[VSL] Võõrsõnade leksikon

abrasiiv <abras|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld abrado, perf partits abrasus maha kraapima), abrasiivaine <+ aine `aine 6 s> • tehn peeneteraline v pulberjas väga kõva aine (teemant, korund, smirgel, ränikivi, pimss jt), mida kasut metallide, klaasi, vääriskivide, puidu, naha jm pindade töötlemisel
abrasiivlõikeriist • abrasiivist ja sideainest lõikeriist (nt abrasiivketas v luisk) pindade viimistlemiseks, ka jämetöötlemiseks ja materjali tükeldamiseks

adamantiin <adamant|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr adamantinos terasene, kõva < adamas teras) • anat hambavaap, hambaemail

adamantinoom <adamantin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr adamantinos terasene, kõva < adamas teras), ameloblastoom <+ blast|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< uusld ameloblastus emailimoodusti) • med hambavaapkasvaja, hrl healoomuline lõualuukasvaja

ahhaat <ahh|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr achatēs) • miner kaltsedoni erim, kõva mineraal; lihvitult ehtekivi

andalusiit <andalus|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Andalusia, Hispaania maakond) • miner rombilises süngoonias kristallunud roheline v hall kõva mineraal, alumosilikaat; kasut tule- ja happekindla materjalina

astereognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< a- + kr stereos kõva + gnōsis tunnetus) • med suuraju kahjustusest tingitud võimetus kompimismeele (nt käe) abil esemeid eristada

berüll <ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (kr bēryllos) • miner väga kõva mineraal silikaatide rühmast, hrl rohekas ning läbipaistmatu; läbipaistvad teisendid on vääriskivid smaragd ja akvamariin

biskviit <biskv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr biscuit < ld bis coctus kaks korda küpsetatud) • kok kuiv, kerge kook jahust, vahustatud munadest ja suhkrust; kõva õhuke küpsis
biskviitportselan • kunst matt glasuurimata portselan

bulatt <bul|`att -ati -`atti 22e s> (vn булат < prs pulād teras) • tehn damaskus, mustrilise pinnaga kõva teras mõõkade valmistamiseks

duralumiinium <+ alum`iinium -i 19~2e s> (< ld durus kõva + alumiinium), duraal <dur|`aal -aali -`aali 22e s> , duralumiin <duralum|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn vaske, magneesiumi ja mangaani sisaldav kerge ja tugev alumiiniumisulam

duroskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< ld durus kõva + -skoop) • tehn materjalide kõvaduse määramise riist

eboniit <ebon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl ebonite < ebony eebenipuu) • keem, tehn suure väävlisisaldusega kummi; must v tumepruun, mehaaniliselt hästi töödeldav kõva aine, mida saadakse kautšuki vulkaniseerimisel; kasut isoleerainena, tarbe- ja iluesemete valmistamiseks jm

edam <edam -i 2e s> (< pn Edam, linn Hollandis), ka Edam pn • kok kõva kerakujuline v kandiline juust, kaetud punase vahaga

eeben <`eeben -i 2e s> (kr ebenos) • eebenipuit, eriti kõva ja raske väärispuit, mida saadakse mitmelt troopikapuult, eelkõige diospüüriliste sugukonna liikidelt; on värvuselt must (kõige väärtuslikum eeben), roheline, punane jm; kasut muusikariistade, mööbli jne valmistamiseks

email <em`ail emaili em`aili 22e s> (pr émail) • värviline v valge, enamasti läbipaistmatu metalloksiidide lisandiga klaasimass metallide, keraamika v klaasi katmiseks pinnakaitse v dekoreerimise otstarbel
hambaemail • anat hambavaap, hambakrooni kattev kõva klaasjas kude

everduur <everd|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ingl ever igavesti + ld durus kõva) • tehn suure kõvadusega happekindel vase, räni ja mangaani sulam

fenakiit <fenak|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr phenax pettur) • miner silikaatide rühma kuuluv värvitu v kollakasroosa kõva mineraal, kasut vääriskivina

ganoidsoomus <+ soomus -e 9 s> (< ganoidid) • zool vaapsoomus, väljastpoolt kõva läikiva emailitaolise kihiga kaetud soomus vaapkaladel

glediitsia <gled`iitsia 1 s> (< pn J. G. Gleditsch, Saksa botaanik, 1714–86) • bot tugevate asteldega heitlehiste lehtpuude perekond (Gleditsia) tsesalpiinialiste sugukonnast, kasvab pms lähistroopikas ja troopikas; kasvat lõunapoolseil aladel ilupuuna ja põõsastarana; annab kõva tarbepuitu

granaat1 <gran|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld granatum) • miner mitmesuguse värvusega (punane, roheline jm) vahelduva koostisega kõva silikaatmineraal; kasut abrasiivmaterjalina, ilusaid kristalle ka poolvääriskividena. Vt ka almandiin

isosteeria <isost`eeria 1 s> (< iso- + kr stereos kõva, tugev) • keem elektronide konfiguratsiooni ühtelangevus ühesuguse aatomite ja elektronide koguarvuga molekulides v ioonides

jadeiit <jade|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hisp jade jaspis) • miner leelispürokseenide rühma kuuluv tihe ja kõva poolväärismineraal, kristallub monokliinses süngoonias

kalloosne <kall`oos|ne -se 2 adj> (ld callosus < callus kõva nahk, mõhn) • med mõhnaline, pahklik. Vt ka kallus

karamell <karam|`ell -elli -`elli 22e s> (pr caramel < hisp, port caramelo) • kok suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass (suhkrukaramell); pruunistatud suhkrust, siirupist ja lisandeist kõva kompvek

karbiidteras <+ teras -e 9 s> • tehn karbiide sisaldav kõva ja kulumiskindel teras

kartong <kart|`ong -ongi -`ongi 22e s> (pr carton < it cartone < carta paber) • paks ning kõva paber v õhuke papp, 1 m² mass hrl 200–500 g; papp- v vineerkarp v -kohver

kasuariin <kasuar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kaasuar) • bot Austraalias, Sunda saartel jm kasvav väga väikeste soomusjate lehtedega puu (Casuarina), mille koor sisaldab tanniini; kasuariini kõva puitu kasut mööblitööstuses

kentumkeel <+ k`eel keele keelte 13 s> , ka tsentumkeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< ld centum sada) • lgv indoeuroopa keel, milles prepalataalsed e kõva suulae eesosas moodustuvad kaashäälikud k ja g on esimesel etapil säilinud, hiljem aga allunud muutustele. Vt ka satemkeel

koks <k`oks koksi k`oksi 22e s> (sks Koks < ingl coke, pl cokes) • kivisöe, turba vm kütuse kuivdestilleerimise kõva süsinikurikas jääk

kolesterool <+ ster|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr cholē sapp + stereos kõva) • füsiol, keem inim- v loomorganismi ainevahetuses sahhariididest ja rasvhapetest tekkiv kudede koostisosa, lisandub organismi ka toidust

konkreetne <konkr`eet|ne -se 2 adj> (keskld concretus < ld kokku kasvanud, tahke, kõva)
1. tegelikult olemasolev, meeltega tajutav, kaemuslik
2. üksikjuhuline, mitteüldistatud
3. selgepiiriline, täpsemalt piiritletud, täpne. Vastand abstraktne

kookospähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> • bot kookospalmi suur, kuni 2,5 kg raskune kõva koorega söödav üheseemneline luuvili, milles olev läbipaistev mahl muutub vilja valmides algul piimjaks, hiljem rasvarohkeks idu toitekoeks. Vt ka kopra

kortikosteroon <+ ster|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cortex, gen corticis koor + kr stereos tugev, kõva) • füsiol üks neerupealise hormoone

kortisoon <kortis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cortex, gen corticis koor + kr stereos tugev, kõva) • füsiol, farm neerupealise koore hormoon, kortisooli ainevahetusprodukt, esimene ravimina kasutatud kortikosteroid; ravimpreparaate valmistatakse sünteetiliselt, kasut šoki, kollapsi, ägedate põletike korral

kreposteerima <krepost|`eerima -eerib 28 v> (< vn крепость kinnistusürik < крепкий kõva, kindel) • van kinnistama, kinnistusraamatusse kandma

kriket <kriket -i 2e s> (ingl cricket) • sport sportlik pallimäng kahe 11-liikmelise võistkonna vahel ringjal muruväljakul, mängitakse väikese kõva palli ja kurikatega

krokant <krok|`ant -andi -`anti 22e s> (pr croquante < croquer krõbistama) • kok kõva kompvekitaoline küpsetatud mandli- või pähklimass, mis lõigatakse väikesteks paladeks

kromoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kromo- + -liit) • kunst kõva glasuurimata keraamikatoode, mille süvendid on täidetud erivärvilise massiga

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Cr • keem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

krüsoberüll <+ ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< krüso- + berüll) • miner kuldkollane v rohekas väga kõva mineraal, berülliumi ja alumiiniumi oksiid; puhtad erimid on vääriskivid, hinnalisim erim on aleksandriit

ksantoom <ksant|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ksanto-) • med kollaskasvaja, rasva ainevahetushäirega kaasnev, rasvainet sisaldav tihe kõva nahakühm

kännelsüsi <+ süsi s`öe s`ütt süte 15 s> (ingl cannel, cannel coal) • geol kõva õli- ja gaasirikas kivisüsi; põleb heleda leegiga

makrostruktuur <+ strukt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< makro- + struktuur) • kõva aine, eriti metalli, sulami v kivimi struktuur, mida võib vaadelda mikroskoobi abita. Vt ka mikrostruktuur

mažoor <maž|`oor -oori -`oori 22e s> (it maggiore suurem < ld maior), duur <d`uur duuri d`uuri 22e s> (< ld durus kõva) • muus rõõmsakõlaline helilaad, mille 1. ja 3. astme suhe on suur terts. Vastand minoor

molübdeen <molübd|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld molybdenum < kr molybdaina pliimaak < molybdos plii), tähis Mo • keem keemiline element, järjenr 42, aatomm 95,94; hõbedaläikeline väga raskesti sulav kõva metall; kasut nt korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite legeerimiseks

montaanvaha <+ vaha 17 s> , montaniit <montan|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Montana, USA osariik) • tehn vahajas mustjaspruun bituumen, pruunsöe töötlemisel saadav kõva ja väheplastne mass

mortadell <mortad|`ell -elli -`elli 22e s> (it mortadella) • kok kõva jäme rasvane poolkuiv vorst; ka linnuliha- ja pekipirukas

ofort <of`ort ofordi of`orti 22e s> (pr eau-forte „kõva vesi“, lämmastikhape), etsing <etsing -u 2 s> (ingl etching) • kunst sügavtrükitehnika, mille puhul happekindla kihiga kaetud plaadile kraabitud joonistus söövitatakse happega plaadi pinnasse; selles tehnikas graafikateos; trük söövitustrükk

palataal <palat|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld palatum (kõva)suulagi) • lgv kõvasuulaehäälik, häälik, mille põhimoodustuskoht on kõva suulae piirkonnas, nt k sõnas king

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

palmüürapuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> (< port palmeira palmipuu, pn Palmyra, antiiklinn Süürias) • mitmesuguste palmiliikide kõva väärtuslik puit

parmesan <parmesan -i 19 s> (pr), ka Parmesan pn (pr < it parmigiano < pn Parma, linn Itaalias) • kok Parma juust, kõva, maheda maitsega ja väga valgurohke Itaalia juust

perforaator <perfor`aator -i 2e s> (< ld perforare mulgustama)
1. mulgusti, seade paberi, filmilindi jm mulgustamiseks
2. mäend piikvasar, suruõhu v elektriga käitatav löögitööriist kivimi lahtimurdmiseks, kõva pinnase kobestamiseks jms töödeks

polüstüreen <+ stür|`een -eeni -`eeni 22e s> (< polü- + stüreen) • keem stüreeni polümeriseerimisel saadav kõva termoplastne aine; sellest valmistatakse tarbeesemeid, pakke- ja isoleermaterjali

safian <safian -i 19~2e s> (vn сафьян < prs saxtijān < saxt kõva, tugev) • õhuke pehme taimpargitud ja värvitud kitse- v lambanahk, kasut iluköiteks, jalatsite valmistamiseks jm. Vt ka marokään

skirr <sk`irr skirri sk`irri 22e s> (uusld scirrhus < kr skirrhos kõva) • med kõvavähk

skirroosne <skirr`oos|ne -se 2 adj> • med kõva, kõvastunud, skirrina esinev

skleera <skleera 16 s> (uusld sclera < kr sklēros kange, kõva) • anat silma kõva- e valgekest

sklerenhüüm <+ enh|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + enchyma sisu, sissevalatu) • bot tugikoe liik taimedel

sklerikool <sklerik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + ld colere harima, elama) • zool kõvas pinnases elav loom

sklerodermia <+ d`ermia 1 s> (< kr sklēros kange, kõva + derma nahk) • med krooniline nahahaigus, mille puhul nahk pakseneb ja kõvastub

sklerofüllia <+ f`üllia 1 s> (< kr sklēros kange, kõva + phyllon leht) • bot kõvalehisus, taimede (nt õlipuu, eukalüpti) kohastumus kuiva põuase suvega

sklerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + -füüt) • bot kuivas kasvav taim, kõrbe- ja rohtlataim

skleromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr sklēros kange, kõva + -meeter) • seade mineraalide ja kristallide kõvaduse mõõtmiseks kriimustamise põhimõttel

skleromeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr sklēros kange, kõva + -meetria) • materjalide kõvaduse mõõtmise meetod, mille puhul rakendatakse skleroskoopi

skleroom <skler|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr sklērōma kõvastumus < sklēros kõva) • med eriti ninas v kõris leiduv kõvastunud koeala. Vt ka sklerodermia

skleroos <skler|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr sklērōsis kõvastumine < sklēros kõva) • med mingi elundi v koe kõvastumine, mis on tingitud funktsionaalsete elementide hävimisest ja nende asendumisest sidekoega; bot puitumine, taimerakkude seinte kõvastumine

sklerootsium <skler`ootsium -i 19~2e s> (< kr sklērotēs kõvadus < sklēros kõva) • biol seenemügar, seeneniitide tihe põimik, nt rukki tungaltera

skleroproteiin <+ prote|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr sklēros kõva + proteiin) • biol vees lahustumatu lihtvalk, loomorganismide tugi- ja kattekudede valk (kollageen, keratiin jt)

skleroskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr sklēros kõva + -skoop) • tehn riist materjalide kõvaduse määramiseks

solidool <solid|`ool -ooli -`ooli 22e s> (vn солидол < ld solidus tihe, kõva + oleum õli) • tehn plastne määre, mille põhiosaks on keskmise viskoossusega mineraalõlid

sormait <sorm|`ait -aidi -`aiti 22e s> (< pn Sormovo, endisaegne linn Venemaal) • aj, tehn endisajal kasutatud suure süsiniku- ja kroomisisaldusega, väga kõva valatav rauasulam

steer <st`eer steeri st`eeri 22e s> (pr stère < kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • (puude) mahu mõõtühik (1 m³)

stereo- (< kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • ruumiline, ruumi-

vanaadium <van`aadium -i 19~2e s> (uusld vanadium < pn Vanadis, muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja lisanimi), tähis V • keem keemiline element, järjenr 23, aatomm 50,9415; väga kõva, tugev ja plastne metall; vanaadiumisulameist valmistatakse nt reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketeri ning tööriistu

vulkaniit <vulkan|`iit -iidi -`iiti 22e s> • tehn vulkaniseerimise teel saadav kõva must isoleermaterjal