tekil (tekipollar) v kail (kaipollar), mille ümber pannakse laeva kinnitusotsad (trossid)

praller <pr`aller -i 2e s> , pralltriller <+ tr`iller -i 2e s> (sks < prallen põrkama) • muus meloodiakaunistus; lühike triller, mida tähistatakse noodi kohal oleva vastava märgiga

predikatiiv <predikat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld praedicativus kinnitav) • lgv öeldistäide, lauseliige, mis laiendab tegusõnu olema, tunduma, paistma, näima jms ning näitab, kes, mis või missugune on subjekt, nt Tüdruk on lühike

pregnantne <pregn`ant|ne -se 2 adj> (pr prégnant < ld praegnans rase, täis) • sisutihe, lühike ning tähendusrikas, kaalukas

props <pr`ops propsi pr`opsi 22e s> (< ingl prop tugi) • peen lühike ümarpuit (paberi valmistamiseks, kaevandustugedeks jms)

prospekt <prosp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld prospectus vaade, väljavaade)
1. sirge ning avar linnatänav
2. (teose) plaan, lühike ülevaade
3. midagi tutvustav ja reklaamiv kataloogitaoline trükis

rekapitulatsioon <rekapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld recapitulatio < capitulum peake; peatükk)
1. lühike kokkuvõte, kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine organismi arenemise lootejärgus
3. psühh biogeneetilisele reeglile rajatud meelevaldne analoogia lapse arengu ja inimsoo arengu vahel

repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia

ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng

sako <sako 16 s> (< it sacca kott) tekst
1. varasemal ajal: lühike must meestekuub, pintsak
2. nüüdisajal: sakoülikond, mustast (saba)kuuest ja hallidest triibulistest pükstest, särgist, vestist ja lipsust koosnev pidulik ülikond, juurde kuuluvad hrl mustad lakk-kingad

skepter <sk`ept|er -ri 2e s> (kr skēptron) • lühike elevandiluust v kullast kepp, üks kuningavõimu sümboleid

stekk <st`ekk steki st`ekki 22e s> (< sks Stecken kepp) • sport lühike ratsapiits, mille ühes otsas on lapats või nöörike ja teises otsas aas

švaa <šv`aa 26 s> (hbr sh‘wa) • lgv vahevokaal hääldamise hõlbustamiseks, kahe kaashääliku vahele tekkinud lühike täishäälik, nt põtr -› põder

tanka <tanka 16 s> (jpn < tan lühike + ka luuletus) • kirj VII s väljakujunenud Jaapani klassikalise luule vorm; koosneb 31 silbist, mis asetsevad viies reas (5–7–5–7–7 silpi)

telegramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< tele- + -gramm) • endisajal telegraafi teel lähetatav teade, mis väljastati saajale hrl kirjalikult ja viidi hrl otse kliendile kätte; tänapäeval edastatakse sõnum saajale faksi, telefoni või posti teel
telegrammistiillühike ning lakooniline teaberikas stiil

toost <t`oost toosti t`oosti 22e s> (ingl toast) • lühike lauakõne tervisejoomisel

tribrahh <tribr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr tribrachys < tri- + brachys lühike) • kirj kolmest lühikesest silbist koosnev värsijalg (◡◡◡)

tritseeratops <tritseerat|`ops -opsi -`opsi 22e s> (< tri- + kr keras sarv + ōps nägu) • paleont hiliskriidis Põhja-Ameerikas elanud kuni 8 m pikkune taimtoiduline dinosaurus (Triceratops), kellel oli silmade kohal 2 pikka sarve ja ninamikul 1 lühike sarv

tušš3 <t`ušš tuši t`ušši 22e s> (sks Tusch) • muus lühike tervituseks mängitav instrumentaalpala

tužurka <tuž´urka 16 s> (vn тужурка < pr toujours alati) • kõnek lühike töökuub, jopp

videoklipp <+ kl`ipp klipi kl`ippi 22e s> (ingl video clip) • lühike videosalvestis

visiit <vis|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr visite < ld visitare külastama < videre, perf partits visus nägema) • (lühike ametlik) külastus, nt viisakusvisiit, riigivisiit, arstivisiit
visiitkaartkontaktandmetega nimekaart

vita brevis, ars longa [viita brevis ars longa] (ld) • elu (on) lühike, kunst (aga) pikk (Hippokrates)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur